Eesti Päevalehe intervjuus ütles Michal, et majutusteenuste puhul on tema meelest hea lahendus tõstmine tuleval aastal 9 protsendilt 11 protsendile.
Kaubandus-tööstuskoda, mis on riigi maksuküsimustes suurim partner ettevõtjate poolt, tegi ettepaneku aktsiisitõusu ja majandusasutuste käibemaksu tõusul minna edasi samm-sammult, mõne protsendi kaupa mõne aasta jooksul. Ma arvan, et nii ka läheb. Ehk siis saame ka rahu maa peale ja katteallikad on leitud, ütles ta intervjuus Postimehele.
Järkjärguline kütuseaktsiisi ja majutusettevõtete käibemaksumäära tõstmine võibki olla täiesti mõistlik lahendus, sest tuleb jälgida, et meie konkurentsivõime ei kannataks, lisas ta.
Sellest, et Reformierakond võib kütuseaktsiiside tõusus järele anda, andis kolmapäeval märku ka peaminister Taavi Rõivas, kes tunnistas riigikogu infotunnis, et aktsiisitõusu vastu on tulnud vägagi sisulist ja argumentidega varustatud kriitikat, näiteks öeldes, et kui kütuseaktsiisi tõstetakse liiga kiiresti, siis on oht piirikaubandusele. Rõivase sõnul võiks ära jätta 2019. aastaks plaanitud aktsiisitõusu.
Uus koalitsioon on valimislubaduste peamise katteallikana näinud aktsiiside tõusu. Diisli aktsiisi tõus on kavandatud tuleval aastal 14 protsenti ja edaspidi kuni 2019. aastani 10 protsenti. Bensiini aktsiisi tõus on kavandatud kõigil neljal aastal 10 protsendi. Selle tulemusel loodetakse saada riigikassa tulude poolele juurde 2016. aastal 48 miljonit eurot ja 2019. aastal juba 137 miljonit eurot.
Lisaks kütuste aktsiisitõusule on teravat kriitikat pälvinud ka majutusasutuste aktsiiside tõstmine. Rahandusministeeriumi poolt avalikustatud koalitsioonilepingu lubaduste katteallikate tabel näeb ette 2017. aastast majutusteenuste käibemaksumäära tõstmist 20 protsendile, millega oodatakse iga-aastaselt riigieelarvesse 23-26 miljonit eurot.
Konjunktuuriinstituudi hinnangul vähendaks plaanitud maksutõus majutusasutuste külastajate arvu 6 protsendi ehk 180 000 inimese võrra ning tõstaks sektoris hindu 7 protsenti.
