Statistikaameti teatel aeglustus tarbijahindade inflatsioon märtsis aastataguse ajaga võrreldes 3,4%lt 2,8%ni. Eelmise kuuga võrreldes tõusis hinnatase 0,3%. Energia hinnad tõusid aastaga 7% ning toidukaubad, sh alkohol ja tubakas kallinesid 4,5%, kuid alusinflatsiooni määr oli endiselt madal, 1%.
Hinnasurve maailmaturul nõrgenes märtsis veidi ning see kajastus ka Eesti tarbijahindades. Märtsikuu alguses odavnes maailmaturul toornafta, sest USAs suurenes nafta tootmine, mis tasakaalustas OPECi riikide tootmismahu varasema piiramise mõju. Ka toidutoormed oli märtsis veebruariga võrreldes odavamad, ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) andmetel 2,3%. Nafta odavnemise mõju Eesti tarbijahindadele oli vahetu: mootorikütused odavnesid kuuga 1,3%. Toidutoormete hinnatõusud ja -langused maailmaturul aga kanduvad Eesti hindadesse üle tavaliselt kolme kvartali jooksul.
Toiduainete kallinemisest ligi poole ehk 2 protsendipunkti põhjustas alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõus selle aasta alguses. Kuna ettevõtted soetasid möödunud aasta lõpus suuri laovarusid, on maksumõju seni kandunud tarbijahindadesse üle aeglasemalt kui eelmisel aastal. Seetõttu võib eeldada, et aktsiisitõus mõjutab tarbijahindu ka lähikuudel.
Euroala keskmine hinnakasv aeglustus märtsis 2%lt 1,5%ni, sealhulgas madalama alusinflatsiooni määra tõttu. Alusinflatsioon on rahapoliitika tegemisel oluline näitaja, sest seda vaadatakse koos majanduse teiste võtmenäitajatega. Euroala alusinflatsioon, milles ei ole arvestatud volatiilseid energia ja toiduainete hindu, aeglustus peamiselt tööstuskaupade tõttu. Tööstuskaubad odavnesid mitmes euroala suuremas riigis edasi hoolimata asjaolust, et toorainete ja tootmises kasutatavate vahetarbekaupade hinnatase on aastaga tõusnud. Kuna alusinflatsioon oleneb majanduse aktiivsusest ja küsitlusandmed (baromeetrid) viitavad euroala majandusaktiivsuse edasisele suurenemisele, võib eeldada, et alusinflatsioon aasta jooksul kiireneb.
