Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul juhivad uuringu tulemused tähelepanu olulistele probleemidele Eesti töökohtadel. „Ohutu ning tervist säästev töötamine vajab senisest märksa suuremat tähelepanu. Usun, et ka Eesti ettevõtjad hakkavad üha enam nägema riskide analüüsis ja tööohutuses üht majandusedu alustala, mitte pelgalt bürokraatlikku nõuet,“ sõnas Maripuu. „Tööinspektsioon pakub tööandjatele tasuta võimalust kutsuda oma ettevõttesse konsultant. Ühiselt on võimalik töökeskkonda paremaks ja ohutumaks muuta,“ lisas ta.
ESENER-2 on juba teistkordne tööohutuse ja töötervishoiuga seotud riske ja nende juhtimist hindav uuring, mis seekord hõlmas ligi 50 000 töökohta 36 Euroopa riigis, sealhulgas kõigis 28 Euroopa Liidu (EL) liikmesriigis. Eestis küsitleti 750 töökohta. ESENER-2 uuris, kuidas töötervishoidu ja -ohutust – eriti uusi riske, näiteks psühhosotsiaalseid – erinevates organisatsioonides, sealhulgas 5–10 töötajaga mikroettevõtetes tegelikult juhitakse.
Uuringu tulemused näitavad, et kõige sagedamini nimetatud ohutegur töökohal on suhtlemine probleemsete klientide, patsientide, õpilaste ja teiste isikutega (70 protsendis organisatsioonidest Eestis, EL-i keskmine 58 protsenti), mis osaliselt kajastab teenustesektori jätkuvat kasvu.
Kõikide tegevusvaldkondade puhul nimetatakse sageli luu- ja lihaskonna vaevusi põhjustavaid tegureid, nagu väsitavad või valu tekitavad asendid (Eestis 64 ja EL-is 56 protsenti). Eestis on ohuteguritest 60 protsendiga kolmandal kohal raskete esemete või inimeste tõstmine või liigutamine, EL-is jääb see 47 protsendiga alles viiendale kohale.
Esile tõusevad ohuteguritest veel masinatega seotud tööõnnetused (Eestis 60 ja EL-is 47 protsenti), sõidukitega seotud tööõnnetused (Eestis 51 ja EL-is 45 protsenti) ning ajasurve (Eestis 49 ja EL-is 43 protsenti). Pea kõiki ohutegureid hinnati Eestis keskmiselt kõrgemaks kui EL-is keskmiselt.
Regulaarselt tegeleb riskihindamisega 76 protsenti ettevõtetest ja organisatsioonidest EL-is, Eestis 68 protsenti. EL-i ettevõtted toovad peamise põhjusena riskide hindamiseks välja juriidilised nõuded. Eestis märgiti juriidiliste nõuete kõrval põhjusteks töötajate ootused ja organisatsiooni maine hoidmine. Tööinspektsiooni trahvide vältimise tõi põhjusena välja 90 protsenti vastanutest, märksa vähem ehk 77 protsenti nimetati põhjusena töö produktiivsuse hoidmist ja tõstmist.
Need asutused, kes regulaarselt riske ei hinda, nimetavad selle peamiste põhjustena asjaolu, et riskid ja ohud on juba teada (83 protsenti) ning et neil ei esine suuremaid probleeme (80 protsenti). Psühholoogiliste riskide hindamist peetakse muudest riskidest keerulisemateks. Peamiste kitsaskohtadena riskide hindamisel nimetatakse rohket paberitööd või rahapuudust (mõlemad Eestis 22 protsenti) ning aja- või personalipuudust (21 protsenti). Kui EL-is on ülekaalukalt esimene juriidiliste nõuete keerulisus (40 protsenti), siis Eestis seda nii valdavaks ei peeta (19 protsenti).
Psühholoogiliste ohutegurite hindamisel peetakse peamiseks kitsaskohaks töötajate vastumeelsust neil teemadel rääkida, samuti töötajate madalat teadlikkust. Eestis kerkib esile veel ka vastavate teadmiste ja spetsialistide puudumine.
