2010. aasta riigieelarve kavandatav tekkepõhine puudujääk on 4,8
miljardit krooni ja valitsussektori puudujääk ca 2,8 protsenti SKP-st
ehk 5,8 miljardit krooni.
„Selle riigieelarve koostamine oli üle pikkade aastate kõige raskem,
sest ka pärast tänavusi suuri kärpeid peab arvestama maksutulude
vähenemisega. Tõenäoliselt täidame juba 2009. aastal kõik Maastrichti
kriteeriumid, ent see ei taga piisavat rahanduslikku kindlust. Praeguse
ja tulevikus tekkida võivate puudujääkide kompenseerimiseks tuleb
lähiaastatel seada siht taas ülejäägiga eelarvele ning selle nimel
tuleb palju töötada mitte ainult riigiasutustel, vaid kogu
valitsussektoril,” sõnas rahandusminister Jürgen Ligi.
2010. aasta riigieelarve tulude maht on kavandatud 84,5 miljardit
krooni. Sellest 61,7 miljardit ehk 73 protsenti moodustavad maksulised
tulud ning 22,8 miljardit krooni ehk 27 protsenti mittemaksulised
tulud.
Kulusid on 2010. aasta riigieelarvesse planeeritud 89,7 miljardit
krooni, mis võrreldes 2009. aasta riigieelarvega on 392,7 miljonit
krooni ehk 0,44 protsenti rohkem. Võrreldes 2009. aastaga on
planeeritud oluliselt suuremal välisvahendite kasutamine ning ligi
miljardi krooni võrra enam investeeringuid.
Riigikogu rahanduskomisjoni otsustega parandati riigieelarve
positsiooni ca 410 miljoni krooni võrra. Tulude suurendamiseks
otsustati tõsta kütuseaktsiisi, vähendada erimärgistatud kütuse
aktsiisierisusi ning tõsta elektriaktsiisi. Lisavahendeid otsustati
eraldada päästetöötajate palkadeks, põllumajandustoetusteks,
kultuuriprojektidele ning kohalikele omavalitsustele.
09.12.2009 Kolmapäev
