„Transpordiameti eesmärk on leida uusi ja mõjusaid meetmeid, et parandada teedel liiklusohutust ja vähendada hukkunute ning vigastatute arvu. Katseprojekti tulemusest selgus, et lõigu keskmise kiiruse mõõtmine muutis liiklusvoo ühtlasemaks, vähendas möödasõitude hulka ja suurendas kehtestatud kiiruse järgijate arvu,“ sõnas Transpordiameti peadirektor Priit Sauk.  

Keskmist kiirust mõõdeti Tallinna–Narva, Tallinna–Tartu, Tallinna–Pärnu ja Ääsmäe–Haapsalu maantee neljal lõigul, kokku 32 kilomeetril. Katseprojekt mootorsõidukijuhtide käitumise ja selle muutuse jälgimiseks viidi läbi kahes etapis: 15.–24.09.2023 ja 28.09.–8.10.2023, valgel ajal. Kokku analüüsiti 118 231 mootorsõiduki kiiruskäitumist, keskmist kiirust ületas neist katseprojekti ajal umbes 42 000 sõidukit.​ Lõigu keskmist kiirust ületati 7 korda enam kui hetkkiirust lõiku sisenemisel ja sealt väljumisel.

Katseprojekti esimesel etapil ületas keskmist kiirust 39% sõidukitest ning teisel etapil 32%.​ Katseprojekti lõigule sisenedes ületas suurimat lubatud sõidukiirust 8%sõidukitest. Lõigult väljudes ületas suurimat lubatud kiirust 5% sõidukitest. Suurim keskmine, 152 km/h fikseeriti Tallinna–Pärnu lõigul. Kõige rohkem ületati keskmist kiirust Haapsalu–Ääsmäe lõigul. Samal lõigul langes kiiruse ületajate osakaal  teises etapis 12%.​  

Möödasõitude osakaal oli kõige suurem Haapsalu–Ääsmäe ja Tallinn–Pärnu lõikudel (üle 15%). ​Teisel etapil suurenes nende  liiklejate osakaal, kes möödasõitu ei sooritanud ning liiklusvoog muutus möödasõitude vähenemise tõttu sujuvamaks.​ 

„Nende tulemuste pinnalt võime öelda, et keskmise kiiruse mõõtmise rakendamine tooks ohutuse seisukohalt kindlasti kasu: kiirusrežiimist kinnipidamine loob eeldused raskete tagajärgedega liiklusõnnetuste vähenemiseks ja maanteetranspordi keskkonnasäästlikkuse suurendamiseks,“ lisas Priit Sauk.  

Lisaks suhtub 61% sõidukijuhtidest positiivselt keskmise kiiruse mõõtmisesse maanteel liiklusohutuse suurendamiseks, kui mõõtesüsteem välistab info kogumise muul eesmärgil, selgus 2023. aasta augustis Turu-uuringute AS-i tehtud sõiduki juhtimist käsitlevast uuringust.  

Selleks, et süsteemi rakendamist kaaluda, valmistab transpordiamet ette hanget „Automaatjärelevalve rakendamise ja teostatavus- ja tasuvusanalüüs.“ Samuti on vaja koostada põhiseaduslikkuse analüüs, põhiõiguste riive ja andmekaitselised mõjuhinnangud.

Uuringu leiab siit.

Katseprojekti andmeid saab vaadata siit.

 

Teame ju küll olukordi, kus mõne teenuse tasuta prooviversiooni kasutamiseks tuleb ennast registreerida või näiteks pakutakse veebipoes registreerunud klientidele suuremat allahindlust. Sellised pakkumised on piisavalt ahvatlevad, et oleme valmis kõhklemata oma andmed kiirelt veebilehele sisestama – nii lihtne ju! Sama kiirelt aga võime me ka unustada, et selline kasutajakonto üldse loodud sai. Tegelikult ei ole mitme kasutajakonto omamine halb ja tänapäeval on see juba isegi möödapääsmatu. Järgida tuleks lihtsalt mõningaid soovitusi, millega ennast ja enda isikuandmeid kaitsta.

Isikuandmete kohta öeldakse, et need on justkui „uus kuld“ ja „uus valuuta“ ning sellega tuleb nõustuda. Ilmekas näide sellest on tavapärane olukord, kus erinevad platvormid ei küsi enda teenuste kasutamise eest mitte mingisugust tasu. Küll aga küsitakse kasutajaks registreerumisel hulganisti andmeid ja näiteks isegi ka ligipääsu nutiseadmetes olevatele kontaktidele ning veel muule infole. Tihti on andmekoosseis, mida küsitakse väga suur ja lisaks sellele on tehtud täidetavad väljad ka tärnidega või muul viisil kohustuslikuks.

Isikuandmete töötlemine peab olema eesmärgipärane ja lähtuvalt eesmärgist ka minimaalne, ehk kohustuslikud saavad olla ainult need väljad, milleta tõesti inimesele teenust või toodet pakkuda ei saa. Näiteks ei oleks vaja e-poe pidajal küsida oma kliendilt kodust aadressi, kui pakk toimetatakse pakiautomaati. Samamoodi ei ole alati vaja küsida ka näiteks kliendi telefoninumbrit.

