16.10.2017 Esmaspäev

Kas kaugtööl võib ka tööõnnetus juhtuda? Esile tõstetud

Mõned meie ettevõtte töötajad teevad kaugtööd, tööd tehakse päris kaugel (teisel mandril). Kui töötaja näiteks kaugtööl olles kukub, kas siis tööandja peab seda õnnetust ka kuidagi uurima?
Piret Kaljula, töökeskkonna konsultant
Piret Kaljula, töökeskkonna konsultant Foto: Tööinspektsioon

Vastab Piret Kaljula, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant: Tööõnnetusega on tegemist, kui õnnetus on põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga ja juhtub ajal, mil töötaja:

  • täitis tööülesannet;
  • tegi muud tööd tööandja loal;
  • tegutses tööandja huvides;
  • viibis tööaja hulka arvataval vaheajal.

Tööõnnetuse definitsioon ja uurimise läbiviimine ei erine seetõttu, et õnnetus juhtus kaugtööd tehes. See tähendab, et tööandjal lasub ka kaugtööl juhtunud õnnetuse puhul esmalt kohustus selgitada välja, kas tegemist oli tööõnnetusega, ning seejärel selgitada välja õnnetuse asjaolud ja põhjused, et oleks võimalik võtta kasutusele asjakohased meetmed samalaadsete tööõnnetuste vältimiseks. Pärast uurimise lõpetamist tuleb koostada kas vormikohane raport või vabas vormis akt (kui uurimise käigus selgub, et tegemist ei olnud tööõnnetusega). Raport või akt tuleb edastada tööinspektsioonile ja kannatanule või tema huvide kaitsjale.

Kaugtöö tegemisel, sealhulgas ka päris kaugel (nt teisel mandril) töötamise korral tuleb enne töötaja kaugtööle lubamist viia läbi töökeskkonna riskianalüüs, veendumaks, et töö tegemiseks on sobivad tingimused. Kui reaalselt ei ole võimalik riskianalüüsi tegijal kohale minna, siis võib riskianalüüsi läbi viia näiteks fotode põhjal. Fotode põhjal on võimalik välja selgitada, kas töötajal on olemas püsikindel tool, mitte kolme jalaga taburet, millelt võib kergesti kukkuda. Peale seda, kui töökeskkond on hinnatud ja läbi mõeldud, kuidas ohte vältida, tuleb läbi mõelda ka see, kuidas käituda juhul, kui midagi ikkagi valesti läheb. Näiteks kukub töötaja trepil, kui tuleb poest pastakat ostmast. Kaugel juhtunud õnnetuse uurimisel saab tööandja suuresti tugineda ainult kannatanu ütlustele ja tema poolt saadetud materjalidele (nt sündmuskohast tehtud fotod, pealtnägijate seletused). Oht võib peituda selles, et kui kaugtööd tegeval töötajal ei ole ka tööaeg täpselt  määratletud, võib tööandjal olla keeruline, kui mitte võimatu selgeks teha, kas töötaja kukkumine oli seotud tema tööga või mitte. See on üks riskidest, millega tuleb kaugtöö kokkulepet sõlmides arvestada.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255