Poolsada erineva taustaga ettevõtjat said eelmisel nädalal Tapa sõjaväelinnakus teist korda toimunud ettevõtjate riigikaitsekursusel juurde teadmisi nii riigikaitsest kui ka sellest, kuidas tööandjana riigikaitsesse panustada. Eelmisel aastal osales õppekogunemisel ligi 65 protsenti kutsututest reservväelastest ja põhilise takistusena tõid nad välja languse perekonna sissetulekustes, teatas kaitseministeerium.
"Eestis ei ole tööandja kohustatud säilitama reservväelaste palka või seda muul viisil kompenseerima, kuid see on kõige lihtsam viis ettevõtetele, et riigikaitsesse enda panus anda," ütles kursusel rääkinud kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm. "Erasektoril on riigikaitses väga oluline roll. Riigikaitse on meie kõigi ühine pingutus ja ettevõtjad saavad mitmel moel sellesse panustada. Kõige enam mõjutab reservväelaste osalemist õppekogunemistel sissetuleku säilimine ja tööandja toetus."
Riigikaitsekursuse kursant ja tehnoloogiaettevõtte Bolt kaasasutaja Markus Villig jagas arvamust, et ettevõtjad peaksid muutma oma mõttelaadi ning panustama reservväelasi toetades senisest enam riigikaitsesse. Mõttelaadi muutmiseks soovitas Villig ettevõtjail ja tööandjail samast kursusest osa võtta.
Ettevõtjad said riigikaitsekursusel valdkonna tipptegijatelt ülevaate julgeolekuolukorrast ja riigikaitse ülesehitusest ning toimimisest. Kaitseväe juhataja asetäitja brigaadikindral Andrus Merilo julgustas ettevõtteid sõnumiga, et ajalugu on näidanud, et iga kord kui rahvas on vastu hakanud, on rahvas ka võitnud.
"Koos tugeva ja ühtsena suudame me seda teha ka tulevikus, kui selline olukord peaks tekkima," sõnas Merilo.
Ettevõtjatele tutvustati ka esimest korda toimuvat reservväelaste nädalat, mille kaitseministeerium korraldab 28. aprillist 5. maini. Reservväelaste nädal on ellu kutsutud selleks, et suurendada reservväelase kui staatuse väärtustamist ja märkamist ühiskonnas.
Päeva jooksul avanes ettevõtjatel võimalus lõunatada koos ajateenijatega ning tutvuda Tapa sõjaväelinnaku, liitlaste ja tehnikaga.