Nii andmetöötlejad kui ka kliendid peaksid olema kriitilisemad andmete kogumisel ja jagamisel. Seaduse ees vastutavad loomulikult andmetöötlejad, kelle andmetöötlus peab vastama isikuandmete kaitse üldmääruse nõuetele, kuid paljugi saab teha ära ka iga inimene ise.

• Esiteks, tutvu päriselt ja loe läbi andmekaitsetingimused. Kui üheltpoolt annavad andmekaitsetingimused hea ülevaate sellest, mida isikuandmetega tehakse, siis teisalt on andmekaitsetingimused heaks indikaatoriks sellest, kuidas ettevõte isikuandmete töötlemisse suhtub. Tänapäeval võib andmekaitsetingimusi põhjendatult pidada digivisiitkaardi osaks. Kui annad millekski nõusoleku, siis kontrolli kas tingimuste põhjal on aru saada, mida nõusoleku alusel sinu andmetega tehakse.
   
• Teiseks, ole kriitiline ja küsi vajadusel ka andmetöötleja käest miks ta küsib just selliseid andmeid. Seda peab oskama ka iga andmetöötleja selgitada. Mõnel juhul võib andmetöötleja sellise info küsimisest sootuks loobuda - mida nõudlikumad on kliendid, seda nõudlikumad peavad olema ka ettevõtted iseenda andmetöötluse osas.
   
• Kolmandaks, ära kasuta teenuseid, mille puhul sulle tundub, et küsitakse liiga palju isikuandmeid või sa ei saa täpselt aru, mida sinu isikuandmetega tehakse. Kui me ei saa aru mida meie isikuandmetega tehakse, ei suuda me ebaseaduslikku andmetöötlust vaidlustada ja seeläbi ka oma privaatsust kaitsta. Halvimal juhul võib juba ainuüksi see „üks vale samm“ andmetöötleja poolt tuua kaasa väga tõsised tagajärjed üksikisikutele, näiteks andmelekke.
   
• Viimaseks, kui sul on erinevates keskkondades kokku mitmeid kasutajakontosid ja mõned seisavad tegevusetult, siis kustuta need ära või tee vastav taotlus andmetöötlejale. Mida vähem on sinu isikuandmeid erinevate andmetöötlejate käsutuses, seda väiksem on ka risk andmelekkeks.

Kahjuks muutuvad andmelekked üha argisemaks ja see võiks meid kõiki, nii andmetöötlejaid kui ka üksikisikuid, muuta valvsamaks. Vara ehk isikuandmed, mida füüsilisel kujul võib-olla nii hästi ei tunneta peab siiski olema kaitstud ja hoitud, et välistada võimalusi selle kaudu meie füüsilisele varale või vabadusele ligi pääsemiseks isikutel, keda me enda koju lubada ei taha.

Eriti altid on lapsed reisil teatud tüüpi õnnetustele ja haigustele. "Lausa 30 protsenti juhtudel vajavad just lapsed erakorralist arstiabi, olgu see siis ägeda viiruse, kõhuhaiguse või ootamatu vigastuse tõttu," selgitas BTA kahjukäsitluse osakonna juhataja Jevgeni Maksin.

Ühena ennetavatest meetmetest soovitab Maksin lugeda reisimisega seotud olulist infot kodulehelt https://reisitargalt.vm.ee/. "Samuti tasub enne reisi kontrollida, kas kõik sihtkoha riigi jaoks kohustuslikud vaktsiinid on tehtud ning reisikindlustus sõlmitud, mis aitab katta kulusid ootamatus olukorras. Reisil olles tuleb juua vaid puhast pudelivett, hoida puhtust ja isiklikku hügieeni," lisas ta.

Kõige levinumad juhtumid juba reisil olles olenemata aastaajast on toidu ja veega kaasnev ehk olukorrad, kus lapsed söövad midagi, mida tavapäraselt ei sööda ja sellega kaasnevad erinevad kõhuhädad. "Merega seonduvalt on põhiliseks mureks meduusi kõrvetus. Ka päikesepõletus on üks põhilisi juhtumeid, mida lastega reisides ette tuleb," rääkis Maksin.

Tema sõnul on suvised levinumad juhtumid kukkumine basseini ääres ja väliskõrvapõletik, mis tekib juhul, kui ujumast tulles jääb vesi kõrva ja seal halvad bakterid vohama hakkavad. "Talvistest õnnestustest on tavapärasemad suusaõnnetused, kus vigastada saavad käed, jalad ja õlapiirkond. Ka luumurde ja nihestusi tuleb palju ette," loetles Maksin.

Kõige sagedasem pagasikindlustusega seotud juhtum on Maksini sõnul kokkupandava lapsekäru mehhanismi või ratta kahjustamine. "Kui pärast lennureisi ei ole käru kasutuskõlblik, siis hüvitab kindlustusandja olenevalt juhtumist kas remondi- või rendikulu või uue vankri soetamise hinna."

Lisaks reisil juhtuvatele õnnetustele hakkavad probleemid tihti juba enne reisi ilmnema. "Üks kõige sagedasematest reisi ärajäämise põhjustest on lapse haigestumine ägedasse viirushaigusesse vahetult enne reisi," rääkis BTA kahjukäsitluse osakonna juhataja.

Kahjuks tuleb tihti ette, et samasse haigusesse jäävad hiljem ka pere teised liikmed, mis võib viia terve pere reisi tühistamiseni.

