Selle üheks põhjuseks on õppijate madal rakendumine erialal ja teiseks see, et lõpetajate oskused ei vasta tööturu vajadustele, aga ka tööjõu suur voolavus. Oluline on leida tasakaal koolituspakkumise ja tööjõuvajaduse vahel ja OSKA näeb lahendusena nii paindlikumaid õpiteid kui ka ettevõtete teadlikku panust tööjõu sektoris hoidmisel.

Lõpetajate arv ja tööturu vajadus on tasakaalust väljas

OSKA uuringu kohaselt on põllumajanduse ja toiduainetööstuse valdkonna kõrghariduse lõpetajaid liiga vähe ja õpitud erialal tööle asunute hulk oodatust väiksem. Samal ajal on kutseõppe lõpetajaid piisavalt, aga ka nende rakendumine erialasel tööl on väiksem kui soovitud.

OSKA vanemanalüütik Siim Krusell selgitas, et pagari ja kondiitri ning aianduse ja maastikuehituse erialadel on kutseõppes oluline ülepakkumine, kuid sellele vaatamata tunnetavad suuremad tööandjad tööjõupuudust, mis on tingitud ka tööjõu märkimisväärsest voolavusest. Tema sõnul rakendub tööturul üksnes 20% pagari ja kondiitri ning 15% aedniku ja maastikuehitaja õppekava lõpetajatest erialal. Esimene põhjus on täiskasvanud õppijate suur osakaal – paljud neist ei plaanigi valdkonnas tööle asuda, sest nende õppe eesmärgiks on olnud enesearendus. Teine madala rakendumise põhjus on see, et lõpetajate oskused ei ole tööturu vajadustega kooskõlas – kutseõppes valmistatakse ette väiketootjaid, mitte tööjõudu suurematele tootmisettevõtetele.

OSKA ettepanek on vähendada pagari ja kondiitri ning aianduse ja maastikuehituse erialade riigieelarvelisi koolituskohti, koondades õppevõimalusi, võttes arvesse koolituspakkumise ja tööjõuvajaduse tasakaalu ning samal ajal jättes kutseõppeasutustele soovi korral võimaluse küsida täiskasvanud õppuritelt õppetasu.

Lõpetajate arv ja tööturu vajadus on tasakaalust väljas ka mitmel kõrghariduse õppekaval. Loomaarstide, toidutehnoloogia alase ettevalmistusega spetsialistide ning agronoomide erialadel jääb lõpetajaid puudu ja nad ei rakendu piisavalt valdkonda. OSKA teeb ettepaneku, et koolid, tööandjad ja ministeeriumid leiaksid koostöös võimalused nimetatud erialade lõpetajate ja valdkonnas tööle asujate arvu suurendamiseks.

Haridus ja tööjõuturg astugu ühte sammu

Tööandjad on veendunud, et haridus ja tööjõuturg peaksid astuma ühte sammu ning hobihariduse omandamine maksumaksja kulul peab lõppema. Hobihariduse all peetakse siinjuures silmas täiskasvanute oskuste omandamist näiteks kutsehariduses või Töötukassa rahastatud koolitustel. See puudutab eelkõige neid täiskasvanuid, kes otsivad oma ellu vaheldust, ent ei kavatse uusi omandatud oskusi tööturul rakendada. Ehkki Eesti tööandjad on hariduse usku ja teavad, et meie suurim vara on haritud ja terved inimesed, kes suudavad kiirelt muutuvas maailmas edukalt kohaneda, on nad veendunud, et piiratud maksuraha kui ka õpetamise võimaluste juures meie riik hobihariduse rahastamist endale lubada ei saa.

Kuigi haridus ja tööjõuturg peaksid olema omavahel kooskõlas, ei suuda lähima kümnendi jooksul kutse- ega kõrghariduse saanud noored katta vajalikku tööjõu vajadust. Tööandjad näevad probleemi lahendamiseks mitmeid võimalusi. Meie väljapakutud ettepanekutega on võimalik tutvuda Tööandjate manifest 2022 “Aeg on olla ajast ees” kolmandas peatükis “Hästi elame vaid tarkade ja tervete töötajatega”.

Tööjõu leidmine ja hoidmine on väljakutse

OSKA uuringu kohaselt on järgneval kümnendil põllumajanduse ja toiduainetööstuse toimepidevuse tagamise üheks suurimaks väljakutseks vajaliku tööjõu leidmine ja hoidmine. Hõivatute arv väheneb, ent vajadus uute töötajate järele püsib kõrge.

OSKA prognoosi kohaselt väheneb hõivatute arv aastaks 2031 põllumajanduses 11% ehk ligi 1500 töötaja võrra ning toiduainetööstuses 10% ehk ligi 1400 töötaja võrra. Sellegipoolest tunnetatakse valdkonnas teravat tööjõupuudust. Kui pensionile siirdujate asendamiseks ja mõne ametiala kasvuvajaduse katmiseks vajab põllumajandussektor järgneval kümnendil iga-aastaselt juurde umbes 200 valdkonna tasemeõppe lõpetanut, siis tööandjad tunnetavad, et voolavuse korvamiseks vajavad nad ligi 3200 uut töötajat aastas. Toiduainetööstuses on samad arvud vastavalt 180 ja 2500.

OSKA uuringujuhi Katrin Pihli sõnul tuleb valdkonnas pakkuda paindlikumaid õpiteid − täienduskoolitusi, õpiampse, töökohapõhist õpet või mikrokvalifikatsioone, et vajalike oskustega töötajad jõuaksid kiiremini tööturule.

Pihl toonitas, et tööjõu puudujäägi katmisel ei saa tööandjad loota ainult uute töötajate pidevale juurde koolitamisele, vaid nad peavad inimeste valdkonda püsima jäämise nimel ka ise pingutama.

Tööandjatel tuleb võtta suurem vastutus endale töötajate leidmisel ja nende hoidmisel,

märkis Pihl.

„See puudutab nii pakutavaid töötingimusi, palgataset, valdkonna kuvandiloomet kui koostööd kutse- ja kõrgkoolidega.“