SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori sõnul oli ajanduse suurimaks mureks tänavu kahtlemata väliskaubanduse kidumine.
"Kiire intressimäärade tõus andis tõsise löögi meie kahele peamisele kaubanduspartnerile, Soomele ja Rootsile. Kahe peale kokku moodustavad nad pea 30 protsenti kogu Eesti kaubaekspordist, mis tähendab, et sealse nõudluse kadumist on raske kompenseerida. Kui euroala majandus lõpetab selle aasta tillukese kasvuga, siis Soome ja Rootsi peavad leppima SKP kahanemisega," ütles Nestor, lisades, et Eesti jaoks on eriliselt valus löök olnud tugev sõltuvus sealse ehitus- ja kinnisvarasektori nõudlusest ning kallinenud laenamise tõttu jäi selles vallas töö tänavu soiku ja ehitusmahud kahanesid umbes poole võrra."
Lisaks Põhjamaadele mõjutas Nestori sõnul eksporti nõudluse vähenemine ka mujal Euroopas. "Koroonajärgsel ajastul on inimesed soovinud tarbida pigem teenuseid kui kaupasid ja tööstusest sõltuvate riikide jaoks poleks selline keskkond olnud soodne ka intressimäärade tõusuta. Õnneks ekspordib ka Eesti teenuseid, mis kogu väliskaubanduse mahust annavad umbes kolmandiku. Kui kaupade eksport kukkus aasta esimese üheksa kuu jooksul püsihindades 13 protsenti, siis teenuste eksport isegi kolme protsendi võrra suurenes. Suureks abiks on siin olnud Eesti tehnoloogiasektori tugevus, mille tulemusi on jahenev majanduskeskkond mõjutanud oluliselt vähem," ütles Nestor.
Tema sõnul on suurte intressitõusude positiivne mõju olnud inflatsiooni aeglustumine. Kui aasta alguses küündis Eesti inflatsioon 19 protsenti lähedale, siis novembris piirdus hinnatõus keskeltläbi nelja protsendiga, Et samal ajal on palgakasv olnud tugev, siis on hakanud taastuma ka eestlaste ostujõud. Varasem väga kõrge tarbimine ja äärmiselt madal tarbijakindlus pole küll lubanud neil positiivsetel tendentsidel üle kanduda sisetarbimisse. Jaekaubanduse müügimaht on mullusega võrreldes vähenenud tänavu kaheksa protsenti.
"Õnneks tuleb see muutus kõrge võrdlusbaasi pealt ja ka täna on jaekaubanduse müük lähedane sektori tulemustega 2021. aastal," lisas Nestor.
Aasta viimastel kuudel on halvenema hakanud olukord tööturul. Kui aasta alguses tööhõive veel kasvas, siis oktoobri seisuga oli maksu- ja tolliameti andetel tööga hõivatuid juba 8000 inimese võrra vähem kui mullu samal ajal. "Õnneks tulevad need negatiivsed muutused väga kõrge baasi pealt. Eesti tööhõive määr on jätkuvalt üks kõige kõrgematest kogu Euroopa Liidus, samuti oluliselt kõrgemal kui on olnud meie ajalooline keskmine," märkis Nestor.
Järgmise aasta ootustest rääkides märkis Nestor, et Eesti SKP-st annab eksport umbes 80 protsenti, mis tähendab, et ennekõike sõltub Eesti majanduse taastumine välisturgudest. "Kui vaadata prognoose, mis on tehtud euroala ja meie peamiste kaubanduspartnerite väljavaate kohta, siis erilisi rõõmusõnumeid see ei paku. SEB ennustuse kohaselt piirdub euroala majanduskasv järgmisel aastal vaid 0,7 protsendiga, Soome majandus kasvab 0,5 protsenti ja Rootsi oma isegi kahaneb 0,4 protsenti," ütles Nestor.
Eesti puidu- ja mööblitööstuse jaoks saab Põhjamaade ehitusturgude madalseis olema Nestro hinnangul tõeliseks katsumuseks. "Samas on nad siiski väiksem osa eksportivast tööstusest. Prognooside kohaselt hakkavad intressimäärad järgmisel aastal suhteliselt kiiresti langema, mis annab nii majapidamistele kui ettevõtetele avaramad võimalused tarbida ja investeerida. Ehkki taastumine on aeglane, siis saavutab eksport ilmselt järgmise aasta esimeses pooles oma põhja ja sealt edasi võime arvestada aeglase kasvuga," ütles Nestor.
Eksportiva tööstuse äri kahanemine tähendab Nestori sõnul kahjuks, et väheneb ka nõudlus tööjõu järele. Et töötleva tööstuse näol on tegemist Eesti suurima tööandjaga, on sellel märkimisväärne mõju tööhõivele. Samas on enamuses teistes majandussektorites muutused konjunktuuris tagasihoidlikumad, mistõttu vajadus töökohtade arvu kärpida ei ole nii suur.
"Kindlasti soodustab tööturu arenguid asjaolu, et Eesti majanduse püsiv seisund kipub olema töökäte puudus. Veel üsna hiljuti on meil esinenud perioode, kus ettevõtete äri kasvu takistab ennekõike töötajate nappus, mitte madal nõudlus. Tänu varasemate aastate suurtele kasumitele on ettevõtted täna hästi kapitaliseeritud, mis aitab töökohti säilitada. Seda muidugi niikaua, kuni säilib usk, et nõudlus peagi taastub. Et enamuses sektorites on konkurents töötajate pärast endiselt tihe, ei tasu karta, et ka palgakasv otsa lõppeks. SEB ennustuste kohaselt suureneb keskmine brutopalk järgmisel aastal 6,5 protsenti," ütles Nestor.
Majapidamiste jaoks on Nestori sõnul viimasel kahel aastal peavalu valmistanud väga kiire hinnatõus. "Järgmisel aastal jõuab see õnneks senisest oluliselt tagasihoidlikemate numbriteni. Hinnakasv võiks olla veelgi väiksem, ent nagu teame, ootab meid 2024. aastal käibemaksu tõus, mis reeglina otse tarbijatele kaks protsenti kallimate hindade näol üle kandub. Kindlasti mõjutab see ka tarbimist, kuid aeglaselt paranema hakkav tarbijakindlus ja tööturu suhteline tugevus võimaldavad majapidamistel kulutusi siiski pisut kasvada," ütles Nestor.
Kokkuvõttes saab 2024. aasta olema pigem paigatammumine kui edasiminek, ent väga koledad stsenaariumid tunduvad endiselt ebatõenäolised.
Eriti just aasta teises pooles hakkavad optimistlikumad noodid maailmamajanduses taastama majapidamiste ja ettevõtete usku paremasse homsesse, mis majanduse vereringele hoogu juurde annab," lisas Nestor.