Seetõttu tuleks osta reisikindlustus koos reisiga ja oluline on, et poliis oleks sõlmitud võimalikult varakult, kuid mitte vähem kui viis päeva enne plaanitud reisi ning laps oleks kindlasti kindlustatud isikute nimekirjas,

selgitas Maksin.

Samuti on tähtis, et poliisile oleks märgitud "reisitõrke kindlustuskaitse" ja haigestumise korral kinnitaks seda kirjalikult ka perearst. "Siis on kindel, et kauaoodatud reisi ära jäädes ei kaasne kurbade emotsioonidega ka saamata jäänud kompensatsioon," pani Maksin südamele.

Maksini sõnul on kindlustuspoliisi sõlmimisel oluline üle vaadata ka kindlustussummad, seda eriti perega reisides. "Poliisil märgitud kindlustuslimiit on isikupõhine ehk igal kindlustatud isikul on oma limiit. Kui lapse pagas hilineb, siis kindlustus katab kulusid lapse limiidist ning poliisi märgitud limiidi ulatuses."

„Narkootiliste ainete tarvitamine võib lõppeda surmaga. Uued ja võõrad ained on tarvitajale aga eriti ohtlikud – seetõttu tuleb inimesel ettevaatlik olla ja riigil kättesaadavust võimalikult kiiresti piirata,“ ütles terviseminister Riina Sikkut.

„Nimekirja lisandunud ained kujutavad rahva tervisele tõsist ohtu - nendega ei ole tehtud inimestel kliinilisi uuringuid ning nende täpsemad omadused ja mõjud on teadmata,“ selgitas rahvatervise osakonna nõunik Kristiin Mikko. „Samuti ei ole teada neid uusi psühhoaktiivseid aineid sisaldavate toodete päritolu, täpne koostis ja puhtus. Ainete tarvitajatel on ka tõsine oht üledoosiks, kuna nn ohutud manustamisdoosid ei ole teada,“ lisas ta.

Edaspidi loetakse bromasolaam, 2-fluoroketamiin, deskloroketamiin, tetrahüdrokannabiforool (THCP), 1-fenüületüülamiin, heksahüdrokannibinoolatsetaat, heksahüdrokannabiforool (HHCP) ja tetrahüdrokannabidiool narkootilisteks ja psühhotroopseteks aineteks.

E-sigareti vedeliku ja maiustuste koostises esinev tetrahüdrokannabiforoolile on reklaamides tõenditeta omistatud raviomadusi – selline eksitav info võib tarvitajale kaasa tuua tõsiseid tervisekahjusid. Deskloroketamiin ja 2-fluoroketamiin sarnanevad toimelt keelatud narkootikumi ketamiiniga. Bromasolaam sarnaneb alprasolaami ehk rahustiga ning põhjustab muuhulgas mäluhäireid, õppimisvõime vähenemist ning tasakaalu, koordinatsiooni ja reaktsioonikiiruse halvenemist.  

Loetletud uutel psühhoaktiivsetel ainetel puudub teadaolev meditsiiniline või muu seaduslik kasutusala ning nende tarvitamist seostatakse laialdaste tervisekahjustuste ja võimalike surmajuhtumitega.

Määruse muudatused põhinevad ravimiameti ettepanekutel, mille koostamisel võeti arvesse maksu- ja tolliameti infot ainete konfiskeerimiste kohta, Euroopa narkootikumide ja narkomaania seirekeskuse uute psühhoaktiivsete ainete andmebaasi hoiatusi, Maailma Terviseorganisatsiooni uimastisõltuvuse ekspertkomitee soovitusi ja teistest riikidest laekunud ohusignaale eelnimetatud ainete kohta. Politsei- ja piirivalveameti info järgi puutuvad nad nimetatud ainetega ühe rohkem kokku ning ka Eesti kohtuekspertiisi instituudile analüüsimiseks saadetud kogused on viimasel ajal kasvanud, mis annab märku nende ainete levimuse suurenemisest.

Määruse muudatused jõustuvad 28. aprillil. Tooted, mis sisaldavad nimekirja lisandunud psühhoaktiivseid aineid, tuleb üle anda politsei- ja piirivalveametile.

Omniva Baltikumi logistika- ja kullervõrgu juhi Kristi Undi sõnul on kõige keerulisemad piirkonnad Tallinn, Keila ja kaugemad maapiirkonnad, kus perioodika, kirjade ja pakkide kanne toimub kas osaliselt või alles homme. Samuti on kullerite töö tavapärasest keerulisem Viljandimaal.

"Suurem osa meie autopargist sõidab juba suverehvidega, mis muudab ootamatult tekkinud talvistes ilmastikuoludes liikumise keeruliseks ja ohtlikuks – toimetame kõik saadetised oma klientideni esimesel võimalusel, kuid peame mõtlema ka kullerite ohutusele ja heaolule," ütles Unt.

Bolt Drive’i autod on varustatud lamellrehvidega, mis sobivad aastaringseks kasutamiseks, kuid klientidel tasub liigelda täna eriti ettevaatlikult. 

Bolti pressiesindaja Liisi Maria Aleksiuse sõnul on ettevõtte prioriteet alati klientide ja teenusepakkujate ohutus. "Seetõttu oleme otsustanud ajutiselt peatada tõuke- ja jalgrataste renditeenuse ja tuletame meelde, et ka autojuhid peaksid olema erakordselt tähelepanelikud. Samuti soovime meie sõidujagamisteenuse juhtidele ja kulleritele ohutut liiklemist.” 

