Vastab Tõnis Jakob, juhtiv maksuspetsialist, Marisett
Õiguslikust seisukohast võib anda laenu seotud ettevõttele mistahes intressiga.
Maksustamisel tuleks juhinduda tulumaksuseaduse (TuMS) § 50 lõikes 4 toodud sättest, mille kohaselt kui residendist juriidilise isiku ja temaga seotud isiku vahel tehtud tehingu hind on nimetatud tehingu turuväärtusest erinev, maksustatakse tulumaksuga summa, mille maksumaksja oleks tuluna saanud, või summa, mille maksumaksja oleks kuluna kandmata jätnud, kui siirdehind oleks vastanud tehingu turuväärtusele.
Seega, kui seotud isikule antud laenu intress on turuintressist madalam, siis vähem saadud intress on tulumaksuga maksustatav 20/80 määraga.
Äriühingute vahel tuleks lähtuda turuintressist, sest TuMS-i § 48 lõike 4 punktis 6 toodud intressimäär ei kohaldu äriühingute vahelisele tehingule, sest see puudutab ainult töötajale antud laenu intressi.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 397 lg 3 sätestab, et intress arvestatakse ja tuleb tasuda iga kalendriaasta lõpus.
Kui laen tuleb tagastada enne aasta lõppu, tuleb intress tasuda laenu tagasimaksmise ajal.
Praktikas nähakse ette intressi tasumine pigem igakuuliselt ja mitte ainult aasta lõpus.
VÕS-i § 396 lõike 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
Laenutehing eeldab laenu tagasimaksmist. Kui laenuvõtja laenu ei tagasta, siis võidakse laenutehing ümber klassifitseerida tulumaksuga maksustatavaks ja laenusumma maksustatakse maksumääraga 20/80.
Näiteks Riigikohus märkis lahendis 3-3-1-22-07 järgmist:
„19. Tulumaksuga maksustamine TuMS-i § 52 lõike 2 punkti 1 alusel on õigustatud eelkõige siis, kui laenulepingu tingimustest ja laenu kasutamisest nähtub, et laenu ei kavatseta tagasi maksta või see osutub ilmselgelt võimatuks.
20. Laenu andmine on suunatud tulu saamisele eelkõige siis, kui lepitakse kokku ka intressi tasumises. Majandustegevuse seisukohast kohane intressimäär sõltub erinevatest kriteeriumitest nagu laenu suurus, tagasimakse tähtaeg, tagatise olemasolu ja väärtus, tagasimakseperioodi pikkus jm. Tulumaksuga maksustamisel ei saa lähtuda VÕS-i §-st 94 ega TuMS-i § 48 lõike 4 punkti 6 alusel rahandusministri määrusega kehtestatud intressimäärast. ”
Eeltoodud Riigikohtu lahendis toodi järgmine ringkonnakohtu käsitlus:
„Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga ja esimese astme kohtuga, et emaettevõttele laenu andmisel kaebaja rakendatud intressimäär 3,5% ei vastanud turutingimustele, kuna Eesti Panga andmeil oli lepingu sõlmimise ajal (31.12.2004) kroonides äriühingutele väljastatavate laenude keskmine intressimäär 4,91%. Väites, et Eesti Panga statistikale ei oleks saanud maksuhaldur tugineda, ei ole kaebaja näidanud, millisest allikast saadud andmed oleksid olnud asjakohasemad ja usaldusväärsemad. Asjasse puutumatu on kaebaja väide, et raha laenamine emaettevõttele on talle raha pangakontol hoiustamisest kasumlikum olnud. Pangahoiuse intressid ja laenuintressid ei ole võrreldavad väärtused.”
