Tavakodanik Eestis maksuametnikku reeglina ei näe ega kuule, totaalset kontrolli maksuhaldur ei harrasta ega oma selleks õigusi. Ometi on maksuhalduri töö meil OECD andmetel liikmesriikide seas efektiivseim. Nii võiks ka edaspidi olla – seda nii maksu- ja tolliameti (MTA) vähese märgatavuse kui ka tema tõhusa töö mõttes. Ideaalses riigis ei oleks maksukontrollil kohtagi – maksuamet oleks vaid pangakonto, kuhu laekuvad maksud, ja paar-kolm infoliini töötajat. Kuigi see pole täiesti realistlik, võiks siiski püüelda selle poole.

ÄP 2.6.2015: „Äripäeva hinnangul tuleb alampalk kaotada: see on seisukoht, mida oleme järjepidevalt kaitsnud juba 2002. aastast saadik /…/ ettevõtlikult meelestatud inimesed usuvad nagu Äripäevgi, et turg on ise kõige parem palkade reguleerija, mistõttu peale harjumuse argumendi puudub tegelikult tarvidus palku administratiivses korras paika panna.

Rahandusministeeriumis valmis märtsis järjekordne riikliku vanaduspensioni, kohustusliku kogumispensioni ja vabatahtliku kogumispensioni statistika kokkuvõte. Kokkuvõtte rõhuasetus on küll eelkõige II ja III sambal, kuid kuna II sammas on I samba oluline osa, siis on põgusalt käsitletud ka I sammast. Statistika kokkuvõte on kättesaadav siit.

Kreekal oli lootust 2015. aastal troika programmist kenasti väljuda. Lootuse purustasid Kreeka ühiskonna ebarealistlikud ootused.

II samba varadest investeeritakse Eestisse riikidest kõige rohkem –  22 protsenti. Samas moodustavad 72 protsenti nendest investeeringutest hoiused ja arvelduskontod. Rahas on Eestisse tehtud investeeringud kokku 489 miljonit eurot, sellest kontod ja hoiused 350 miljonit eurot. Kuhu on investeeritud ülejäänud 139 miljonit?