Ka maksu- ja tolliameti andmed näitasid esimeses kvartalis palgatulu saajate arvu kasvu, kuid ameti andmeil oli kasv 1,8%. Sealjuures jätkus töötajate vähenemine valitsemissektoris, mis algas juba 2012. aasta teisel poolel, ning kasv eraettevõtetes, kus palgasaajate arvu suurendas tõenäoliselt 2014. aasta juulis käivitunud töötamise register.
Kuigi tööpuuduse määr oli 6,6% ehk veidi kõrgem kui kvartali eest, saab seda seletada hooajaliste põhjustega. Neid arvesse võttes tööpuudus hoopis vähenes. Sageli muudetakse ja lõpetatakse töölepinguid kalendriaasta vahetusel ning suurema tõenäosusega on tööta hooajatöölised näiteks ehituses ja põllumajanduses. Töötukassas on registreeritud veidi üle 60% Eesti töötutest, ning andmed näitavad, et pikka aega kiirena püsinud registreeritud töötuse vähenemise tempo raugeb. Hooajalisi tegureid arvesse võttes on registreeritud töötus püsinud pool aastat üldjoontes stabiilne.
Lähikvartalite peamine riskiallikas tööturul on jätkuv palgasurve, mis väljendub tööviljakusest märksa kiiremas palgakasvus. Selle kestmine võib endaga kaasa tuua töötuse kasvu. Vähetootlike töökohtade kadumine on osa majanduse arengust, kuid kui kiire palgakasvu tõttu kaotab tasuvuse rohkem töökohti kui juurde luuakse, siis suurendab see struktuurset tööpuudust.
Tööhõivet toetab lühiajalises plaanis Euroopa majanduse tugevnemisest hoogu juurde saav majanduskasv, mis võimaldab tööjõudu varasemast tõhusamalt rakendada. Pikas perspektiivis on kahaneva tööjõuressursi juures oluline luua tingimused tööviljakuse kasvuks ja kaasata tööturule võimalikult suurt osa tööealisest elanikkonnast . Selles valguses oli esimese kvartali kõrge tööjõus osalemise määr rõõmustav.
