„Keskmise taotletava väikelaenu summa tõusu peamiseks põhjuseks võib pidada üldist hinnatõus, mistõttu on laenuvõtjad pidanud samade toodete ostmiseks tegema suuremaid kulutusi. Väikelaenu kasutatakse eelkõige kodu remondiks, kodutehnika ja sisustuse uuendamiseks ning auto soetamiseks. Teisisõnu on väikelaenu taotlemine klientide jaoks kaalutletud otsus enda või oma pere elukvaliteedi parandamiseks,“ ütles SEB erakliendi segmendijuht Evelin Koplimäe.
Balti riikide võrdluses oli keskmine väikelaenu summa selle aasta esimeses kvartalis kõige suurem Lätis, ulatudes peaaegu 7000 euroni. Järgnesid Leedu ligi 6600 euroga ja Eesti ligi 6200 euroga. Kõigis kolmes riigis sõlmiti leping keskmiselt veidi enam kui kolmeks aastaks.
Laenutaotleja oli nii Eestis kui ka lõunanaabrite juures keskmiselt 40-aastane või mõned aastad vanem ning väikelaenu võtsid pisut enam mehed kui naised. SEB andmetel oli piirkonniti suurim väikelaenu taotlemiste arvu kasv Tartus, samas kui Tallinnas huvi väikelaenu vastu võrreldes eelmise aastaga veidi langes.
