19.03.2024 Teisipäev

Kõrgemate riigiteenijate palgaindeks on tänavu väiksem

1. aprillist rakendub uus kõrgemate riigiteenijate palgaindeks, mis toob tänu sügisel tehtud kokkuhoiumuudatusele enamikule neist kaasa poole väiksema palgatõusu, kui seni kehtinud seadus ette näeks.

Kõrgemate riigiteenijate palk muutub tänavu erinevas suurusjärgus.
Kõrgemate riigiteenijate palk muutub tänavu erinevas suurusjärgus. Foto: unsplash

Sel aastal jääb enamike kõrgemate teenistujate palgakasvuks 5,3%, indeksväärtusega 1,053.

Seaduse muutmise tulemusel kasvab kõrgemate riigiteenijate ametipalk tänavu erinevas suurusjärgus.

Väiksema indeksi alusel (1,053) kujunevad peaministri, ministrite, riigikohtu liikmete, riigi peaprokuröri, riigisekretäri, kohtunike, riikliku lepitaja ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku palgad.

Täisindeksi järgi (1,106) arvutatakse riigikogu liikmete, presidendi, riigikohtu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja Eesti Panga nõukogu liikmete palk.

Rahandusministri Mart Võrklaeva sõnul on riigisüsteemi omapanus kokkuhoiutingimustes loomulik ja palgakasvu pidurdamine vajalik samm. „See on ühine solidaarsuskokkulepe, mille tulemusena palk tõuseb väiksemas tempos,“ rääkis minister. „Tegu on ühe kokkuhoiumeetmega teiste hulgas, mis peaks nelja aasta peale tooma 21 miljonit eurot säästu.“

Arvestuslik palgakasv indeksväärtuse 1,053 põhjal on 5,3%, mis jääb allapoole erasektori näitajaid. Figure Baltic Advisory uuringu järgi kasvas 2023. aastal erasektori tippjuhtide ehk juhatuse esimeeste palk 8,8% ja liikmete palk 11,7%. Uuringufirma andmetel on juhatuse esimeeste keskmine põhipalk 8884 eurot, avalikus teenistuses jääb sellest kõrgemaks vaid presidendi, riigikohtu esimehe ja riigikogu esimehe palgatase, kõigi ülejäänute palk on väiksem.

Väiksem indeks mõjutab ka nende ametikohtade palku, mis on seotud mõne kõrgema teenistuja palgaga: kantslerid (seotud ministri palgaga), prokurörid (seotud riigi peaprokuröri palgaga), kohtunikuabid ja -juristid (seotud I astme kohtuniku palgaga), töövaidluskomisjoni juhatajad (seotud riikliku lepitaja palgaga), riigihangete vaidlustuskomisjoni liikmed (seotud maa- ja halduskohtunike palgaga).

Valitsuse ettepanekul rakendatakse erinevat indekseerimist neljal järjestikusel aastal – erisus kehtib kuni 2028. aasta 31. märtsini, mil taastub senine ametipalkade arvutamise kord.

Uued kõrgemate riigiteenistujate palgamäärad leiab SIIT.

Seaduse kohaselt indekseeritakse kõrgemate riigiteenijate ametipalgad iga kalendriaasta 1. aprilliks. Indeksi väärtus sõltub 20% tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80% sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255