Bolti tõukeratta renditeenus pandi pausile Tallinnas ja Haapsalus. “Jälgime ilmastikuolusid ka teistes linnades ning teeme teenuse avamise ja sulgemise osas jooksvalt vastavaid muudatusi,” ütles Aleksius. 

Arvestades keerulisi ilmastikuolusid, palub Bolt olla klientidel mõistvad, kuna ooteajad võivad olla tavapärasest pikemad. Bolt jälgib olukorda jooksvalt ja teeb kõik vajalikud sammud, et teenus oleks võimalikult ohutu. 

Küsimusi riikliku immuniseerimiskava vaktsiinide ja unustatud nakkushaiguste kohta saab arstidele esitada kuni 26. aprillini.

Terviseameti andmetel on 2023. aasta seisuga Eestis ligikaudu 25 000 kuni 16-aastast last õigeaegselt vaktsineerimata. Tervisekassa vaktsineerimise teenusejuhi Hanna Jäe sõnul võisid pandeemia ajal jääda osal lastel vaktsineerimised õigel ajal tegemata, kuna nakkusohu tõttu oli juurdepääs arstiabile raskendatud. „Samas on kindlasti lapsevanemate hulgas ka neid, kes soovivad vaktsiinide ja vaktsineerimise kohta rohkem infot. Seepärast korraldame infotunni, kuhu oleme palunud inimeste küsimustele vastama valdkonna parimad eksperdid,“ ütles Hanna Jäe.

Infotunnis vastavad inimeste küsimustele Tallinna Lastehaigla pediaatriakliiniku juhataja, lastearst doktor Reet Raukas, Medicum Tervisekeskuse perearst doktor Tommi Ründal ja Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkuskliiniku ülemarst doktor Kersti Kink.

Lastearst doktor Reet Raukas paneb lapsevanematele südamele, et riiklikust vaktsineerimiskalendrist kinni peetaks ning vajalikke vaktsineerimisi mõjuva põhjuseta edasi ei lükataks. „Haiguse ennetamine on alati ohutum ja parem, kui riskida nakatumisel haiguse tõsiste tagajärgede ja tüsistustega. Soovitame kõigil lapsevanematel vaadata koos oma perearsti või pereõega üle, milliste vaktsiinide tegemine kas pandeemia või mõne muu põhjuse tõttu edasi lükkus või ära jäi ning teha need esimesel võimalusel,“ ütles Raukas. „Tänu vaktsineerimisele ei ole me mitmeid lastele väga ohtlikke nakkushaigusi Eestis ammu näinud ja kõik soovime, et see nii ka jääks.“

Riikliku immuniseerimiskava eesmärk on tagada laste ja noorukite õigeaegne vaktsineerimistega hõlmatus. Selleks hangib riik kõik kavas ettenähtud vaktsiinid. 

Eestis võimaldatakse tasuta vaktsineerimist lastele ja noortele tuberkuloosi, B-viirushepatiidi, rotaviirusnakkuse, difteeria, teetanuse, läkaköha, punetiste, leetrite, mumpsi, lastehalvatuse, HPV ja b-tüübi hemofiilusnakkuse vastu. Täiskasvanuid vaktsineeritakse difteeria-teetanuse vastu iga kümne aasta tagant. Samuti võimaldatakse tasuta gripivaktsiini riskirühmadele ehk kuni seitsme-aastastele lastele.

Eesti laste hõlmatus riikliku immuniseerimiskava vaktsineerimistega on terviseameti andmetel viimastel aastatel järsult vähenenud. WHO soovitusliku 95 protsendi asemel on Eestis mitmete vaktsineerimistega hõlmatus juba 70 protsendi piirimail. Ekspertide hinnangul tähendab see tõsist ohtu uute haiguspuhangute tekkeks.

Infotundi saab jälgida otseülekandena veebis tervisekassa Facebooki lehe vahendusel veebilehel https://www.facebook.com/tervisekassa. Ekspertidele saab esitada küsimusi ette kuni 26. aprillini. Küsimusi saab postitada aadressil https://forms.gle/UtNgV4QnLHiR5CiH8. 

Varasemate õppeaastatega võrreldes toimuvad põhikooli lõpueksamid varem, kuid arvestusega, et eksamite ajad ei kattu põhikoolis ja gümnaasiumis.

Minister Kristina Kallase sõnul polnud protsess õppija vaatest loogilises järjekorras – sisseastumiseksamid toimusid varem kui põhikooli lõpueksamid. "Pikk ja pingeline eksamiperiood ning dubleerivad eksamid mõjutavad laastavalt noorte vaimset tervist. Me muudame süsteemi õppijasõbralikuks – lihtsamaks, loogilisemaks ja sujuvamaks."

Lõpueksamite periood algab aprilli lõpus, gümnaasiumi ja põhikooli eksamid ajaliselt ei kattu. Õppeasutused saavad arvestada põhikooli lõpueksamite tulemusi sisseastumisel ning kavandada vastuvõtuprotsess selliselt, et täiendavalt viiakse läbi vaid vestlusi ning testimist vastavalt oma kooli või õppesuuna spetsiifikale.

