Rahapesu andmebüroo sai eelmisel aastal 12 500 teadet. Vara piirati üheks aastaks kohtu loal 3,85 miljoni euro ulatuses. Kümme ettekirjutust tehti kokku ligi 1,36 miljoni euro riigi omandisse kandmiseks. Aasta lõpu seisuga oli kohtute poolt arestitud ligikaudu 9,2 miljonit eurot, mille algselt avastas ja piiras rahapesu andmebüroo.

Eelmise aasta lõpu seisuga oli rahapesu andmebüroo finantssanktsiooni alusel külmutanud 33 miljonit eurot. Tegevusloast loobus või selle kaotas 150 turuosalist.

 Rahapesu andmebüroo aastaraamat osutab nii rahapesu kui ka terrorismi rahastamise riski keskmisele tasemele, kuid samas on peamiselt piiriülesest kuritegevusest saadud raha liigutamine muutunud samas keerulisemaks, sest mitmed kanalid on suletud.

Arvatavates rahapesu eelkuritegudes annavad lisaks kelmustele tooni maksukuriteod ning sanktsioonist kõrvalehoidmise kahtlus. Rahapesu riskipildis paistavad riskantsematest sektoritest välja äriühingute ja virtuaalvääringu teenuse pakkujad ning üldmahtu arvestades krediidiasutused. Geograafilise riski osas tuleb arvestada Leedut ja seal tegevusluba omavaid makseasutusi. Sealt johtuvad rahavood on ajas kasvanud, kuid nende päritolu ja tegelik riskisus on teadmata.

Rahapesu andmebüroo juhi Matis Mäekeri sõnul ei piisa efektiivseks kuritegevuse tõkestamiseks ainult sellest, et erasektor sulgeb rahapesu kanaleid, vaid kurjategijad tuleb võtta vastutusele nii nende süüdi mõistmisega kui ka vara konfiskeerimisega.

"Rahapesu andmebüroo tegi eelmisel aastal 760 infoedastust õiguskaitseorganitele. Lisaks oleme vara konfiskeerinud seal, kus ei suudeta tegelikku omanikku või kasusaajat tuvastada. Oleme saanud loa kanda riigituludesse üle miljoni euro ning kriminaalmenetluses on meie töö tulemusel arestitud ligemale 10 miljonit eurot,“ ütles Mäeker.

Rahapesu andmebüroole laekunud teadete arv krediidiasutustelt terrorismi rahastamise riski või kahtluse kohta on kasvanud. Rahapesu andmebüroo soovitab eriti riskipiirkonda annetusi tehes veenduda, et kasutatakse ametlikke ja turvalisi kanaleid ning raha saajaks on pikalt tegutsenud ja tuntud organisatsioon, mitte eraisikud, kellega puudub isiklik side.

„Oleme rahapesu andmebüroos tõstnud terrorismi rahastamise tõkestamise võimekust. Selle ehedaks näiteks on kaasus, kus tänu virtuaalvääringu teenuse pakkuja tähelepanelikkusele tuvastasime koostöös Kaitsepolitseiametiga 18-liikmelise terrorismi rahastajate võrgustiku. Avastus viis ka Euroopa Liidu sanktsiooninimekirjas oleva terroriorganisatsiooni vahendite külmutamiseni. Töö selles valdkonnas on alguses, sest endiselt on sektoreid ja turuosalisi, kes ei tee rahapesu andmebüroole ühtegi teadet,“ lisas Mäeker.