Kinnisvara mььmine, mille oluline osa on Ґvanaґ hoone, on kдibemaksuseaduse jдrgi maksuvaba kдive. Maksukohustuslane, kes on sellest kirjalikult teavitanud maksuametit, vхib kinnisvara vхi selle osa , vдlja arvatud eluruumi, mььmisel lisada kдibemaksu. Mььes koos kдibemaksuga, ei teki vajadust korrigeerida sisendkдibemaksu, mis on hoone ehitamisel arvestatud kдibemaksust maha arvatud .
Juhul, kui kinnisvara mььakse kдibemaksuta (nдiteks eluruum), tekib vajadus tagastada juba mahaarvatud sisendkдibemaks.
Mis puutub kinnisvara kasutamise kestusse maksustatava kдibe jaoks ja vajadusse korrigeerida sisendkдibemaksu kinnisvara vххrandamisel, siis selles osas muutus kдibemaksuseadus 1.maist 2004. Viis kasutusaastat muudeti kьmneks aastaks. Juhul, kui kinnisvara on kasutatud enne seaduse jхustumist, korrutatakse iga kalendriaasta 2-ga. Jдrelikult, kui kinnisvara vхi selle parendamised vхeti raamatupidamisarvestusse 2001. aastal, aga kinnisvara mььakse 2009. aastal, siis:
2001. aasta – 2 kasutusaastat
2002. aasta – 2 kasutusaastat
2003. aasta – 2 kasutusaastat
2004., 2005., 2006., 2007. ja 2008. aasta – igaьks 1 kasutusaasta.
Kokku 12 kasutusaastat. Kinnisvara vххrandamisel ei teki varem mahaarvatud sisendkдibemaksu tagastamise kohustust.
Kui kinnisvara vхi selle parendamised vхeti raamatupidamisarvestusse 2004. aastal, aga mььakse 2009. aastal, siis
2004., 2005., 2006., 2007. ja 2008. aasta – igaьks 1 kasutusaasta.
Kokku 5 aastat. Jдrelikult on kinnisvara vххrandamisel vaja tagastada eelarvesse 50% omal ajal mahaarvatud sisendkдibemaksust.
Jelizaveta Litau, maksukonsultant ajakirja ҐRaamatupidamisuudised juht
