Lähetatud töötajat eristab töölähetusel viibivast töötajast eelkõige asjaolu, et lähetatud töötajal on alati konkreetne vastuvõtja ehk teenusesaaja, kontserni kuuluv ema- või tütarettevõte või renditöö puhul kasutajaettevõte.
Lähetatud töötajaga on tegemist juhul, kui:
- töö tegemise kohaks on Eesti, mitte see välisriik, kus töötaja tavaliselt töötab;
- töötamine on ajutise iseloomuga, st töötaja ei koli Eestisse püsivalt elama ja töötama;
- töötajal on Eestis konkreetne vastuvõtja ehk teenusesaaja, kontserni kuuluv ema- või tütarettevõte või renditöö puhul kasutajaettevõte.
Töölähetuses viibiva töötajaga on tegemist juhul, kui töötaja saadetakse tööandja poolt tööülesandeid täitma kokku lepitud töötamise kohast Eestisse, kuid üldjuhul mitte kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks. Töötaja ja tööandja võivad lähetuse osas kokku leppida ka pikema tähtaja.Ülevaate töötasu maksustamisest annavad joonis 1 (tööandjaks on välisriigi äriühing) ja joonis 2 (tööandjaks on Eesti äriühing või Eestis tööandjana tegutsev mitteresident või mitteresidendi Eestis asuv püsiv tegevuskoht).
Joonistel kasutatud lühendid
- TM – füüsilise isiku tulumaks
- SM – sotsiaalmaks
- TkindlM – töötuskindlustusmakse
- KoPM – kohustatud isiku puhul kohustuslik kogumispensioni makse
- A1/E101 – tõendi omaniku suhtes kohaldatavaid sotsiaalkindlustuse õigusakte käsitlev tõend
Joonis 1. Töölähetusel töötaja (mitteresidendi) ja lähetatud töötaja (mitteresident) töötasu maksustamine Eestis, kui tööandjaks on välisriigi äriühing (mitteresident)
Joonis 2. Eestis töötava residendist töötaja ja mitteresidendist töötaja töötasu maksustamine Eestis, kui tööandjaks on Eesti äriühing või Eestis tööandjana tegutsev mitteresident või mitteresidendi Eestis asuv püsiv tegevuskoht