Muudatus on osa õppimiskohustuse ea pikendamise plaanist, millega toetame ühise vastuvõtuprotsessi kaudu õpitee jätkamist. Vastuvõtt nii gümnaasiumisse kui kutsekeskhariduse õppesse toimub peale põhikooli lõpueksameid.

Kõigis õppeasutustes, kus jääb keskhariduse õppesse peale esmast vastuvõttu vabu õppekohti, tekib kohustus avada jätkuvastuvõtt. Eesmärk on toetada neid noori, kes esimese vastuvõtuga sobivat õpiteed ei leia.

Koolidel võib muudatustega seoses tekkida vajadus korraldada mõnevõrra ringi õppetegevust põhikooli viimases klassis. Kooli tasandil vajab tähelepanu ka põhikooli lõpuklasside tunnijaotusplaan kevadsemestril, kus on tarvis leida sobiv ja õppijale jõukohane jaotus nii põhikooli lõpueksamiteks piisavaks ettevalmistuseks kui teiste õppeainete õpitulemuste omandamiseks.

Haridus- ja teadusministeerium pakub muudatuste elluviimisel koolidele tuge ja koostab ka eksamiaegade muutmise rakendamist toetava juhise koolidele, kus on toodud soovitused õppetöö korraldamiseks.

Lõpueksamite kalendervaade 2025. aasta aprill-mai

Ühtsete põhikooli lõpueksamite õppeained, vormid ja ajad:

1) eesti keel (kirjalik) – 22. aprill 2025. aasta;
2) B1-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena (kirjalik) – 21. aprill 2025. aasta;
3) B1-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena (suuline) – 22.-24. aprill 2025. aasta;
4) matemaatika (kirjalik) – 7. mai 2025. aasta;
5) valikeksam vene keeles, bioloogias, keemias, füüsikas, geograafias, ajaloos, ühiskonnaõpetuses (kirjalik), inglise keeles (B1-tasemel, kirjalik), prantsuse keeles (B1-tasemel), saksa keeles (B1-tasemel) või vene keeles võõrkeelena (B1-tasemel) (kirjalik ja suuline) – 12. mai 2025. aasta;
6) valikeksam inglise keeles (B1-tasemel; suuline) – 12.–14. mai 2025. aasta;
7) valikeksam prantsuse keeles (B1-tasemel), saksa keeles (B1-tasemel) või vene keeles võõrkeelena (B1-tasemel) (kirjalik ja suuline) – 12. mai 2025. aasta;
8) valikeksam prantsuse keeles (B1-tasemel), saksa keeles (B1-tasemel) või vene keeles võõrkeelena (B1-tasemel) (suuline) – 13. mai 2025. aasta.

Riigieksamite vormid ja ajad:

1) eesti keel (kirjalik) – 14. aprill 2025. aasta;
2) B2-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena (kirjalik) – 15. aprill 2025. aasta;
3) B2-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena (suuline) – 15. –17. aprill 2025. aasta;
4) inglise keel võõrkeelena B1/B2-tasemel (kirjalik) – 5. mai 2025. aasta;
5) inglise keel võõrkeelena B1/B2-tasemel (suuline) – 5.–9. mai 2025. aasta;
6) matemaatika (kirjalik) – 21. mai 2025. aasta.

Inglise, prantsuse ja saksa keele riigieksamid on asendatud rahvusvaheliselt tunnustatud eksamitega samas keeles ning nende eksamite vormid ja ajad tehakse hiljemalt 25. maiks 2024. a teatavaks ministeeriumi veebilehel.

Prantsuse keele rahvusvaheliste keeleeksamite (Diplôme d'études en langue française A2-, B1- ja B2-tase), Saksa II astme keelediplomi eksami ja Saksa üldise kõrgkooliküpsuse saksa keele ja matemaatika eksamite vormid ja ajad tehakse hiljemalt 30. septembriks 2024. a teatavaks ministeeriumi veebilehel.

Riigieksamite lisaeksamite vormid ja ajad:

1) eesti keel (kirjalik) – 26. mai 2025. aasta;
2) B2-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena (kirjalik) – 27. mai 2025. aasta;
3) B2-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena (suuline) – 27. –28. mai 2025. aasta;
4) inglise keel võõrkeelena B1/B2-tasemel (kirjalik) – 29. mai 2025. aasta;
5) inglise keel võõrkeelena B1/B2-tasemel (suuline) – 29. –30. mai 2025. aasta;
6) matemaatika (kirjalik) – 04. juuni 2025. aasta.

Inglise, prantsuse, saksa riigieksamid on asendatud rahvusvaheliselt tunnustatud eksamitega samas keeles ning nende lisaeksamite vormid ja ajad tehakse hiljemalt 25. maiks 2024. aastal teatavaks ministeeriumi veebilehel.

4. klassi tasemetöö õppeained, vormid ja ajad:

1) eesti/vene keel (kirjalik) – 7. –9. oktoober 2024. aasta;
2) A1-keeletasemel eesti keel teise keelena (kirjalik ja suuline) – 27. september; 30. september – 3. oktoober 2024. aasta;
3) matemaatika (kirjalik) – 9.–11. oktoober 2024. aasta;
4) loodusõpetus (kirjalik) – 23.–25. september 2024. aasta.
7. klassi tasemetööde õppeained, vormid ja ajad:
1) eesti/vene keel (kirjalik) – 24. –26. september 2024. aasta;
2) A2-keeletasemel eesti keel teise keelena (kirjalik ja suuline) – 14. –18. oktoober 2024. aasta;
3) matemaatika (kirjalik) – 3. oktoober; 7.–8. oktoober 2024. aasta;
4) loodusõpetus (kirjalik) – 30. september - 2. oktoober 2024. aasta.

