Justiitsministeeriumi kooskõlastusringile saadetud eelnõu alusel kaob sellest tulenevalt kahe aasta pärast võimalus seni tasulise teenusena toiminud äriregistril küsida teenustasusid. Riigile läheb see esialgse hinnangu kohaselt maksma umbes kuus miljonit eurot aastas.
Avaandmete direktiivi eesmärgiks on aidata tugevdada Euroopa Liidu andmemajandust läbi taaskasutamiseks kättesaadava avaliku sektori teabe hulga suurendamise, tagada aus konkurents ning lihtne ja läbipaistev juurdepääs avaliku sektori teabele ning laiendada piiriülest andmepõhist innovatsiooni. Justiitsminister Maris Lauri sõnul aitab see ettevõtetel enam kasutada avalikes andmetes peituvat potentsiaali ning selle kaudu toetada majanduskasvu ja töökohtade loomist.
Riigi valduses olev teave on viimase pea kahekümne aasta jooksul kasvanud nii mahult kui ka sisult ning seda teavet tuleks taaskasutada ühiskonnas nii palju kui võimalik. Ka mitmeid Eesti ettevõtteid on loonud avaandmete abil uusi teenuseid ja saavutanud laiemat edu,
sõnas ta.
Suurima muudatusena defineeritakse ja kategoriseeritakse nn väärtuslikud andmestikud. Selle puhul peetakse edaspidi silmas avaandmeid, mille taaskasutamist seostatakse ühiskonnale, keskkonnale ja majandusele oluliste hüvedega. Seda eelkõige nende sobivuse tõttu lisaväärtusteenuste ja -rakenduste ning uute kõrge kvaliteediga ja inimväärsete töökohtade loomiseks ning sellistest teenustest ja rakendustest kasu saavate inimeste arvu tõttu.
Direktiiv näeb ette teatavate andmekogude, sh äriregistri andmete müügi lõpetamise Väärtuslikud andmestikud peavad taaskasutajale olema kättesaadavad tasuta, masinloetavas vormingus selleks sobiva rakendusliidese kaudu ja asjakohasel juhul hulgiallalaaditavate andmestikena.
Väärtuslike andmestike kategooriateks on
• georuumilised andmed;
• maa seire ja keskkonna andmed;
• meteoroloogiateave;
• statistika;
• äriühingute ja äriühingu omandisuhete andmed;
• liikuvus.
Millised konkreetsed andmed iga kategooria puhul tasuta kättesaadavaks teha tuleb, selgub pärast komisjoni rakendusmääruse vastu võtmist.
Selliseid andmekogusid, mis edaspidi peavad kohalduma väärtuslikele andmestike nõuetele, valdavad Eestis näiteks Transpordiamet, Ilmateenistus, Keskkonnaagentuur, Maa-amet, ning Registrite ja Infosüsteemide Keskus.
