Euroopa riikide võrdluses oli käesoleva aasta kahe esimese kuu jaekaubanduse mahukasv Eestis üks tugevamaid. "Meist kiirem kasv oli vaid Belgias ja Norras, samal ajal kui Lätis ja Leedus jaekaubanduse maht vähenes," ütles Mertsina pressiteates.
"Google’i liikumisraport näitab, et Eestis kukkus inimeste liikumine jaekaubanduses ja meelelahutuskohtades märtsi alguses järsult, kui toitlustus- ja kaubandusettevõtetele piiranguid laiendati, kuid hakkas siis uuesti tasapisi suurenema," märkis Mertsina.
Samas on inimeste liikumine nendes kohtades ikka veel oluliselt väiksem, kui enne piirangute kehtestamist. Nagu me numbritest näeme, tehakse aga üha rohkem oste interneti teel,
lisas ta.
Statistikaameti andmetel suurenes inflatsiooniga kohandatud jaekaubandusettevõtete müügitulu märtsis aastases võrdluses 4 protsenti. Aasta esimesel kvartalil suurenes jaemüügimaht 5 protsenti. Jooksevhindades ehk rahaliselt, suurenes esimeses kvartalis jaekaubandusettevõtete müügimaht aga ligi 6 protsenti.
Kõige enam suurenes nii märtsis kui ka esimesel kvartalil jaemüük posti või interneti teel, tervelt 70 protsenti. "See ei ole ka üllatav, kuna viirusesse nakatumise risk hoiab inimesi rahvarohketest kohtadest eemal ning märtsi alguses kehtestatud piirangud kaubandusele suunas veelgi enam inimesi interneti kaudu oste tegema," täheldas ökonomist.
Tugeva kasvuga nii märtsis kui ka esimesel kvartalil on olnud ka jaemüük toidukaupade kauplustes ning majatarvete, kodumasinate ja ehitusmaterjalide kauplustes. Märtsis suurenes nendes jaemüügimaht vastavalt 17 ja 14 protsenti.
Suurtes, toidukaupadele spetsialiseeritud jaemüügikettides, millel on jaemüügis suurim osakaal – esimesel kvartalil 37 protsenti - suurenes jaemüügimaht nii märtsis kui ka esimesel kvartalil vaid 1 protsent.
"Osaliselt on sellise tagasihoidliku numbri taga eelmise aasta alguse kõrgem võrdlusbaas, kui jaemüük sellistes poodides väga tugeva kasvu tegi. Jaemüügimaht vähenes aga kaubamajades, apteekides ning rõivaste ja jalatsite ja kosmeetikatarvete kauplustes," märkis Mertsina.
Tarbijate kindlustunne on ökonomisti sõnul möödunud aasta novembri põhjast tasapisi küll paranemas, kuid märtsis sai see uue tagasilöögi ning oli aprilli alguses oluliselt nõrgem kriisieelsest tasemest.
"Ka jaekaubanduse kindlustunne märtsis halvenes, kuid selle lähikuude ettevaade näitas aprillis paranemist. Lähikuudel peaksid tarbijate ja jaekaubanduse kindlustunne suurenema. Jaekaubandusettevõtete jaoks peaks seda toetama mai algusest piirangute osaline kaotamine," ütles Mertsina. "Kuigi aprillis mõjutasid piirangud jätkuvalt jaekaubandust, peaksime me aastases võrdluses nägema müügimahtude kasvu, kuna möödunud aastal vähenes jaemüügiettevõtete müügimaht 13 protsenti ja tekitas väga madala võrdlusbaasi," märkis ta.
Aprillis jaekaubanduse kasv Mertsina hinnangul tõenäoliselt jätkus. "Märtsis jaekaubandusele seatud piirangute mõju kogumajandusele on väike - seda enam, et osa kaubandusest oli kas täielikult või osaliselt avatud," märkis ökonomist.
