MKM on Kraami sõnul lisaeelarvesse teinud neli suuremat majandusmeetmete ettepanekut. Esiteks rahvusvahelise eksperdi kaasamise teenus, mille toel ettevõtted saaksid kiiresti muutunud majanduskeskkonnas leida uusi tarneahelaid, sihtturge ja partnereid. "See on kõige kiirem tugi riigi poolt, mida me suudame ettevõtetele pakkuda," ütles Kraam esmaspäeval riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil.
Teine suund oleks tarneahelate ümberkujundamise toetus, mille eesmärk on aidata ettevõtetel üle vaadata oma ärimudel ja tarneahelate riskimudel. Kolmas blokk oleks COVID-19 kriisi ajal rakendatud meetmele sarnane erakorraline, eraldi riigiabi raamistiku alusel antud likviidsusabi laenukäenduse näol.
Kraam märkis seejuures, et Euroopa Komisjon on praegu välja töötamas eraldi riigiabi raamistikku praeguse kriisi negatiivsete mõjude leevendamiseks.
Lisaks on kriis Kraami vaates võimendanud rohepöördesse tehtavate investeeringute vajadust, milleks on ministeeriumil kavas Kredexile küsida juurde sihtkapitali, mis võimaldaks turul teha suurinvesteeringuid energiaressursitõhususse.
Täna on meil piirid ees, meil pole võimalik suuremat laenukäendust anda kui 5 miljonit, aga need investeeringud, kui me võtame kasvõi biometaani tootmisse tehtavad investeeringud, mis on 20 pluss miljonit, siis täna seda võimalik teha ei ole,
selgitas asekantsler.
Kriisi kõige suuremat negatiivset mõju on Kraami sõnul oodata ehitus- ja seonduvalt ehitustoodetesektorile, seda eelkõige metallitoodete imporditõrgete tõttu. Samuti mõjutaks idaturu kadumine puidtööstust, kuhu puitu, sealhulgas seamaterjali imporditi Valgevenest ja Venemaalt. Väetiste tarneahela häirete tõttu on lisaks mõjutatud põllumajandus.
Kraami sõnul on nii metallile, puidule kui väetistele alternatiivsed tarnijad võimalik leida, kuid küsimus on hinnas, ning keerulises konkurentsiolukorras võivad uute partnerite leidmisel osutuda probleemiks ka Eesti ettevõtete väiksed mahud.
