Emori uuringust tuleb välja, et 49% transpordifirmadest käivad juba praegu kütust tankimas välismaal, 36% neist on seda kaalunud ning ülejäänud ei ole seda teinud ega kaalunud.
Lätist toodud kütus moodustab 29%, Leedust toodud kütus 27%. Järgneb Poola 18% ja Venemaa 11%. Transpordiettevõtted põhjendasid seda eelkõige madala kütuse lõpphinnaga ja logistilise mugavase ja geograafilise lähedusega.
Lisaks transpordifirmadele osalesid Emori uuringus ka kütuse jae- ja hulgimüüjad, kellest 75% märkisid, et nende kliendid on Eestis müüdava kütuse tarbimist vähendanud ja kolinud kütust ostma mõnda teise riiki. Seetõttu hindab ligi 40% kütusefirmadest, et nende tänavune käive langeb üle 16%.
Arvestades kõiki uuringus osalenud ettevõtteid, kuhu kuulusid lisaks ka tootmis- ja kaubandusfirmad, tuli välja, et kütuse aktsiisimaksu kergitamisega kaasneb suurima ohuna kaupade ja teenuste hinnatõus. Lisaks väheneb firmade sõnul konkurentsivõime, kütuse tarbimine kolib Eestist ära, investeeringud vähenevad ja kulud kasvavad.
Samas tõid 12% uuringus osalenuid välja, et näevad kütuse aktsiisitõusuga ka uusi võimalusi. Ühe võimalusena toodi välja kauplemine kütustega, mille puhul jääb aktsiisitõus väiksemaks. Teise olulisema võimalusena nähti biometaani tootmist.
Circle K mootorikütuste müügidirektor Meelis Migur tõi välja, et kütuse aktsiisitõusud mõjutavad kõige rohkem transpordiettevõtted. "Eraklient on sunnismaine, pealinlane Iklasse tankima ei lähe, kuid ärikliendid küll," rääkis ta.
TNS Emori uuringus osales 75 ettevõtte tippjuhti, kellest suurema osa moodustasid transpordifirmade juhid, vahendas BNS.
Uuringut esitles TNS Emori osakonna juht Agne Kinks Äripäeva ja õliühingu korraldatud traditsioonilisel kütuseturu aastakonverentsil.
