LKF-i juhatuse esimehe Mart Jesse sõnul on äpitaksod liikluses ohtlikumad kui plafooniga tavataksod. „Kui tavataksodega põhjustati mullu juhtumeid kolm korda rohkem kui tavaliste sõiduautodega, siis äpitaksodega pea seitse korda sagedamini kui tavasõidukitega. Meie statistika näitab, et tavataksode riskitase alaneb iga aastaga, kuid kahjuks ei saa seda öelda äpitaksode kohta,“ ütles Jesse.
Majandustegevuse registri andmetel oli möödunud aastal registreeritud ligi 7000 taksot, millest 5440 olid äpitaksod.
Jesse hinnangul on olukord äpitaksonduses muret tekitav. „Tavataksode kahjusagedus langeb, äpitaksodel aga mitte. Platvormidel oleks asjakohane rohkem tähelepanu pöörata oma juhtide liikluskäitumisele. Samuti on ilmselt kätte jõudnud aeg, et riigiasutused vaataksid üle taksondust puudutavad regulatsioonid, tagamaks nende vastavust ühiskonna ootustele seoses liiklusohutusega,“ ütles Jesse ning selgitas, et kahjusagedus näitab lihtsustatult öeldes, mitu protsenti sõidukitest põhjustab õnnetuse ühe aasta jooksul.
2023. aastal põhjustati taksodega 1030 liikluskindlustuse juhtumit, mille kogukahju oli 2,2 miljonit eurot ja keskmine kahju 2180 eurot.
BTA kahjukäsitlusosakonna juhataja Jevgeni Maksini hinnangul võib juhtuda, et mõne aasta pärast ei ole enam võimalik eristada tavataksot ja äpitaksot. „Lõppemas on ajajärk, kui taksojuhid teadsid tänavanimesid peast. Ka kogenud taksojuhid kasutavad äpis kaardirakendust, kuid seda jälgides võib tähelepanu sõiduteelt kaduda ja juhtuda liiklusõnnetus,“ ütles Maksin.
Maksini sõnul peaks äpitaksode liiklusohutusele rohkem tähelepanu pöörama. „Äpitaksod teeb ohtlikumaks asjaolu, et selle juht saab olla igaüks, sõltumata sõidu- ja keeleoskusest. Juhid töötavad ka öösiti põhitöö kõrvalt, mistõttu võib õnnetusi juhtuda ületöötamisest või väsimusest. Taksojuhid põhjustavad rohkem õnnetusi, kuna nad sõidavad tavasõidukitest palju rohkem, eelkõige tihedas linnaliikluses ja sageli tipptundide ajal,“ selgitas Maksin.