III kooliastme tasemetööde õppeained, vormid ja ajad:

1) A2-keeletasemel inglise keel (kirjalik) – 29. oktoober 2024. aasta;
2) A2-keeletasemel inglise keel (suuline) – 30. oktoober – 1. november 2024. aasta;
3) A2-keeletasemel saksa keel (kirjalik ja suuline) – 14. –15. jaanuar 2025. aasta;
4) A2-keeletasemel vene keel (kirjalik ja suuline) – 14. –15. jaanuar 2025. aasta.

Karulauk on Eestis paiguti levinud ja heades kasvukohtades tavaline liik, kuid tema seisund vajab jälgimist. Selleks, et liigi levik ja arvukus ohtu ei satuks, on looduskaitseseaduses sellega ümber käimisele sätestatud piirangud.

Nii nagu teistegi kaitsealuste liikide puhul, on ka loodusest korjatud karulaugu ning sellest valmistatud toodete ostmine ja müümine keelatud. Samas ei ole keelatud kaubelda koduaias või aiandis kasvatatud karulauguga.

Keskkonnaameti inspektorid käivad karulaugu müügikohti pisteliselt kontrollimas. „Meie inspektorid kontrollivad kõiki vihjeid ebaseadusliku tegevuse kohta, sealhulgas ka karulaugu müügikuulutusi sotsiaalmeedias. Vajadusel tuleb karulaugu müüjal kasvukoht aiandis või oma aiamaal ette näidata,“ ütles keskkonnaameti strateegia- ja analüüsiosakonna järelevalve arendusbüroo peainspektor Piret Reinsalu.

Looduskaitseseadus näeb ette kaitstava loodusobjekti kaitsenõuete rikkumise eest rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ehk 1200 eurot. Kontrollide ja trahvide eesmärk ei ole rikkujaid karistada, vaid rikkumised lõpetada, müügikuulutused kustutada ja müümine lõpetada. See on oluline, et kaitsealuse liigi looduslikud kasvukohad saaksid meie looduses elujõulisena püsida.

"Ühelt taimelt korja kuni paar lehte. Kindlasti ei tohi igalt taimelt kõiki lehti ära korjata, muidu taimed hukkuvad. Kui näed, et ühelt kasvualalt on karulauku juba korjatud, siis mine taimelehti korjama mujale. Nii saab karulauk edasi kasvada ja paljuneda ning kasvukoht säilib ka järgmiseks aastaks. Karulauku korjates püüa teisi taimi võimalikult vähe tallata. Tallamine nõrgestab taimi ja kahjustab karulaugu kasvukohta," märkis keskkonnaamet. 

Sotsiaalkindlustusamet (SKA) teatab, et vanemate hooleta jäänud lapsele tuleb leida võimalikult kiiresti uus kodu, kus tal on turvaline kasvada ning kus on hoolivad ja püsivad suhted. Sellises olukorras vastutab lapse elukorralduse eest elukohajärgne kohalik omavalitsus (KOV) ning lapsega toimetab lastekaitsetöötaja. 

Eesti asendus- ja perekodud on viimaste aastakümnete jooksul teinud arengus pika hüppe edasi. Koos mälestusega suurtest, kõledatest ja kurbadest asutustest, mis kuidagi kodu ei meenutanud, vajub ajalukku ka sõna „lastekodu”. Olgugi et tänapäevased asenduskodud pakuvad rohkem tuge kui kunagi varem, ei asenda need täiel määral seda soojust ja kodutunnet, mida pakub perekeskkond.

Riiklik suunis on, et võimalusel tuleb eelistada alati perepõhist asendushooldust, et laps kasvaks mõne just talle sobiva pere kodus. Ka sotsiaalhoolekande seadus paneb KOV-ile kohustuse eelistada asendushoolduse korraldamisel perepõhist asendushooldust.

SKA selgitab, miks eelistada perepõhist asendushooldust institutsionaalsele ehk miks on lapsel hooldusperes parem kui asenduskodus.

Hooldusperes on lapsi vähem ja tähelepanu rohkem

Üheks perepõhise asendushooldus vormiks on hoolduspere, kes võtab enda juurde elama ja kasvama lapse(d), kes ei saa elada oma bioloogilise perega, pakkudes talle hoolitsust, turvalisust ja armastust. Laps võib viibida hooldusperes ajutiselt, kuni ta saab naasta oma sünnipere juurde või pikemaajaliselt, kui tagasiminek ei ole võimalik.

Hoolduspere vanemate pühendumus, hoolitsus ja traumateadlikkus aitab laste arengupotentsiaali avada. Sotsiaalkindlustusameti perede hindajate jaoks pole harvad juhtumid, kus lihtsustatud õppekavaga või väikeklassis õppiv laps on perre minnes läinud üle tavaklassi ning saab seal väga hästi hakkama. Võib arvata, et seni jäi puudu personaalsest tähelepanust ja järeleaitamisest.

