"Peame andma lisahoogu IKT-taristule ja suurendama digitaalset kirjaoskust, et püsida tempos. Mõned nädalad tagasi läks meilt teele digitaalse kirjaoskuse arendamise tegevuskava, mille üks olulisem projekt on IT-sektori jaoks vajaliku tööjõu väljakoolitamine. Selle tulemusena saavad 3-4-kuulise koolitusega varem IT-haridust mitteomavad inimesed tarkvaraarendaja baasteadmised," ütles majandusminister Kristen Michal pressiteate vahendusel.
Järgnevatel aastatel on infoühiskonna arendamisel põhitähelepanu all uue põlvkonna interneti baasvõrgu ehitamise lõpule viimine, mille arengut plaanitakse toetada ligi 14 miljoni euroga. Aastatel 2016–2017 on plaanis välja ehitada 1000 kilomeetri ulatuses uut baasvõrku.
Lisaks üle-eestilisele interneti baasvõrgu arendamisele on kavas parandada hariduse valdkonnas ligipääsu kiirele internetile. Selle raames on kavas Eesti üldhariduskoolides kohtvõrgu uuendamine ja väljaarendamine, mis võimaldab tulevikus paremini IKT-d õppetöös rakendada.
Riik planeerib ka arendada nii kõrgemaid IKT-oskusi kui ka elanikkonna üldisi IT-oskusi. Toetamaks IT-spetsialistide juurdekasvu, viiakse ellu ümberõppe pilootprojektid töötavate inimeste tarkvaraarendajateks koolitamiseks, kusjuures koolitada on plaanis 500 inimest. Lisaks IKT-spetsialistide järelkasvu tagamisele on fookuses elanikkonna digitaalne kirjaoskus laiemalt.
Jätkuvalt on infoühiskonna arenguks kavas juhtida riigi IKT-investeeringuid, mis peaksid lähtuma avaliku sektori asutuste strateegiliste põhieesmärkide saavutamise vajadusest ning et ka avaliku sektori investeeringute planeerimisel juurduks ärilise otstarbekuse põhine lähenemine.
Kogu infoühiskonna arengukava rakendamise hinnanguline maksumus on 218,8 miljonit eurot, millest enamus rahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest. Infoühiskonna arengukava on välja töötatud avaliku, era- ja vabasektori koostöös, vahendas BNS.
