"Maksu- ja tolliameti analüüsi põhjal on paljud ettevõtted viimase viie kuu jooksul vormistanud ümber senised näilikud ettevõtetevahelised teenuslepingud töö- ja juhatuse liikme tasudeks," ütles MTA avalike suhete osakonna juhataja Rainer Laurits BNS-ile.
Laurits tõi välja, et riigikohtu töösuhte varjamist puudutava otsuse järel on MTA suhelnud poole tuhande ettevõtjaga, kelle majandusnäitajaid ja teisi kriteeriume arvesse võttes pakkus amet võimaluse maksuasjad koos üle vaadata.
"Suur osa ettevõtted on ka oma maksuasjad ümber korraldanud ja maksuriskid maandanud ning väärivad selle eest tunnustust," lisas Laurits.
Märtsi alguses alustas MTA tegeliku töösuhte varjamise teemal ka esimest maksukontrolli, et saada põhjalikumat kinnitust ettevõtte maksekäitumise ja tehingute korrektsuse kohta.
"Kontrolli alustamine tähendab juba maksumenetluse alustamist, millega on maksumaksja kohustatud meile informatsiooni ja vajalikke dokumente esitama. Lisaks vaatame kontrolli puhul ka varasemaid maksuperioode, veendumaks, et ettevõtte maksuasjad on olnud korras,“ ütles Laurits.
