Aastatagune võrdlusbaas on kõrge, sest eelmise aasta juunis toimus elektrihinna hüppeline tõus. Selle aasta juunis oli elektri börsihind ligi kolmandiku võrra odavam kui aasta tagasi ning kodutarbijatele tähendas see 13-protsendilist hinnalangust. Selle panus tarbijahinnaindeksisse (THI) ulatus juunis märkimisväärse -0,6 protsendipunktini.
Lisaks on oma mõju alanenud toorainehindadest ja tugevast eurost tingitud impordihindade langusel. Pärast kevadist kõrgtaset on toiduhinnad välisturgudel mõnevõrra alanenud. Suuremal määral mõjutavad siinseid tarbijaid soodsate ilmastikuolude tõttu ligi kümnendiku võrra odavnenud puu- ja köögiviljad.
Olulisematest hinnamuutustest võib juunis veel välja tuua majutuse ja üürihindade hooajalise hinnatõusu, kütuse mõningane kallinemise Iraagi konflikti tõttu ning alkohoolsete jookide allahindlused.
Aastane hinnamuutus jääb lähikuudel nullilähedaseks, samas sügisel hakkab järk-järgult kiirenema. See sõltub muuhulgas toiduainete edasistest hinnaarengutest. Jaheda suve alguse tõttu võib saagikus meil ja mujal Põhja–Euroopas kannatada, kergitades kohalike aiasaaduste hindu. Lisaks hakkab toiduainete hindu sügiskuudel mõjutama aastatagune madal võrdlusbaas. Aasta kokkuvõttes kujuneb inflatsioon rahandusministeeriumi kevadprognoosist madalamaks.
Eurotsoonis on hinnatõus stabiliseerunud, ulatudes juunis esialgsel hinnangul 0,5 protsendini. Eesti inflatsiooni võrdlemisel euroalaga kasutatakse harmoneeritud tarbijahinnaindeksit (THHI), mis võtab arvesse ka turistide kulutused. Hinnanguliselt võis Eesti THHI ulatuda juunis 0,1–0,2 protsendini. Seega oli Eesti inflatsioon madalam kui euroalal.
Kristjan Pungas,
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik
