Õigus
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kantsleri Kristi Hundi sõnul on pankrotihaldurid oma menetlustes näinud tihti olukordi, kus pankrotistunud ettevõtja või füüsiline isik püüab teha meeleheitlikke tehinguid, et viia vara välja, kuid sellega kahjustab ta selgelt võlausaldajate huve.
Eestis on pankrotimenetluse suureks probleemiks kujunenud raugemiste suur arvukus. Kui tavajuhtumil lõppeb pankrotimenetlus pärast võlgniku vara jagamist, siis raugemine on pankrotimenetluse erakorraline lõpetamine. Pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu siis, kui võlgnikul ei jätku raha pankrotimenetluse kulude katteks, vara ei ole võimalik tagasi võita või nõudeid ei saa esitada ka oma kohustusi rikkunud juhtorgani liikmete vastu. Lihtsustatult – menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, kui võlgnik on varast tühi.
Kui pankrotihalduril või kohtutäituril ei ole enam võlgniku vara nõuete rahuldamiseks võtta, pöörduvad pilgud võlgniku varasemate tehingute poole – ega mõni vara ei ole liialt odavalt võõrandatud, et see nüüd tagasi võita ja tagasi saadud vara arvelt võlgniku kohustusi täita. Kuigi see võib olla soovitud tagajärg võlausaldajatele, ei ole see enamasti midagi, mida sooviksid tagasivõidetava tehingu osapooled.
Tänavune sügishooaeg on Eesti Juristide Liidu juristidele ja õigusnõustajatele eriti töine ja tegevusrohke ning Tallinna linna elanikele soovitakse tasuta õigusabi osutada varasemast veel suuremas mahus ja ulatuses.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kantslerina asub neljapäeval ametisse Kristi Hunt, kelle valis välja koja eestseisus.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255