14.11.2019 Neljapäev
Swedbank: töötute arv on ilmselt suurem kui statistikaamet näitab
Swedbanki vanemökonomisti Liis Elmiku arvates oli kolmandas kvartalis töötuse määr Eestis tegelikult ilmselt suurem, kui näitab statistikaameti poolt küsitluse abil tuletatud töötute arv.
Swedbank: töötute arv on ilmselt suurem kui statistikaamet näitab
Foto: pixabay
Nimelt oli statistikaameti hinnangul tööturul statistikaameti andmetel kolmandas kvartalis hõivatud 680 000 inimest – rohkem kui kunagi varem pärast Eesti taasiseseisvumist. Hõivatute arv suurenes viimase aastaga 11 000 inimese võrra ja töötute arv langes 9000 inimese võrra. Kasvas täisajaga töötavate palgatöötajate arv teenindussektoris Tallinnas. Tööpuudus ulatus seejuures statistikaameti andmetel kolmandas kvartalis vaid 3,9 protsendini.
"Statistikaameti poolt avaldatud tööturu numbrid näitavad, et tööturul on olukord veelgi pingelisem kui eelmise majandusbuumi tipus. Hõivatute arv on isegi suurem ja töötute arv sama kui 12 aastat tagasi, samas kui tööealiste inimeste arv on vähenenud Narva linna jagu," ütles Elmik pressiteate vahendusel.
Samas märkis ökonomist, et statistikaameti poolt küsitluse abil tuletatud töötute arv on ilmselt mõnevõrra alahinnatud. "Töötukassa andmetel oli töötuid kolmandas kvartalis nelja tuhande inimese võrra rohkem kui statistikaameti hinnangus ja kõik töötud töötukassas arvel ei ole. Töötukassa statistika põhineb töötute registril, statistikaameti andmed tuginevad 5000 inimese küsitlusel," selgitas Elmik.
Samal ajal näitavad töötukassa numbrid hoopis tööpuuduse suurenemist alates selle aasta maist. Tööpuuduse kasvu põhjuseks ei ole Swedbanki vanemökonomisti sõnul enam töövõimereform – tööpuudus kasvas peamiselt just nende hulgas, kelle töövõime ei ole vähenenud.
Töötukassa andmetel suurenes töötute arv kolmandas kvartalis aastaga umbes 2000 inimese võrra. Neist pooltel puudus erialane ettevalmistus, veidi kasvas ka ehitajatest ja mehaanikutest tööotsijate arv.
Elmik lisas, et olukord majanduses ja tööturul pöördub. Nimelt peaks järgmisel aastal majanduskasv aeglustuma ja nõudlus täiendava tööjõu järele seetõttu alanema.
Nõudlus tööjõu järele kahaneb ökonomisti hinnangul eelkõige tööstuses, mida mõjutab eksporttellimuste vähesus. "Teenuste vallas on olukord roosilisem, kuna kiire sissetulekute kasv ja elanike kindlustunne toetavad tarbimist. Kuna tööjõupuudus annab järele, peaks ka palgakasv mõnevõrra rahunema," rääkis Elmik.
Keskmise brutokuupalga kasv peaks Swedbanki hinnangul aeglustuma 7,5 protsendilt sel aastal 6.5 protsendile järgmisel aastal.
Märksõnad
