Siseministeerium viis läbi PPA-s teenistusliku järelevalve, mille tulemusena koostati teenistusliku järelevalve kokkuvõte, mida juunis tutvustati. Kokkuvõttes oli öeldud, et PPA-s võeti näiliselt politseiteenistusse viis inimest.
Halduskohus leidis, et selline hinnang, et nende nende teenistusse võtmine oli näiline, on põhjendamatu. Kohtu hinnangul on avalikkusele kättesaadavaks tehtud teenistusliku järelevalve kokkuvõtte tähelepanekus andnud põhjendamatu ehk ilmselgelt ebapiisaval faktilisel alusel põhineva hinnangu, et viis inimest võeti politseiteenistusse näiliselt.
Kohtu hinnangul on sellega teotanud Vaheri kui nende viie isiku politseiteenistusse võtmise aegse PPA peadirektori head nime. "Vaheri hea nime kaitse eest oleks siseministeerium avaliku võimu teostava organina pidanud iseäranis hea seisma olukorras, kus samaaegselt toimuvas kriminaalmenetluses oli kaebajale samadel asjaoludel esitatud kahtlustus süüteo toimepanemises," selgitas kohus.
Kohus märkis, et selleks, et hinnata, kas teatav tegevus on näiline, peaks olema selle sõna tavatähendust ning ka õigusaktides sellele omistatud tähendust silmas pidades uurima, mis oli asjassepuutuvate isikute tegelik tahe ja eesmärk, aga seda siseministeerium tegelikult ei teinud.
Kohtu hinnangul on siseministeeriumi poolt teenistusliku järelevalve kokkuvõttes antud hinnang, põhjendamatu ning selle hinnangu andmisega on siseministeerium teotanud Vaheri head nime, minnes seejuures ka vastuollu Vaheri õigusega süütuse presumptsioonile.
Kohus mõistis siseministeeriumilt Elmar Vaheri kasuks välja menetluskulu 3641 eurot.
