"Kui teised Euroopa Liidu riigid ja eelkõige meie lähiriigid aktsiise ei tõsta, siis on selle kava täitmine ettenähtud mahus küsitav. Mistõttu on väga oluline, et antud küsimust arutatakse ja analüüsitakse valitsuskabinetis põhjalikult enne lõpliku otsuse langetamist," ütles Urve Palo BNS-ile.
Kui praegu on Eestis bensiini aktsiis Euroopa Liidus üks madalaimaid - 25. koht, võrreldav teiste Balti riikide ja Poola tasemega, - siis diislikütuse puhul on aktsiis mõnevõrra kõrgem ning Eesti on aktsiisi suuruselt 28 riigi seas 19. positsioonil.
Praeguste jaehindade võrdluses oleks Eesti 2019. aastaks kavandatud muudatuste realiseerumisel bensiini hinnalt kalliduselt 10. Euroopa Liidu riik, kuid diislikütuse puhul lausa neljandal kohal ehk 10 protsenti EL-i keskmisest kõrgem. "Läti, Leedu ja Poolaga võrreldes oleks Eesti kütuse hinnad 25-30 protsenti kõrgemad, kuid Venemaaga oleks käärid juba enam kui kahekordsed. Need on aga meie lähiturud kellega konkureerime. Mistõttu on äärmiselt oluline vaadata, kuidas meie hinnad suhestuvad nendega," ütles Palo.
Kogu Eesti majandust tervikuna vaadates on aktsiisitõusu mõju kuludele pigem tagasihoidlik, aga tootmissisendeid näiteks põllumajanduses, kalanduses, mäetööstuses ja transpordis vaadates on neis valdkondades oodata hindade tõusu, lisas ta.
