"Tööd teha soovivate erivajadustega inimeste tööle aitamist on tarvis loomulikult jätkata, selleks on vaja tagada möödunud sügisel vastu võetud eelnõude rakendamine - hindamismetoodika ning eurorahade toel osutatavad tööturu- ja sotsiaalteenused peavad seaduse jõustumiseks hästi toimima," ütles Reformierakonna esimehest peaminister Rõivas teisipäeval BNS-ile.
Rõivas lausus, et jälgib sarnaselt sihtgrupiga väga tähelepanelikult sotsiaalministeeriumi, töötukassa ja sotsiaalkindlustusameti ettevalmistusi töövõimereformi elluviimiseks ja erivajadustega inimestele teenuste pakkumiseks.
Valitsuspartner, Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna ütles möödunud nädalal, et töövõimereformi rakendamisega kiirustamisel oleksid halvad tagajärjed ning vajadusel võtab ministeerium selle osas lisaaega.
"Tegu on väga keerulise teemaga, millest on aastaid mööda vaadatud, sest ükski poliitik pole tahtnud tegeleda sotsiaalvaldkonnaga. Seal ei lahenda ju lõplikult kõigi probleeme. Nüüd peame lühikese aja jooksul tegema päris palju tõsiseid otsuseid. Loodan, et poliitiline surve on pealt läinud ja peaminister on aru saanud, et küsimus pole punktivõidus. Oluline on, et me ka tegelikult aitaksime inimesi," ütles Tsahkna ajalehele Postimees.
Ta rääkis, et hetkel tegeleb ministeerium küsimusega, kas reformiga on võimalik alustada 2016. aasta 1. jaanuarist. "Üha enam saab selgeks, et kiirustamisel saavad olema halvad tagajärjed. Seda peab vältima. Kui vaja, võtame lisaaega. See selgub varsti. Peame vaatama üle mõju riigieelarvele. Küsimus on, mis saab aastal 2020, kui Euroopa raha kaob. See on lahendamata," tõdes minister.
Ta märkis, et on nõus reformi eesmärgiga. "Paljud osalise töövõimega inimesed on aktiivsest elust kõrval, sest nad ei saa liikuma, neil pole õiget teenust," rääkis Tsahkna. "Kirjutan kahe käega alla ka reformi teisele poolele, millest väga ei räägita: meil on Eestis väga terav inimeste puudus," lisas ta.
