Töötuhüvitise korra muutmisega tahab riik anda töötukassale kohustusi juurde, kuid raha nende täitmiseks ei kaasne.

Riigieelarves hoitaks sellega kokku küll kuni 70 miljonit eurot aastas, aga töötukassa eelarvele tähendaks peaaegu sama palju lisakulu aastas.

Kui riik laob kohustusi juurde, kuid raha nende rahastamiseks ei kaasne, siis see survestab töötuskindlustusmakse määra tõstma. Järjekordset maksutõusu tööandjad aga majanduslanguses kindlasti ei toeta.

Töötuskindlustus – kindla eesmärgiga vahend

Nagu nimigi ütleb, on makse näol tegemist kindlustusega, mis loodud kindla eesmärgiga rahastada ja motiveerida töötuks olemise perioodil uue töö leidmist.

Töötuskindlustust finantseerivad töötajad ja tööandjad, makstes palgalt vastavalt 1,6% ja 0,8% ehk kokku 2,4% kindlustustasu. Selline viimased aastad kehtinud maksemäär tagab töötukassale piisavad tulud oma kohustuste täitmiseks ja ka kriisiks reservide kogumist.

Töötukassa on tööturu osapoolte – tööandjad ja ametiühingud – ja riigi vaheline kolmepoolne koostöövorm. See tähendab, et makse määr ei ole riigi otsustada või tööriist.

Sellises ulatuses nagu 2023. aastal ei ole Eestis siiani tööalast ekspluateerimist tuvastatud ja juhtumeid kriminaalmenetluses uuritud.

Tihti langevad ärakasutamise ohvriks välismaalt pärit töötajad. 14 inimkaubanduse kuriteost 13 juhul kasutati ära just välisriigi töötajaid, kes töötasid nii puhastusteeninduses, massaažisalongis kui ka ehitussektoris. Kannatanud olid pärit eri riikidest, näiteks Ukrainast, Poolast, Moldovast ja Usbekistanist.

Sageli on välisriikidest pärit inimesed hea teenistuse lootuses valmis pingutama, mis seab neid kaitsetumasse rolli. Lisaks ei tunne enamik välismaalasi Eesti seadusandlust ja seda olukorda võivad tööandjad ka enda huvides ära kasutada. Näiteks võivad tööandjad sundida töötajaid nõustuma ebainimlike ja ohtlike töötingimustega, mis võivad kahjustada nende tervist või isegi elu. 

Peamised probleemid inimkaubanduses: 

VÕÕRTÖÖJÕU HAAVATAVUS

Pahatahtlikud tööandjad kasutavad ära võõrtööjõu haavatavust. Välisriigist pärit töötajad ei tunne keelt ega kehtivaid seaduseid. Välismaalaste Eestisse tööle kutsumisel täidetakse küll paberil seadusega ettenähtud nõuded, kuid tegelikkus on vastupidine.

Näiteks kirjeldas töötaja tööinspektsioonile tehtud pöördumises, et talle tehti tähtajaline elamisluba töötamiseks. Tööandja aga ähvardas selle tühistamisega, kui töötaja ei nõustu töötama vähemalt 300 tundi kuus. Kui töötaja kurdab liigsete töötundide või saamata jäänud töötasu üle, siis ähvardab tööandja töösuhte lõpetada. See omakorda seab võõrtöölise abitusse seisundisse, töötamise registris töösuhte lõpetamisel saadetakse ta kodumaale tagasi. Kuna vabatahtlik lahkumise periood on väga lühike, sageli nädal, siis ei jõua ohver enne kodumaale naasmist ka oma õiguste eest seista ega töövaidluskomisjoni poole pöörduda. Tööandja aga jätkab oma tegevust ning kasutab ära järgmisi töötajaid ja omandab seeläbi konkurentsieelise nende tööandjate ees.

ÕIGUSAKTIDE JA REGULATSIOONIDE MITTETUNDMINE

Riikides, kust enim välismaalasi tööle tuleb, on tööjõuturu olukord ja regulatsioonid teistsugused. Isegi kui tööandja maksab Eestis töötavale välismaalasele alla seadusega kehtestatud miinimumi, võib Eestis teenitud töötasu ületada kordades koduriigis sama töö eest makstavat töötasu.

KANNATANUD EI TAHA PROBLEEMI TUNNISTADA

Suur osa võimalikest inimkaubanduse juhtumitest ei jõua menetlusse, sest ohvriks langenud töötajad ei pruugi ise end ärakasutamise ohvrina tunda. Juhtumit käsitledes võib kannatanu manipulatsiooni tõttu faktid maha vaikida ja vabaduse piiramist ei suudeta kriminaalmenetluses tõendada.

