Ettevõtjate kolmanda kvartali hinnangud oma eksporditellimuste piisavusele on märkimisväärselt kehvemad kui teises kvartalis, mis näitab, et raskused pole ka praeguseks leevenenud. Ettevõtjate meeleolu on samuti pessimistlik mitme meile olulise kaubanduspartneri juures.
Eesti olulisemate kaubanduspartnerite majandusolukord on olnud sel aastal nõrk ning see vähendab nõudlust meie kaupade ja teenuste järele. Aastataguse ajaga võrreldes on meie väliskaubanduse käive vähenenud just kaubavahetuse kahanemise tõttu. Kaupade väljavedu vähenes 9,6% ja sissevedu 11,4%. Seevastu teenuste ekspordikäive oli teises kvartalis aastataguse ajaga võrreldes 7,9% ja teenuste impordikäive 2,2% suurem.
Kaubaekspordi raskuseid süvendab peamiselt madalseis töötlevas tööstuses, kus ekspordi müügimaht on teises kvartalis vähenenud pea kõigis valdkondades. Endiselt on pärsitud puidusektori ettevõtete eksport, sest nende jaoks olulistel Skandinaavia turgudel on nõudlus nõrgenenud. Teises kvartalis kasvas vaid põllumajandus- ja toidukaupade eksport ja teatud määral on stabiliseerunud ka metallitoodete ning masinate ja seadmete eksport.
Teist kvartalit järjest vähenes kaubaimport. Selle taga on mitu tegurit, näiteks kauba varasem ladudesse varumine, väiksem sisendtoodete vajadus tööstuses ja mineraalsete kütuste sisseveo kahanemine. Teises kvartalis vähenes nii puidutoorme, metallide kui ka tööstustoodete sisseveokäive. 2023. aasta esimeses pooles oli kaubaimpordi languse taga suurel määral ka see, et alanes energiakandjate hind ja sanktsioonide tõttu vähenes mineraalsete kütuste sissevedu.
Teenuste eksport tervikuna teises kvartalis kasvas. Teenuste ekspordikäive suurenes aastataguse ajaga võrreldes 7,9%. Eksporti kasvatasid nii IKT teenuste, muude äriteenuste kui ka reisiteenuste valdkond. Samal ajal kahanes veoteenuste eksport, sest kaubavahetus on vähenenud. Skandinaavia riikide ehitus- ja kinnisvaraturu probleemide tõttu on olnud langustrendis ka ehitusteenuste eksport, kuigi teises kvartalis oli seal näha väikest taastumist.
Jooksevkonto ülejääk oli teises kvartalis 3% SKPst eelkõige tänuteenuste konto ülejäägile ja kaupade konto väiksemale puudujäägile.
Üldiselt süvenev majanduslik ebakindlus hoiab ettevõtjate ootused jätkuvalt pessimistlikud nii Eestis kui ka Euroopas. Eesti ettevõtjate hinnangud konkurentsivõimele olid kolmandas kvartalis veel kehvemad kui teises kvartalis. Pessimistlikud on ka mitu meie olulist eksporditurgu – ettevõtjate hinnangud konkurentsipositsioonile on madalseisus nii Saksamaal kui ka Soomes.
