Viimase kümne aasta jooksul on Eestis korduvalt muudetud audiitortegevuse reegleid ja piirmäärasid. Mõnele otsusele on eelnenud pikem eeltöö ja põhjalik analüüs (nagu näiteks innovaatiline otsus ülevaatuse töövõtu sisseseadmiseks), mõne teise puhul on seda aga väheseks jäänud (näiteks hiljutine aktsiaseltside üldise auditeerimispõhimõtte lõhkumine). Auditeeritud või ülevaatuse läbinud aruannete koondnumbreid analüüsides on märgata mitut oodatud trendi.
Võrreldes perioodidel 2016-2017 ja 2017-2018 (mõlemad juulist juunini) esitatud audiitori poolt kontrollitud raamatupidamise aastaaruannete koondnumbreid, avaldus alles viimasel perioodil täies mahus viimatise auditeerimise piirmäärade tõstmise mõju. Nimelt hakkasid ettevõtetele, mille majandusaasta oli jaanuar-detsember 2016, kehtima kõrgemad auditeerimise piirmäärad.
Audiitorkontrolli läbisid perioodil 2016-2017 kokku 9954 ettevõtet, perioodil 2017-2018 aga 8634 ettevõtet. See tähendab 13-protsendilist vähenemist kontrollitud ettevõtete üldarvus. Küll aga hõlmab varasem võrdlusperiood veel selliste aruannete esitamise aega, mil kehtisid vanad auditeerimise piirmäärad. Seega piirmäärade tõusust tulenev kontrollitud ettevõtete üldarvu kahanemise leidmiseks võrdleme mõlemast aastast perioodi jaanuarist-juunini ja tulemuseks saame 9%. Ülejäänud 4% on osaliselt põhjendatud väikeste aktsiaseltside vabastamisega igasugusest avalikust kontrollist, samuti piirmäärade tõstmisele teatud viitega reageerimisega (näiteks pikemaajalise lepingu olemasolul).
Eestis on sõltuvalt ettevõtte suurusest kohustuslik üks kahest kontrollitüübist: audit või ülevaatus. Võib oodatult tõdeda, et kahanemine on tingitud just vähemate ettevõtete auditeerimisest, samas kui ülevaatuse läbivad varasemast enamad ettevõtted. Perioodil 2017-2018 kahanes selliste ettevõtete arv, mille raamatupidamise aastaaruannet auditeeriti, 21% võrra, samal ajal kui ülevaatuse läbinud ettevõtete arv suurenes 4%. Tegu on piirmäärade tõstmisel soovitud efektiga – säilitada kontrollinõue vähegi suurema tegevusulatusega ettevõtetes, kuid vähendada kontrolli kui sellise ulatust (ülevaatuse protseduurid on piiratumad ning annavad vähem kindlust võrreldes auditi protseduuridega).
Meie audiitorteenuste turgu mõjutavad seadusemuudatused ei ole ainulaadsed, ka naaberriikides on muutusi toimunud ja ka edaspidi toimumas. Näiteks kui kümmekond aastat tagasi muudeti Rootsis väikeste osaühingute auditeerimine vabatahtlikuks, on nüüd märgatud selle sammu majanduslikku kahju ning tehtud ettepanekuid vastava nõude taastamiseks. Usutavasti on ka Eestis peatselt käes aeg vaadata tagasi, hinnata ümbruskonna riikide (konkureerivate majanduskeskkondade) otsuseid ning mõtelda, mis on Eesti ettevõtjate, riigi ja majanduskasvu pikaaegse edu õiged lähtekohad.
Audiitorite endi tegevuspõld on loomulikult laiem kui pelgalt raamatupidamise aastaaruannete kontroll. Täpsemaid kokkuvõtteid selles osas saab teha andmete selgudes augustis, ent eelduslikult peegeldub sealgi globaalne trend: auditeerimise osakaal kõigi osutatud teenuste hulgas väheneb, aina suuremat tähtsust omandavad eritööd, erikontrollid ja nõustamine.
