Investeeringud taristusse, uude tehnikasse ja inimestesse loovad arengu ja elatustaseme tõusu aluse. Ligikaudu kümnendik Eesti riigieelarvest läheb igal aastal investeeringuteks, mis on kokku peaaegu üks miljard eurot. Ka 2019. aasta riigieelarves on investeeringuteks kavandatud 988 mln eurot. Lisaks sellele, millesse ja kui palju investeerida, on oluline, kui efektiivselt investeeringuid rakendatakse. Just seda aitasidki väliseksperdid hinnata. 

Üldine olukord

Eesti avaliku sektori investeeringute maht on olnud läbi aastate suur. Investeeringud põhivarasse on olnud viimasel viiel aastal kõrgemad kui võrdlusriikides. Seekordse hindamise võrdlusriigid olid Põhjamaad Taani, Soome, Island, Rootsi ja Norra ning lisaks neile Iirimaa ja meie lõunanaabrid Läti ja Leedu. Valitsussektori investeeringud põhivarasse protsendina kogukuludest on näidatud joonisel 1.

Joonis 1. Valitsussektori investeeringud põhivarasse protsendina kogukuludest

Allikas: IMF 2018. Estonia Public Investment Management Assessment

Üle 60 protsendi Eesti avaliku sektori investeeringutest läheb majandus- ja sotsiaaltaristule, mis on sarnane arenenud riikide vastavate näitajatega. Valdkondade omavahelisi proportsioone võrreldes leiame mõningase erinevuse. Eestis läheb 28 protsenti investeeringutest majandustaristule, arenenud riikides on vastav näitaja mõnevõrra suurem – 35 protsenti. Eesti investeerib oluliselt enam sotsiaal- ja tervishoiusektorisse (43 protsenti) kui arenenud riigid keskmiselt (34 protsenti). Võrdluses teiste riikidega on Eestis mõnevõrra suuremad kaitseinvesteeringud. Põhivara kogusumma jaotusest Eestis ja arenenud riikides annab ülevaate joonis 2.  

Joonis 2. Vasakul Eesti ja paremal arenenud riikide põhivara kogusumma (capital stock) jaotus osakaaluna

Allikas: IMF 2018. Estonia Public Investment Management Assessment

Hästi ja mitte nii hästi 148 riigi võrdluses

Suures pildis on Eesti avaliku sektori investeeringute juhtimine igati eeskujulik ja kõrgel tasemel.

IMFi hindamismetoodika (Making Public Investment More Efficient, IMF, 2015), mille raames võrreldakse statistilise analüüsi abil 148 riigi taristu ligipääsetavust ja kvaliteeti, paigutab Eesti maailma kõige edukamate riikide liigasse. Eriti kõrge hinnangu sai ligipääs taristule, eriliselt märgitakse ära hariduse, tervishoiu, energeetika, teede- ja veetaristu. Hea ligipääsu juures on saavutatud Euroopa Liidu keskmisel tasemel kvaliteet. Sellest tulenevalt antakse ka soovitus järgmiste investeeringute planeerimisel võtta fookusesse eelkõige taristu kvaliteeti tõstvad tegevused.

Investeeringute juhtimise süsteem

Juhtimissüsteemi analüüsimiseks hindasid väliseksperdid 15 investeerimise etapi toimimise tõhusust nii institutsionaalsest küljest – millised on investeeringute juhtimise reeglid ja protseduurid õigusaktides – kui ka praktikas – kuidas investeeringuid tegelikult juhitakse. Olulisimate soovituste välja toomisel ei pöörata tähelepanu mitte vaid hindamises saadud tulemusele, vaid ka selle olulisusele Eesti konteksti arvestades. Näiteks olulised puudused valdkondades, mida Eestis praktikas väga vähesel määral kasutatakse, ei ole Eesti jaoks kriitilise tähtsusega.

Eesti paistab silma investeeringute väga kõrgel tasemel rakendamisega. Meil on kõigist hinnatud riikidest kõige tõhusam investeeringute juhtimine. Positiivselt paistab silma hankekorraldus (e-hanked), tänapäevane riigi rahavoogude juhtimine (riigikassa), riigivara seire ja kvaliteetne investeeringuprojektide juhtimine. Seda toetab tugev fiskaalraamistik, keskpikk planeerimine ning investeeringute kavandamisel hoolduskuludega arvestamine.

IMF soovitab Eestil suurendada eelkõige keskse juhtimise rolli investeeringute valikul, hindamisel ja seirel. Eesti investeeringute juhtimine on praegu hajutatud ning projekte analüüsitakse eelkõige valdkondlike ministeeriumide tasemel. Soovituse kohaselt peaksid kõik investeeringud läbima ühtse hindamise ja need tuleks paigutada pingeritta, et saaks teha tulemuslikumaid ja mõjusamaid juhtimisotsuseid. Ühtlasi on võimalusi parandada investeeringuprojektide ülest seiret, et varakult tuvastada võimalikke projektide kallinemisi ning muid riske. Lisaks tehakse soovitus tugevdada fiskaalsete riskide juhtimist.

Hindamistulemused võtab kokku tabel 1.

Asjatundjad tõdevad raportis, et kuigi investeeringute juhtimine on suhteliselt killustunud erinevate osapoolte vahel, siis IT-lahendused võimaldavad sellest tulenevad kitsaskohad enamasti ületada.

Mis saab edasi?

Rahandusministeerium on alustanud arutelusid hindamise käigus selgunud kitsaskohtade ületamiseks. Mitmeid soovitusi saab arvestada juba käimasolevate algatuste raames – näiteks Eesti pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ koostamisel. Samuti on algamas riigieelarve alusseaduse muutmise arutelud, kus neid ettepanekuid on võimalik arvesse võtta.

Taust

Hindamise raames tutvuti kogu investeeringute elukaarega – millised on Eesti fiskaal- ja õiguslikud reeglid, kuidas toimub investeeringute planeerimine, projektide hindamine ja valik ning rakendamine ja seire. Analüüsi läbiviimisesse olid kaasatud lisaks rahandusministeeriumi, IMFi ja Maailmapanga asjatundjatele ka eelarvenõukogu, riigikontroll, mitmed ministeeriumid ning nende allasutused. Kokku kohtuti üle 70 eksperdiga.

IMFi tehnilise abi missiooni juhtis Christiane L. Roehler IMFi eelarve osakonnast, delegatsiooni kuulusid ka Ashni Singh, Willie du Preez, varem IMFis, Maailmapangas ja Norra rahandusministeeriumi juhtkonnas töötanud konsultant Eivind Tandberg ning Maailmapanga esindajad Jonas Arp Fallov ja Carmen Calin Elena.