Muudatuste üldiseks eesmärgiks on kaasajastada raamatupidamist puudutav regulatsioon ning viia see kooskõlla uue raamatupidamisdirektiiviga (2013/34/EL). Eelnõu koostajad soovivad muudatuste abil parandada avalikkusele suunatud arvestusalase info kvaliteeti ja võrreldavust ning vähendada mikro- ja väikeettevõtja halduskoormust.
Eelnõu kohaselt hakkavad majandusaasta aruande koostamise reeglid ning aruandes avalikustatava informatsiooni hulk sõltuma ettevõtja suurusest. Kõige enam lihtsustatakse eelnõuga mikroettevõtjatele kehtivaid nõudeid.

Nõuded mikroettevõtjate aruandele

Mikroettevõtjaks loetakse eelnõu kohaselt Eestis registreeritud äriühingut, kelle näitajad vastavad aruandeaasta bilansipäeval kõikidele järgmistele tingimustele: varad kokku kuni 175 000 eurot; kohustised ei ole suuremad kui omakapital; äriühingul on üks osanik, kes on ka juhatuse liige ning äriühing ei ole käibemaksukohustuslane.
Eelnõu kohaselt ei nõuta mikroettevõtjatelt tulevikus enam tegevusaruande, rahavoogude aruande ning omakapitali muutuste aruande koostamist. See tähendab, et mikroettevõtjad peavad edaspidi koostama vaid kaks põhiaruannet: lühike bilanss seaduses nimetatud kohustuslike ridadega ning kasumiaruanne. Samas ei ole mikroettevõtjal eelnõu kohaselt keelatud koostada majandusaasta aruanne väikeettevõtjat puudutavate reeglite või ka täna kehtivate reeglite kohaselt.

Nõuded väikeettevõtjate aruandele

Väikeettevõtja on eelnõu kohaselt Eestis registreeritud äriühing, kelle näitajatest võib aruandeaasta bilansipäeval vaid üks ületada järgmisi tingimusi: varad kokku 4 000 000 eurot, müügitulu 8 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 50 inimest.

Väikeettevõtjatelt ei nõuta edaspidi rahavoogude aruande ning omakapitali muutuste aruande koostamist. Väikeettevõtjad peavad koostama ning äriregistrile esitama bilansi, kasumiaruande ning maksimaalselt üheksa lisa. Lisade täitmine on kohustuslik vaid juhul, kui ettevõtjal on selliseid kirjeid ja need on olulised. Jätkuvalt on väikeettevõtjad kohustatud koostama ja avalikustama tegevusaruande. Soovi korral võib väikeettevõtja oma majandusaasta aruande koostada ka suurettevõtjale kehtivate reeglite kohaselt.
Kui ettevõtja täidab bilansipäeval mikroettevõtja kriteeriumid ning järgmisel bilansipäeval vastab väikeettevõtja näitajatele, siis on ettevõtjal õigus majandusaasta aruanne koostada mikroettevõtjale kehtestatud nõuete kohaselt. Nimelt lisatakse eelnõuga raamatupidamise seadusesse põhimõte, et ühest ettevõtja kategooriast teise liikumiseks on vaja kaks järjestikust aastat vastavaid piirmäärasid ületada. See tähendab, et esimesel ja teisel aastal kui ettevõtja jõuab oma näitajatega suuremasse kategooriasse, võib ta veel täita väiksema kategooria aruannet.

Mikro- ja väikeettevõtjad saavad eelnõu kohaselt lihtsustatud nõudeid rakendada 2016. aasta 1. jaanuaril või hiljem algava aruandeperioodi kohta koostatud aruande suhtes. Suur- ja keskmise suurusega ettevõtjate aastaaruande koostamise ja avalikustamise nõuded eelnõu jõustumisel oluliselt ei muutu. Ettevõtjate liigitusega saab lähemalt tutvuda tabelis 1.

Auditi ja ülevaatuse piirmäärad

Ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks tõstetakse eelnõuga auditi piirmäärasid kaks korda ning ülevaatuse piirmäärasid 1,6 korda. Uued auditi ja ülevaatuse piirmäärad on esitatud tabelis 2. Rahandusministeerium peab mõistlikuks hoida auditi või ülevaatusega hõlmatud raamatupidamise aastaaruannete osatähtsus vahemikus 80 protsenti +/- 3 protsenti rahvamajanduse käibest ja varade mahust. Hetkel on see näitaja tõusnud 85 protsendi lähedale. Piirmäärade muutmist kavandatakse rakendada 2016. aasta 1. jaanuaril või hiljem algava majandusaasta aruande suhtes.

Toimkonna juhendite õiguslik staatus

Rahandusministeerium plaanib muuta raamatupidamise toimkonna koostatud juhendite õiguslikku staatust. Eelnõu jõustumisel kehtestab toimkonna juhendid rahandusminister määrusega. Kaubanduskoda on ministeeriumile saadetud kirjas rõhutanud, et muudatuste tagajärjel ei tohi juhenditest kaduda praktilised näited, endiselt tuleb tagada toimkonna sõltumatus ning rahandusminister ei tohi ilma väga mõjuva põhjuseta juhendites muudatusi teha.

Muud muudatused

Eelnõuga viiakse ellu ka Kaubanduskoja ettepanek, mis võimaldab lihtsustada mittetulundusühingute (MTÜ) ja sihtasutuste (SA) majandusaasta aruande koostamise protsessi. Nimelt hakkab edaspidi MTÜ ja SA majandusaasta aruande koostamise protsess toimuma analoogselt äriühingu aruande koostamise protsessiga. See tähendab, et SA või MTÜ juhatus kiidab aruande heaks enne selle nõukogule või üldkoosolekule kinnitamiseks esitamist.

Tabel 1. Ettevõtjate liigitus

Tabel 2. Auditi ja ülevaatuse kavandatavad piirmäärad