Kui hooldusperes on asendushooldusel keskmiselt 1­–2 last, siis asendus- ja perekodudes on lubatud kokku paigutada kuni 6 last. Kui hooldusperes on tavaliselt 1–2 vanemat lapse kohta, siis valdav osa Eesti perekodudest töötab 2–3 perevanema süsteemis, mis tähendab, et perevanemad käivad vahetustega tööl. Asenduskodus on teinekord lausa 5 roteeruvat kasvatajat. On teada juhus, kus 16aastasel asenduskodus kasvanud noorel oli aja jooksul kokku üle 50 lähihooldaja. Nii ei kujune aga lapsel välja turvalist kiindumussuhet. 

Lapse ja tema hooldaja suhe enamasti katkeb, kui perevanem või kasvataja läheb pensionile või astub laps asenduskodust iseseisvasse ellu. Peres aga saavad lapsed endale elukestvad perekondlikud suhted.

Uuringud kinnitavad: hooldusperes kasvamine pakub lapsele paremaid arengutingimusi

Üha enam on tõendeid, mis toetavad seisukohta, et perekeskkonnas kasvamine pakub lapsele institutsionaalse asendushooldusega võrreldes paremaid tingimusi, aitab kujundada terveid kiindumussuhteid ja toetab laste psühhosotsiaalset arengut. Tänaste teadmiste kohaselt pakub hoolduspere mitte ainult stabiilsemat ja individuaalsemat toetust, vaid võimaldab lastel osaleda ka pereelu rituaalides ja traditsioonides, mis on olulised laste identiteedi ja kuuluvustunde kujunemisel. 

Seda, et lapsel on peres parem, kinnitavad ka uuringud mujalt maailmast. Näiteks 2015. aastal Prahas toimunud lastekaitse teemalisel foorumil „Reaching and investing in children at the margins”1 („Haavatavates oludes kasvavate laste toetamine ja nende arengusse investeerimine”), toodi välja, et lapsed, kes elasid asenduskodudes, näitasid madalamat kognitiivset arengut võrreldes lastega perekeskkonnas. Samuti juhiti tähelepanu asjaolule, et kvaliteetse asendushoolduse pakkumine, nagu kvaliteetne perehooldus, võib potentsiaalselt leevendada institutsionaliseerimise negatiivseid mõjusid. 

Foorumil räägitut koondava samanimelise raamatu 3. peatükis viidatakse Nottinghami Ülikooli kriminoloogia ja perepsühholoogia professor Kevin Browne'i ja tema kolleegide 2006. aastal avaldatud uuringu tulemustele. Nimelt rahastas Euroopa Komisjoni Daphne programm 2003. aastal uuringut kolmeaastaste laste arengu võimaliku kahjustumise kohta institutsionaalse asendushoolduse tingimustes 54 riigis. Uuringu käigus keskendusid Browne ja tema meeskond institutsionaliseerimise tagajärgedele võrreldes perepõhise hoolitsusega, eelkõige Lääne- ja Kesk-Euroopa riikides. 

Algandmed näitasid, et mõned riigid ei kasutanud üldse institutsionaalset hoolt, seda erinevalt Tšehhist kus oli sel ajal Euroopa kõrgeim institutsionaliseeritud laste määr – kuus last tuhande kohta. Tol ajal oli institutsioonides üle Euroopa ja Kesk-Aasia kokku 44 000 alla kolmeaastast last, neist 23 000 EL-i liikmesriikides, kes võisid veeta kuni 18 tundi ööpäevas oma hällides. 

Browne'i jt uuringutulemused näitasid, et institutsionaalne hooldus mõjutas negatiivselt laste sotsiaalset käitumist ja suhtlemist teistega ning emotsionaalse kiindumuse kujunemist. Samuti oli institutsionaalne hooldus seotud kehvade kognitiivsete tulemuste ja keeleliste puudujääkidega. Noorte laste institutsionaliseerimise kahjulike mõjude vastu võitlemiseks käivitas UNICEF deinstitutsionaliseerimise kampaania pärast seda, kui ÜRO Peaassamblee andis välja suunised, mille kohaselt ei tohiks ükski alla kolmeaastane laps elada institutsionaalsel hooldusel.

Otsi lapsele peret STARi registri kaudu 

Eestis elab praegu 161 last ligikaudu 120 hooldusperes. Lapse tulekuks on valmis veel 20 ettevalmistuse saanud peret. Tuleb meeles hoida, et perede register STAR on pidevas muutumises, uusi kasuvanemaid ette valmistava PRIDE koolituse läbinud peresid tuleb aina juurde. Seetõttu on oluline, et töö lapsele sobivaima hoolduspere otsingul ei katkeks – seda ka siis, kui kord on juba lapsele sobivaimat peret STAR registrist otsitud. Pöördu SKA perede hindajate poole ja küsi nõu.

Ole hooldusperele raskustes toeks

Kuigi vahetu lapse ja vanema kontakt aitab lapsel ennast tunda turvaliselt ja stabiilselt, kogeda kuuluvustunnet, soojust, kaitstust, armastust, on oluline märkida, et hooldusperel tuleb olla valmis ka keerulisteks perioodideks, mida turvaline kodukeskkond lapses käivitada võib. Kui  turvalisus on tagatud, võib see lapse jaoks uus olukord väljenduda tema käitumises hoopis vastupidiselt – ta paneb hoolduspere proovile. See aeg tuleb perel üle elada ja lapsele tingimusteta toeks olla.

