Kutsehaigustele on iseloomulik aeglane, järkjärguline areng ning samuti mitme kutsehaiguse esinemine samal inimesel.
Kuidas teavitada?
Kutsehaigusi diagnoosib töötervishoiuarst, kes teeb kindlaks töötaja terviseseisundi ning kogub andmeid tema praeguste ja varasemate tööolude ning töö laadi kohta. Peamiselt diagnoositakse kutsehaigusi SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla kutsehaiguste ja töötervishoiu keskuses.
Kutsehaigestumisest teatab töötervishoiuarst töötajale, tööandjale, tööinspektsioonile ja töötaja töötervishoiuarsti juurde suunanud arstile kirjalikult viie päeva jooksul pärast haiguse diagnoosimist. Arst saadab teatise kutsehaiguse diagnoosimise kohta haigestunu kõikidele (ka varasematele) tööandjatele, kelle juures töötamine võis mõjutada kutsehaiguse kulgu.
Tööandjale saadetavas arstiteatise eksemplaris ei ole märgitud kutsehaiguse konkreetset diagnoosi, sest tegu on delikaatsete isikuandmetega. Küll aga on seal kirjas, milline töökeskkonna ohutegur haigestumise põhjustas, ning sellest lähtuvalt tulebki tööandjal korraldada kutsehaiguse uurimine.
Kuidas uurida?
Kutsehaiguse puhul peab määruse „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord” § 8 lõike 2 kohaselt korraldama ettevõttesisese uurimise ja koostama kutsehaigestumise raporti (blankett on leitav määruse lisast 5 ning Tööinspektsiooni kodulehelt) 20 tööpäeva jooksul alates kutsehaiguse teatise saamisest. Vajaduse korral uurib kutsehaigestumise asjaolusid ja põhjuseid ka tööinspektor.
Kutsehaigestumise uurimisse peab tööandja kaasama töötajate valitud töökeskkonnavoliniku või tema puudumisel töötajate usaldusisiku.
Mismoodi ennetada?
Tööandja peab kavandama, mida muuta ja parandada, et teistel ettevõtte töötajatel ei tekiks samalaadseid kutsehaigusi. Meetmed olgu kooskõlas kutsehaiguse põhjustega.
Näide
Tööandja tuvastab, et kutsehaiget ei olnud juhendatud ergonoomiliste töövõtete osas ning tema kutsehaiguse on põhjustanud füsioloogilised ohutegurid. Kavandatavad meetmed: korraldada ergonoomiliste töövõtete koolitus ettevõtte kõigile töötajatele; teha tihedamat koostööd töötervishoiuarstiga, et tervisehäireid võimalikult vara avastada; plaanida eelarvesse raha uute ja ohutumate seadmete ostmiseks.
Katkend tööinspektsiooni voldikust „Kutsehaigus: teavitamine ja uurimine“ ilmub kokkuleppel tööinspektsiooni infokirjaga Tööelu.
