Töökäte puudus on massiivne ja kimbutab riiki ning tööandjaid mitmest küljest. Äärmiselt karm ja bürokraatlik rändepoliitika kvoodisüsteem on Politsei- ja Piirivalveameti taotlustega ülekoormanud ja tööload ammenduvad sama päeva hommikul, kui taotlusi esitama saab hakata. Töötajaid napib kõigil tegevusaladel. Töötukassas on 2021. aasta esimese 9 kuu jooksul avaldatud rohkem vabu töökohti kui kunagi varem. Headel aegadel on pidevalt täitmata üle 10000 töökoha. See tähendab, et tegemata jääb vajalik töö ning riigil saamata maksutulu.

Arvestades, et iga hõivatu toodab keskmiselt 47000 eurot lisandväärtust ja 23000 eurot maksutulu, jääb tänavu loomata 500 miljonit eurot lisandväärtust ja 230 miljonit eurot maksutulu ainult seetõttu, et me ei suuda vabu töökohta täita.

Riik on muutmas mitmeid välismaalaste Eestis töötamise ja õppimisega seotud seadusi. Tööandjatele teeb muret, kas plaanitavad muudatused on kooskõlas tegeliku olukorraga ning aitavad kaasa tööjõukriisi lahendamisele, sest töötajate nappusest on saanud peamine arengupidur. Tööandjate hinnangul ei ole ka Eestis kaugel olukord, kus ka elutähtsate teenuste kättesaadavus võib jääda tööjõupuuduse taha.

Tööandjate esimene eelistus on palgata kohalikke elanikke – see on lihtsam ja odavam ning seda kinnitab nii reaalne kogemus kui ka uuringud. Paraku on nii, et kuna kohapeal vajalikke inimesi ei leidu, tuleb otsida ja motiveerida siia tööle tulema inimesi kaugemalt. Kusjuures konkurents heade spetsialistide järele muutub järjest karmimaks, sest kogu Euroopa vaevleb töökäte puuduses.

Me ei pea Eestis leiutama uusi asju, mõistlik on õppida teiste riikide kogemusest. Näiteks on Luksemburgis ja Šveitsis ning teisteski Euroopa riikides, kus suur välismaalaste osakaal, sellegipoolest ka hõive näitajad kõrged. Legendaarselt helde sisserändepoliitikaga Rootsis oli töötuse määr 2019.a küll kõrgem kui Eestis, kuid ka hõive määr oli seal kõrgem – ilmselt on inimesed tööturul aktiivsemad.

Oma tööjõuturu avatumaks muutmise vajadus on ilmne, sest ka rahvusvahelised uuringud näitavad, et Eestis on tööjõu kättesaadavus just oskustööliste osas väga kehv. Kui me muidu tahame ennast võrrelda maailma parimatega, siis välistööjõu palkamise osas oleme eeskujuks olevatest riikidest väga kaugel, alles 132. kohal. See on mudaliiga. Oskustööliste puudus on üks fundamentaalne probleem, mis Eesti majandust pitsitab.

On mitmeid põhjuseid, miks on välistööjõud Eestile vajalik. Ilmekas näide on kõigi valimiste kuum teema – pensionid. Vanaduspensionit makstakse sotsiaalmaksutulust, mis sõltub otseselt sellest, kui palju on Eestis töötajaid, kelle palgalt sotsiaalmakse tasutakse. Täpselt samamoodi toimub meie tervishoiusüsteemi rahastamine. Laseme tööandjatel tööjõudu maksimaalselt kaasata, elavad paremini nii tööandjad, töötavad inimesed kui pensionärid.

Tööjõupuudus võib Eestist viia ka need tasuvad töökohad, kus praegu on hõivatud kohalikud. Kui mõne tootmisüksuse või finantskeskuse tööks on vajalik palgata 100 inimest, on see täna ilma välismaalasteta ülimalt keeruline. Võime võrdluse tuua Jaapanist, kus riik on samuti konservatiivse suhtumisega välistööjõudu, mistõttu on ettevõtted sunnitud välja kolima, kuna elanikkond vananeb ja kohalikke töötajaid ei jätku. Sarnaseid näiteid leiab juba ka Eestist, kus ettevõtted on pidanud tööjõupuuduse tõttu lahkuma. Samuti takistab see Eestisse investeerimast ja uusi töökohti loomast.

Ameerika Ühendriikides läbi viidud uuring tuvastas, et iga uus kõrgkvalifitseeritud töökoht loob kaudse mõjuna teenindus- ja kaubandussektoritesse 2,5 uut töökohta. Kõrgtehnoloogilistel töökohtadel on kaudne mõju veel suurem – keskeltläbi loob üks uus töökoht kõrgtehnoloogiaettevõttes 3-5 uut töökohta tugiteenustesse ja kaubandusse.  Töötajaid ei vaja ainult IT ja tehnoloogiasektor, täpselt samasugused mured on tööstuses, tervishoius, ehituses, transpordis.

Ilmekas näide on Suurbritannias toimunu, kus elutähtsate teenuste nagu kütus ja toit kättesaadavus halvenes seetõttu, et ei jätkunud autojuhte, kes kauba laiali veaks. Me ei soovi, et sama olukord seisaks ees Eestis. Just seetõttu on vaja välistööjõu nutikat kaasamist mahus ja tingimustel, mis vastab reaalsele vajadusele.

Tööandjate Keskliit on pakkunud riigile välja erinevaid võimalusi, mis aitaks leevendada keerulist olukorda ning looks täiendavaid võimalusi välistööjõu rakendamiseks. Ettepanekud sisaldavad ebavajalike kvootide kaotamist, palgakriteeriumi langetamist, erandite tegemist laitmatu mainega tööandjatele jne. Loomulikult toetame ettepanekuid, mis aitavad vältida maksudega mängimist ja illegaalse tööjõu kasutamist. 

Lõpetuseks. Vananeva rahvastiku ja väheneva tööealise elanikkonnaga riigis ei pea kartma, et siin ajutiselt viibivad välistöölised võtavad ära kohalike inimeste töökohad. Neid kohalikke inimesi lihtsalt pole enam tööturul, aga täitmata töökohad on alles ja ootavad rakendamist. Välistööjõu tark kaasamine on ühe avatud, konkurentsivõimelise ja arenenud riigi tunnus.