Traumast taastumine on pikk ja keeruline teekond, mis nõuab kannatlikkust, mõistmist ja tingimusteta tuge. Oluline on lapsele kinnitada, et teda kuulatakse, tema tundeid aktsepteeritakse ning see kõik toimub tema tempos. Laste heaolu spetsialist saab siinkohal aga perele toeks olla. Riiklikult on tagatud, et kõik hoolduspered saaksid ka tugiteenuseid, et pakkuda neile kindlustunnet ning toetada lapse kasvatamisel.

Vaata ka: Juhis KOV spetsialistidele perest eraldatud lapse hooldusperre paigutamisel

Hea alternatiiv turvakodule: kriisihoolduspere

Kriisiolukorras lapse eest hoolitseb ajutiselt kriisihoolduspere, kes on valmis võtma lapse perre vajadusel vaid kahetunnise etteteatamisega. Aktiivseid kriisihooldusperesid on Eestis praegu 3, neist 1 on hetkel vaba ehk valmis abivajavat last vastu võtma. Kriisihooldusperes viibimine annab lapsele võimaluse saada osa toimivast perekonnast, mis mõne lapse jaoks on esmakordne kogemus. Kriisihooldusperes viibib laps mõnest päevast kuni kolme kuuni (vajadusel kauem).

Läinud aastal said kriisihooldusperedest abi eriti just väikelapsed – 13 lapsest 8 olid nooremad kui 18kuused. 2023. aastal pakkus lastele hoolt ja armastust 6 kriisihooldusperet. Lapsed viibisid kriisihooldusperedes kolmest päevast kuni erandkorras kaheksa kuuni. Noorim lastest oli vaid 6päevane, vanim 11aastane. Kriisihooldusperest naasid lapsed koju või liikusid edasi lapsendajaperre, hooldusperre, eestkostele või perekodusse.

Kuigi võib ette tulla olukordi, kus on valida, kas paigutada laps omavalitsuses asuvasse turvakodusse või lapse kodukohast kaugel asuvasse kriisihooldusperesse, on lapse seisukohast siiski parem kriisihoolduspere. Kõik lapsed vajavad oma ellu vähemalt üht turvalist täiskasvanut, keda usaldada, seda eriti kriisiolukorras.

Kriisihoolduspere pakub lapsele turvatunnet ja kindlat inimest, kes hoolitseb lapse eest oma kodus. Ei ole töövahetusi, mille lõppedes kriisihoolduspere vanem läheb lapse juurest ära. Perekeskkonnas saab laps rahulikumalt ja suurema toega taastuda traumast, mida perest eraldamine või muu negatiivne kogemus on talle põhjustanud.

Põhjus, miks eelistada just väikelapse või imiku perest eraldamisel kriisihooldusperet, on see, et erinevalt turvakodust, kus võib olla mitmeid eri vanuses lapsi, on kriisihooldusperes korraga üks laps (või kui mitu, siis on need ühe pere lapsed ehk õed-vennad). See tähendab, et laps saab rohkem personaalselt tähelepanu, hoolitsust ja armastust kui turvakodus.

Kriisihooldusperes on osa lapsi teinud arengus märgatavaid edusamme, sest hooliv ja turvaline perekeskkond pakub kriisiolukorras lapsele palju enamat, kui vaid põhivajaduste rahuldamist. Kriisihoolduspere vanemal on aega käia lapsega käia arsti juures ja teraapias. 

SKA perede hindajatel on mitmeid näiteid, kus väikelaps on teinud kriisihooldusperes vaid mõne nädalaga suure arenguhüppe. Näiteks meenutatakse heldinult üht pisitüdrukut, kes 10kuusena kriishooldusperre sattudes ei pööranud, istunud ega roomanud, spetsialistid kahtlustasid tõsist puuet. Kriisihooldusperest 13kuusena lapsendajaperre läks ta aga omal jalal. See lugu on ehe näide perepõhise hoolitsuse tervendavast mõjust.

Fakte

• Eestis on praegu ligi 700 last, kes kasvavad institutsionaalsel asendushooldusel ehk pere- ja asenduskodudes
• Asendus- ja perekodusid on Eestis kokku 32
• Omavalitsusi on Eestis 79
• Eestis elab praegu 161 last ligikaudu 120 hooldusperes
• Lapse tulekuks on praegu valmis 20 hooldusperet
• Aktiivseid kriisihooldusperesid on Eestis praegu 3
• 1 kriisihoolduspere on hetkel valmis abivajavat last vastu võtma

Aita leida uusi (kriisi)hooldusperesid!

SKA otsib jätkuvalt kriisihooldusperesid, kes pakuksid ajutist hoolt lastele, kel pole oma kodus enam turvaline. Siinkohal üleskutse KOV-idele: aidake kaasa kriisihooldusperede leidmisele, jagage oma sotsiaalmeedia kanalites seda lugu: Eestis satub turvakodusse igal aastal ligi kolmsada last.

Samuti on SKA jätkuvalt otsimas juurde hooldusperesid ja palub KOV-idel jagada oma elanikega üleskutset kaaluda kasuvanemlust. Lisainfot ja inspireerivaid kogemuslugusid, mida jagada, leiabwww.hoolduspere.ee.