Arenguseire Keskuse uuringute juht Uku Varblane sõnas, et Eestis pole piisavalt avalikku arutelu riigi pikaajalise konkurentsivõime tugevdamise üle.

“Arvestades juba teist aastat kestvat majanduslangust, on Eesti konkurentsivõime täna väga teravalt päevakorras. Kuigi räägitakse sellest, et muudatusi tuleb läbi viia, ei ole riigi üldises arengusuunas ja konkreetsetes sammudes konkurentsivõime tõstmiseks kokku lepitud,” selgitas Varblane.

Tartu Ülikooli majandusteadlased analüüsisid Arenguseire Keskuse tellimusel Eesti majanduse arengut toetavaid ettepanekuid ja nende mõju. Majandusteadlaste sõela läbinud ettepanekuid jagati pikaajaliselt olulisteks ning kesk-pikas ja lühiajalises vaates lahendusi pakkuvateks.

Eesti konkurentsivõime tõstmiseks pikas vaates soovitavad analüüsi autorid ühe ettepanekuna jagada Eesti kaheks Euroopa Liidu NUTS 2 taseme regiooniks. Ühe regiooni moodustaks Harjumaa koos Tallinnaga ning teise regiooni moodustaks ülejäänud Eesti.

Nimelt sõltub Euroopa ühtekuuluvusfondide toetuste määr rahastatava regiooni tulutasemest ehk SKP-st ühe elaniku kohta. Kuni käesoleva rahastusperioodi (2021-2027) alguseni kuulus terve Eesti vähem arenenud regioonide hulka. Järgmise rahastusperioodi alguseks ehk 2028. aastaks tõuseks aga Eesti tulutase tõenäoliselt üle 90% Euroopa Liidu keskmisest, mis vähendaks Euroopa ühtekuuluvusfondide toetusi ja tõstaks omafinantseeringu määra.

Kahe regiooni puhul kvalifitseeruks Harjumaalt väljapoole jääv ala endiselt kõrgemale toetusmäärale. “Kaheks regiooniks jagamine motiveeriks investeerima rohkem väljapoole Harjumaad, aitaks kaasa piirkondlike tulutasemete ühtlustamisele ning oleks kooskõlas ühtekuuluvuspoliitika põhimõttega. Eesti ja Läti on ainukesed Kesk- ja Ida-Euroopa riigid, mis pealinnaregioonide eristamist ei kasuta,” selgitas Varblane.

Lisaks leiavad analüüsi autorid, et Eestis on mõistlik kavandada energiamahuka tööstuse eelisarendamist ja Eestisse meelitamist. Aastaks 2030 on Eesti seadnud eesmärgiks toota taastuvatest allikatest elektrit 100% aastase elektritarbimise mahust. Prognoositav tarbimismaht, millega taastuvenergia võimsusi juurde luues arvestada, peaks seega olema oluliselt suurem Eesti praegusest aastasest tarbimismahust, mis on 8,5 TWh. Näiteks EASi ja KredExi ühendasutus on seisukohal, et Eestisse oleks võimalik tuua tööstusprojekte, mille energiavajadus oleks kuni 5 TWh. Elektritarvet suurendab ka  Rail Balticu käivitamine ja Eesti-siseste rongiliinide elektrifitseerimine, samuti elektriautode levik.

Autorid rõhutavad, et Eesti roheenergia arendamise kava ei tohiks olla elektrienergia ekspordi plaan. Põhirõhk tuleb suunata arendajate ja energiamahukate tootjate omavahelisele koostööle, vältides olukorda, kus riik peaks garanteerima tuuleparkide arendajatele fikseeritud hinna.

Pikaajaliselt oluliseks peavad majandusteadlased ettepanekut keskhariduse kohustuslikuks muutmiseks, et õpilased ei peaks tegema erialaseid haridusvalikuid liiga vara ja saaksid neid  teha pärast gümnaasiumi läbimist. “Eestis on selge probleem põhikoolijärgse kutsehariduse kvaliteediga, kuna see ei paku gümnaasiumiga võrdväärset keskharidust ning selle haridustaseme läbinute hulgas on töötuse määr pärast kooli lõpetamist üks kõrgeimaid,” ütles Varblane.

Keskmises ja pikemas plaanis tuuakse Eesti majandust toetavate ettepanekutena välja näiteks rändepoliitika reformi, e-töötaja kontseptsiooni juurutamist, haruldaste muldmetallide kompetentsikeskuse rajamist Eestisse ning ettevõtete Eesti-sisese ümberpaiknemise toetamist.

Lühiajalises plaanis aitaks Eesti konkurentsivõimet taastada kodumaise puidutoorme pakkumise suurendamine ning ettevõtete transpordi- ja energiakulude vähendamine maksuleevenduste abil. Analüüsis on ettepanekutena välja toodud ka gaasivarude soetamine hinnataseme stabiliseerimiseks ning digitaliseerimist edendavate meetmete rakendamine. Majandusteadlased peavad olulisteks ka suurtele investeeringutele riikliku garantii andmist ning riigihangete läbimõeldud kasutamist uute turuvõimaluste loomiseks.

“Eesti majanduse arengut toetavate ettepanekute analüüs” on valminud Arenguseire Keskuse tellimusel. Analüüsi autorid on Tartu Ülikooli majandusteadlased Urmas Varblane, Raul Eamets, Annela Anger-Kraavi ja Diana Eerma.