Õigus

Küllap on kõik puutunud kokku juhtumitega, kus isikuandmetega käiakse tahtlikult või kogemata ringi hoolimatult. Näiteks küsib haigla registratuuri vastuvõtja patsiendilt kaebuste kohta nii valju häälega, et kuuleb kogu saal, või on perearsti kabinetis arvuti ekraanile lahti jäänud eelmise patsiendi ravikaart. Sage juhus on ka see, et kord kogutud isikuandmeid kasutab ettevõtja aina uute pakkumiste tegemiseks ning ignoreerib palveid mitte enam ühendust võtta.


Juurdepääs käesolevale materjalile on finants- ja õigusajakirja RUP tellijatel.

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) on saanud pöördumisi tööandjatelt küsimuses, kas tööandjal on õigus koroonaviiruse leviku olukorras nõuda töötajatelt terviseandmeid, et otsustada töötajate tööle lubamine.

Aina enam räägime isiku digitaalsest jalajäljest ning (isiku)andmete kaitse vajadusest. Ometi leidub endiselt suhtumist, et minul ei ole midagi varjata ja seega ei ole ju ka vahet, kui keegi mind jälgib või minu kohta andmeid kogub. Järgnevalt toon välja neli olukorda, millele reeglina esmapilgul ei mõelda. 

Üks Eesti ulmekirjanik on veel enne digiplahvatust arutlenud, et pime keskaeg sobib ulmejuttudeks kõige paremini, sest siis oli info kättesaamine raske. Seetõttu on raamatukangelaste eludesse võimalik üles ehitada igasuguseid fantaasiamaailmu, just selliselt nagu kirjaniku mõttelend seda parasjagu vormib.
Täna on rahvusvaheline isikuandmete kaitse päev. Aastal 2020 on privaatsuse säilitamise küsimused tõstatunud inimese jaoks päevakorda rohkem kui kunagi varem, sest andmetöötlusest on saamas üha enam tulus äri. Selleks, et omada ülevaadet ja kontrolli oma andmete üle, kõneleme kolmest inimesele antud õigusest.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255