"Tegemist on kompleksse küsimusega, küsimus ei ole siin selles, et tõstame ühe aktsiisi asemel teist aktsiisi, küsimus peaks olema selles, et käitume riigina säästlikuna ja vähendame teatud kulutusi, mitte ei tõsta inimestel makse," ütles liidu tegevjuht Peeter Võrk BNS-ile.
Rääkides alkoholiaktsiisist, ütles Võrk, et riik ei tõsta makse sellepärast, et vähendada alkoholiga seotud kahjusid, vaid ainult selleks, et eelarvesse raha saada. "Ja selleks, et raha juurde saada, ootab riik ju alateadlikult, et me jooks sama palju edasi."
Alkoholiaktsiisi veelgi jõulisem tõstmine avaldab Võrgu sõnul paratamatult mõju ka muule majandusele, mida aga ei taheta väga analüüsida. "Kui palju raha tuleb sisse turistidelt tänu sellele, et nad käivad siin vähe odavamat alkoholi ostmas. See mõjutab laevafirmasid, hotelle, turismi, umbes poolt Tallinna, kogu restoraniäri ja kõike sellist, mis elavad täna suuresti turistide najal," rääkis ta. "Kui hind läheneb väga palju Soome hinnale, siis ei ole mõtet enam tulla ja tassida neid kaste siit," lisas ta.
"See on väga kompleksne teema. Mis iganes keegi teeb, neid asju tuleb lahendada tervikuna," ütles Võrk. Õlletootjatele teeb aktsiiside valguses muret eelkõige piirikaubandus, millel oleks arvestatavad mõjud. "Turu suurus muutub kindlasti. Täna veab turist Eestist välja suurusjärgus 25 protsenti kogu siin toodetavast õllest ja muudest lahjadest alkoholidest," ütles ta. "Hinnavahe kadudes kukuks turg kohe 25 protsenti, millega loomulikult aktsiisilaekumine väheneb."
Teine pool turukaotusest oleks piirikaubandus Lätiga. "Arvestasime väiksemate tõusudega, esimestel aastatel siin võib-olla 5 protsenti turukadu, aga kui tõstame järsult, miks peakse arvestame, et kaob ainult turuosa Soomega, miks siis ei võiks kogu Lõuna-Eesti minna Lätisse õlut ostma," sõnas Võrk.
See jõuab Võrgu sõnul ilmselt välja selleni, et õlletootjatel tekib juba küsimus, et kas siin on mõtet õlut toota.
"Väga suur maksutõus, üks asi on selle mõju alkoholiturule, teine on selle mõju majandusele ja see on ränk. Nagu ilmselt ka kütuseaktsiisi tõus," märkis Võrk.
Sihtasutuse Terve Eesti hinnangul võiks kütuseaktsiisi tõstmise asemel enam tõsta lahja alkoholi aktsiisi, mis on seni kaua olnud oluliselt madalam, kui kange alkoholi aktsiis - sellest võiks saada lisavahendeid 2016. aastal 50-60 miljonit eurot.
