Mullune firmaautode käibemaksu muudatus on toonud täiendavat maksulaekumist 1,3 miljonit eurot kuus ehk viie kuuga kokku 6,6 miljonit eurot. Seaduseelnõu seletuskirja järgi oli prognoos aga 47 miljonit aastas.
"Kuna prognoos tehti rahandusministeeriumis, ei ole ma väga võtnud südamesse, kas makse laekub prognoosi kohaselt või mitte. Elu näitab, et turg käitub omasoodu ja ootus polnud päris suures ulatuses mõeldud täituma," ütles MTA peadirektor Marek Helm lehele.
Helm usub, et maksutulu laekumine jääb püsima samale tasemele, nagu on viimastel kuudel olnud. "See on esimene koht, kus komistasime, sest regulatsioon ei rakendunud, nagu taheti," nentis Helm.
See-eest on suurenenud on tööandja sõidukite ja muu vara erisoodustuse deklareerimine, millelt on viimasel viiel kuul kokku lisamaksutulu tulnud umbes 1,4 miljonit eurot.
Marek Helm ootab, et riigi esindajad ja ettevõtjad istuksid ühise laua taha ja räägiksid peale käibemaksu ka erisoodustusmaksust, mida võiks Helmi hinnangul langetada. Ta tõdes, et erisoodustusmaksu on tunduvalt lihtsam muuta kui firmaautode käibemaksumuudatust tagasi pöörata. Helmi nägemuses tuleks erisoodustusmaksu langetada seetõttu, et praegune maksumäär sunnib ettevõtjaid sõidupäevikuid pidama, sest täies ulatuses erisoodustuse tasumine pole praeguse maksumäära juures neile vastuvõetav.
Kaks kolmandikku ettevõtete sõiduautodest on deklareeritud nii-öelda kahese kasutusega, ülejäänud on ühese kasutusega, mida on väga keeruline kontrollida. Pealegi kulub sellele ebamõistlikult palju maksuameti ressurssi, rääkis Helm. Ettevõtjad on ka viidanud, et ei näe sõidupäeviku pidamisel mõtet. "See on aastal 2015 ebamugav ja suunab ettevõtjaid teele, kuhu nad minna ei tahaks," lisas peadirektor.
Nii sõidupäevikute pidamine kui ka kontrollimine kulutavad aega, kuid ei anna soovitud tulemust. Seega tuleks paika panna erisoodustusmaksu määr, mis oleks ettevõtjatele talutav. Samal ajal, usub Helm, riik maksutuludes ei kaotaks.
