Sealjuures jaguneb tulu ligikaudu võrdselt registreerimismaksu ja aastamaksu vahel ning on mõlema rahandusministeeriumi poolt välja pakutud mootorsõidukimaksu mudeli puhul suurusjärgu mõttes sama.
Nimelt tuli rahandusministeerium täna välja mootorsõidukimaksu seaduseelnõu väljatöötamiskavatsusega, kus pakutakse välja kaks võimalikku mootorsõidukimaksu rakendamise mudelit. Esimene mudel A lähtub mootorsõiduki globaalsest ja lokaalsest keskkonnamõjust laiemalt üle selle elutsükli – tootmine, kasutamine, utiliseerimine. Teine mudel B keskendub mootorsõiduki süsinikdioksiidi (CO2) heitele selle kasutamise ajal.
Maks on sõidukipõhine, ehk kui inimesel/ettevõttel on mitu sõidukit, tuleb maksta nende kõigi eest. Maksu tasub sõiduki omanik või liisinguvõtja.
Maks hõlmab kõiki kuni 3500 kilogrammi kaaluvaid M1, M1G sõiduautosid ja N1 ja N1G kategooriasse kuuluvaid kaubikud ning L3e–L7e kategooriate sõidukeid – mootorrattad, mopeedautod jne.
Aastamaksu tähtpäevaks on planeeritud maksustamisaasta 15. veebruar. Maksumaksja on isik, kes on liiklusregistri andmetel sõiduki omanik maksustamisaasta 1. jaanuari seisuga. Sõiduki omanikuvahetusel maksu ei tagastata ega kanta üle, selle proportsionaalse suuruse võib sõiduki ostu-müügitehingus osapoolte soovil ja kokkuleppel arvesse võtta. Registreerimismaks tasutakse enne sõiduki liiklusregistrisse kandmist.
Mootorsõidukimaks hakkab kava kohaselt kehtima tuleva aasta 1. juulist ja aastamaksu tuleks esimest korda tasuda 2024. aasta augustis poole aasta eest.
