Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm märkis, et Tallinna-Helsingi liin on üks aktiivsematest rahvusvahelistest laevaliinidest kahe riigi sadamate vahel. "Kahe linna vahel reisib aastas peaaegu 9 miljonit reisijat ning kaubaautodega veetakse üle 4 miljoni tonni kaupa. Nii reisijate arv kui ka kaubamaht on iga-aastaselt kasvanud ning seda juba viimased 10 aastat järjest. Seega on projekti elluviimine väga oluline, et tagada mugav ja sujuv liiklus kahe linna vahel," ütles Kalm pressiteate vahendusel.

Esimesed kaks Twin Port-projekti keskendusid reisiterminalide arendamisele: D-terminal Tallinnas ja Lääne-terminal 2 Helsingis, Muuga-Vuosaari liini avamisele ja LNG-d kütusena tarvitava reisiparvlaeva Megastar liinile toomisele. Uue, Twin Port 3 projekti keskmes on järjest kasvava Tallinn-Helsingi laevaliini liiklusega kaasnevate keskkonnamõjude vähendamine sadamates ja nende ümbruses.

Kavas on mitu erinevat lahendust seoses Helsingi Läänesadama ja selle piirkonna liiklusega, et vähendada laevaliiklusega seotud ummikuid.

"Euroopa Liidu toetuse abil saavad mõned Helsingi Läänesadama piirkonna tänavad lisarajad, üks trammiliin suunatakse ümber ning sadama piirkonnas sujuvama liikluse loomiseks ehitatakse uus sild. Samuti rajame uue multimodaalse terminali Lääneterminal 2 juurde, et ühendada reisimine erinevate transpordivahenditega sujuvalt laevaliiklusega. Nendel investeeringutel on väga oluline mõju piirkonna elanike elukvaliteedile ning reisijate reisielamusele," ütles Helsingi Sadama juhatuse esimees Ville Haapasaari.

Tallinna Vanasadamasse ja Helsingi Läänesadamasse rajatakse laevadele automaatsildumise ning kaldaelektrisüsteemid, et  vähendada müra ning õhureostust sadamate piirkonnas. Kõik kolm Tallinna-Helsingi liinil reisiparvlaevadega reisijaid teenindavad laevaoperaatorit modifitseerivad oma laevasid, et sadamas seismise ajal oleks võimalik diiselmootorid välja lülitada, tagamaks vaikse, vibratsiooni- ning heitgaasivaba reisijate ja sõidukite teenindamise.

"Protsesside optimeerimine sadamas võimaldab olulist keskkonnamõjude vähenemist. Planeeritud kaldaelektri ning automaatsildumise süsteemid vähendavad oluliselt õhureostust ning müra teket sadamas ning sellel on positiivne mõju nii sadama piirkonna elanikele kui ka siin tegutsevatele ettevõtetele," selgitas Kalm.

Toetuse abil uuendab Tallinna Sadam ka oma turvasüsteeme ning jätkab reoveekanalisatsioonisüsteemide rajamist, et suurendada võimekust võtta reisiparvlaevade reovett vastu kõikidel kaidel Tallinna Vanasadamas.

Lisaks eelmainitule plaanib antud projekti raames laevafirma Tallink oma reisiparvlaevale Megastar lisada akupatareid, mida laetakse reisi vältel ning mis annab võimaluse sadama akvatooriumis liikuda ainult elektrienergia jõul.

Twin Port 3 projekt viiakse ellu aastatel 2018–2023. Suurima mahuga investeeringud projektis teevad Helsingi linn ja Helsingi sadam, vastavalt 27 ja 24 miljoni euro ulatuses. Tallinna Sadama investeeringute maht on 16 miljonit ja kolmel laevaoperaatoril kokku 4 miljonit eurot.

Euroopa Ühendamise Rahastu programm toetab liikmesriikide infrastruktuuri investeeringuid sarnaselt sellele eelnenud TEN-T programmile, mille raames esimene Twin Port projekt kahe sadama koostöös ellu viidi.

Käesolevaga antakse toetust juba teisele jätkuprojektile ning selle nimeks on Twin Port 3. Tallinn-Helsingi mereühendust arendatakse Põhjamere-Balti transpordikoridori osana ning sellel on oluline tähtsus ühendamaks Euroopa põhjaalasid lõunapoolse transpordivõrgustikuga.