Kolmapäeval Pärnus peetud ettekandes tõi Hansson välja, et maailmamajandus taastub väga aeglaselt, mitmed olulised kaubanduspartnerid on nõrgas seisus ning värskemad majandusprognoosid on eelnevatest pessimistlikumad. "Välisturgude oodatust aeglasemal taastumisel on ka Eesti majandusele selge ja nähtav mõju, muutes kiirema majanduskasvu saavutamise raskemaks. Võitlus turuosa pärast on teravnenud ja Eesti eksportiva sektori konkurentsivõime on aeglase tootlikkuse kasvu või kohati ka selle languse tõttu varasemast suurema surve all," ütles Hansson pressiteate vahendusel.
Hanssoni sõnul sõltub Eesti majanduse väljavaade välisnõudluse taastumisest, aga eelkõige Eestis võimest suurendada tootmispotentsiaali. "Võrreldes ülejäänud Euroopa riikidega on Eestil kiirema majanduskasvu saavutamiseks mitmeid eeliseid: korras riigirahandus, väike riigivõlg, paindlik tööturg, suhteliselt väike erasektori võlakoormus ja soodsad rahastamisvõimalused."
Eesti majanduses on Hanssoni hinnangul tekkinud ebakõlad – väike majanduskasv, kiire tarbimise kasv, buumiaja tasemest madalam töötus, madal tootlikuse kasv samaaegselt kiire palgakasvuga. "Eesti majandus on teelahkmel ja lähiaastatel on heal juhul majanduse probleemiks tööjõupuudus. Halval juhul, kui meie tööviljakus ei kasva, hakkab palgatõus oluliselt aeglustuma ja võimalik on see, et palgad hakkavad hoopis alanema koos tööpuuduse suurenemisega," märkis Hansson.
Hinnatõusu puhul tõi Hansson esile, et aasta alguses toimunud nafta edasine odavnemine hoiab hinnakasvu taastumist tagasi. Madal inflatsioon euroalal võimaldab rahapoliitilisi intressimäärasid madalana hoida, lisas Hansson.
