Teisipäev, 13 Märts 2018 11:02

Hoiu-laenuühistu: passiivsed fondid võivad olla hoiustajale riskantsed

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu hinnangul võib passiivsete pensionifondide arvukuse järsk suurenemine turul tähendada hoiustajate jaoks riskitaseme suurenemist ning ühistu hinnangul peaks riik sellisel juhul Eesti elanikke sellest aktiivsemalt teavitama.

"Passiivsete fondide peamine eripärasus seisneb selles, et nende näitajad on seotud börsiindeksiga ja nad kordavad täiel määral turul asetleidvaid liikumisi. See tähendab, et languse olukorras ei ole fondi haldajal praktiliselt mingit võimalust riskide vähendamiseks," ütles Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu juhatuse esimees Maksim Sorokin pressiteate vahendusel.

Sorokini sõnul ei pruugi tavaline hoiustaja passivsete fondide sellisele omapärale üldse mingit tähelepanu pöörata. "Riik peab sellisel juhul võtma endale kohustuse informeerida pensionifondidesse hoiustajaid selliste võimalike riskide olemasolust."

2017. aasta jooksul tuli Eesti turule kuus indeksifondi ehk niinimetatud passiivset pensionifondi, mille peamiseks eeliseks on madal teenindustasu ja peamiseks puuduseks hoiuste likviidsuse ja kontsentratsiooniga seotud riskide küllaltki suur tase. Selline hinnang on esitatud Eesti Panga poolt finantsstabiilsuse kohta ilmunud viimases ülevaates.

Passiivsed pensionifondid suunavad oma aktivad peamiselt maailma börsidele ja suur osa neist on investeeritud riikides, mis arveldavad USA dollarites. Seepärast ei sõltu selliste fondide näitajad mitte ainult fonditurgude hüppelistest liikumistest, vaid ka valuutakurssidest. Passiivsetesse fondidesse hoiustajate jaoks tähendab see, et maailmamajanduse järsu languse korral vähenevad nende hoiused.

Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu tegeleb alates 2014. aastast hoiuste kaasamisega. Ühistu kuulub 2005. aastal asutatud ERE Grupi koosseisu, mille tegevusvaldkonnad on finantsteenuste osutamine, laenude väljastamine, äriprojektide rahastamine ja kinnisvarainvesteeringud. Ettevõte huviorbiidis on traditsioonilised ettevõtlusvaldkonnad – kinnisvara, ehitus, kaubandus ja tööstus.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Majandus ja äri viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid Eesti äri ja majanduse teemal

  • Eesti SKT elaniku kohta on 77 protsenti Euroopa Liidu keskmisest
    Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) elaniku kohta ostujõudu arvestades moodustas mullu Euroopa Liidu keskmisest tasemest 77 protsenti, võrreldes 2016. aasta 75 protsendiga; madalam oli see näitaja seitsmes liikmesriigis ja samal tasemel kahes.
  • Keskpank: kommertspangad tahavad välkmaksed tänavu kasutusele võtta
    Eesti Panga asepresidendi Madis Mülleri sõnul plaanivad enamus Eesti kommertspanku käesoleva aasta jooksul hakata oma klientidele pakkuma välkmakse teenust; praegu pakub Eestis välkmakseid vaid SEB Pank.
  • Vabade töökohtade määr langes esimeses kvartalis euroalal vaid Eestis
    Euroala vabade töökohtade määr kasvas esimeses kvartalis võrreldes neljandaga 0,1 protsendipunkti 2,1 protsendi, ainuke riik kus see kvartalivõrdluses langes oli 0,1 protsendipunktiga Eesti.
  • Keskpangad karmistavad rahapoliitikat
    Keskpangad karmistavad rahapoliitikat

    Lõppeval nädalal langetati olulisi rahapoliitilisi otsuseid nii siin-, kui sealpool Atlandi ookeani. Pärast mitmeid aastaid on tekkimas lootus, et raha omanikud selle välja laenamise eest ka intressi võivad küsida. Vähemasti Euroopas näib aga aina tõenäolisem, et majandustsükkel jõuab enne intressimäärade mõistlikule tasemele jõudmist pöörduda.

  • Pindi: uusarenduste turg liigub 3000 tehingu graafikus
    Kinnisvarabüroo Pindi Kinnisvara müügipartneri Peep Soomani sõnul tehakse tänavu Tallinna ja Harjumaa uute korterite turul tõenäoliselt rekordilised 3000 tehingut.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes