Euroopas keskmiselt on toiduainete hinnakasv viimastel kuudel aeglustunud, kuid pilt riikide lõikes on üsna erinev. Kui näiteks Lätis ja Soomes on toiduainetehinnad languses, siis Rootsis kasvavad need mõõduka tempoga.
Toiduainete lõikes on hinnad Eestis mõistagi erinevalt käitunud. Kui kala, puu- ja köögiviljade hinnad kasvavad, on liha- ja piimatoodetehinnad juba pikemat aega languses. Kohvihindade, mis veel möödunud aasta sügisel kasvasid üsna kiiresti, kasv aeglustus järsult aasta lõpus. Samuti on mõnevõrra aeglustunud ka suhkruhinna kasv. Üsna aneemiliselt käituvad ka leiva ja teraviljatoodete hinnad.
Toiduainete hindu Eestis mõjutab toormehindade langus maailmaturul
Maailmaturul aeglustus toiduainete hinnakasv järsult juba 2011.aasta sügisel ning alates 2013. aasta keskpaigast on need püsivalt languses olnud. Kuigi toiduainete hindade langus on alates möödunud aasta sügisest tasapisi taandunud, langesid need veebruaris aastases võrdluses ikkagi veel 15%.
Languses on praktiliselt kõikide toiduainete hinnad, kusjuures piimatoodete ja suhkru hinna langus on sel aastal isegi süvenenud.
Kõige akuutsem probleem ongi olnud just piimahindadega. Veebruaris langesid piimatoodete hinnad maailmaturul aastases võrdluses 22%. Piimahindade langusel, mis ka Eesti tootjaid ja tarbijaid mõjutab, on neli peamist põhjust: tootmiskvootide lõpetamine Euroopa Liidus, Hiina importööride väiksem huvi piimatoodete vastu, Venemaa impordikeeld ja USA dollari tugevnemine, mis on impordi kallimaks muutnud.
Hiina on hiljuti küll piimatoodete importi suurendanud, kuid seda tehakse valdavalt Uus-Meremaalt, kellega vabakaubandusleping sõlmiti. Suhkruhindade languse põhjuseks on suhkrutoodangu suurenemine Brasiilias, mis on maailma suurim suhkrutootja ja eksportija. Samuti on suhkru varud maailmas üsna palju suurenenud, mis suruvad hindu allapoole.
Kasv tuleb tagasihoidlik
Maailmaturul on erinevate toiduainete ülepakkumine ja varud on suurenenud. Dollar peaks sel aastal paljude valuutade suhtes tugevnema ning pidurdama sellega toiduainete importi. Eesti puhul tähendab see aga sisseostetud toiduainetele mõningast ülespoole hinnasurvet. Toiduainete hinnad maailmaturul, mis lõppkokkuvõttes mõjutavad ka hindu Eestis, sõltuvad teiste toorainete, eelkõige metallide ja naftahindade käitumisest.
Nii nafta- kui ka metallide hinnad jäävad sel aastal meie prognoosi järgi allapoole eelmise aasta taset. See peaks pidurdama ka toidutoorme valmistamiseks tehtud kulutuste kasvu. Samuti on riskid maailmamajanduses kasvanud, mis võib pidurdada seni madalal olnud nõudluse taastumist. Kuigi odavad toiduainetehinnad toetavad tarbimist, ei saa väheneva rahvastiku juures toiduainete tarbimismaht pikalt kasvada või vähemalt selle kasv kiireneda. Samuti suunavad inimesed tasapisi oma kasvavad sissetulekud muude kaupade ja teenuste tarbimiseks, investeeringutesse või säästudesse.