Üks Kesk-Aasia riigist pärit ehitaja tuli tööinspektsiooni kontorisse, et kirjutada töövaidluskomisjonile avaldus. Töötaja sõnul oli tööandja jätnud talle töötasu maksmata, kuigi pöörduja küsis seda mitmel korral. Edasise vestluse käigus ilmnes, et tagatud polnud ka nõuetekohane puhkeaeg. Mõne kuu jooksul, mis töötaja Eestis töötas, oli ta puhanud üksnes loetud arvul päevadel ning viimasel kuul ei olnud mitte ühtegi töövaba päeva. Sealjuures olid tööpäevad kuni 16 tunni pikkused. Kui töötaja lubas palga mittemaksmise tõttu pöörduda tööinspektsiooni, hakkas tööandja ähvardama „metsa viimisega“. Töötaja kartis, et ähvardus võidakse ellu viia. Lisaks ähvardati, et migratsiooniamet saadab ta riigist välja. Lõpuks märkis tööandja töötamise registris töösuhte lõppenuks ning politsei- ja piirivalveamet saatis töötaja riigist välja.

Tööalast ärakasutamist ja inimkaubandust ei ole lihtne avastada, sest ohvrid pelgavad üldjuhul ametkondi ja kurjategijad manipuleerivad ohvritega, et infot varjata. Siinkohal teeb tööinspektsioon inimkaubanduse juhtumite uurimisel tihedalt koostööd politsei- ja piirivalveametiga ning vajaduse korral edastatakse info ka maksu- ja tolliametile. Tööinspektorite ja töövaidluskomisjonide saadetud vihjeid kontrollib politsei äärmise tõsidusega ‒ vestleb võimalike ärakasutamise ohvritega ja käib vajaduse korral kohapeal infot kontrollimas. Lisaks toimuvad igal aastal ühised kontrollid.

Aasta jooksul laekunud ligi 800 vihjetest oli 100 seotud võõrtööjõuga.

Näide: Ettevõte võtab tööle ukrainlasi, laseb teha nädala proovipäevi ja siis saadab minema midagi maksmata. Töötajad töötavad “mustalt”, pisivigade eest võetakse töötasu maha.

Ettevõttes alustatakse järelevalvemenetlust.

See, et tööturg püsib majanduslanguse kiuste suhteliselt tugev, pole iseloomulik ainult Eestile. Seda täheldatakse paljudes arenenud riikides, kus energia- ja sõjakriis on majandusaktiivsust nõrgestanud. Peamiseks selgituseks on pakutud, et tööandjad on koondamistega ettevaatlikud, sest pärast koroonaviiruse kriisi, kui majandus taastus, oli koondatud töötajate asemele keeruline uusi leida. Eesti Panga prognoosi järgi jaheneb tööturu olukord selle aasta esimeses pooles edasi, kuid majanduslanguse mõju hõivele ja tööpuudusele jääb kokkuvõttes mõõdukaks.

Registriandmed näitavad, et töötlevas tööstuses hakkas hõive kahanema 2022. aasta keskel ja on jätkanud vähenemist ka selle aasta esimeste kuude jooksul. Võrreldes hõive haripunktiga on selles sektoris praeguseks umbes 6% vähem deklareeritud töötasu saajaid.

Teenuste sektoris püsis hõive pikka aega stabiilne, kuid möödunud poolaastal jõudis majanduslanguse mõju ka sinna. Seni on töötajate arv teenuste sektoris siiski kahanenud vähe. Ettevaatavad näitajad ei viita paraku veel tööturu olukorra paranemisele, kuid samal ajal ei näita nad ka, et langus süveneks. Tööandjate hõiveootus püsis eelmisel poolaastal ja selle aasta alguses stabiilne, kuid kehvem kui ajalooline keskmine, ning töökuulutuste arv töötukassa portaalis on kahanenud võrreldavale tasemele koroonaviiruse kriisi algusajaga.

Töötuse määr oli statistikaameti tööjõu-uuringu küsitluse andmetel ja Eurostati avaldatud kuiste andmete põhjal 2023. aasta teises pooles väga muutlik. Töötus suurenes mullu kolmandas kvartalis 7,3%ni, kuid kahanes neljandas kvartalis taas. Kõikumiste taga on suuresti tööta inimeste käitumine ehk see, kas nad täidavad kõiki töötuks olemise tingimusi, otsivad aktiivselt tööd ja on valmis lühikese aja jooksul tööle asuma. Küsitlusel põhineva näitajaga võrreldes on registreeritud töötute arv olnud aasta aega laugel kasvutrendil.

Keskmise brutokuupalga kasv aeglustus 2023. aasta teises pooles võrreldes esimese poolega, kuid püsis nõrka majanduskeskkonda arvestades hoogne ja ületas tarbijahindade kasvu. Aeglustumine toimus nii tööstussektori kui ka teenuste sektori eraettevõtetes.

Sellel aastal pidurdab palgakasvu tarbijahindade aeglasem kasv ja visalt taastuv majandus. Riigisektoris on samuti oodata palgakasvu aeglustumist, sest eelmise aasta kollektiivsete palgakokkulepete mõju taandub ja selleaastased palgatõusud on märksa tagasihoidlikumad. Palgakasvu pidurdab ka see, et tööotsijaid on ühe vaba töökoha kohta varasemast rohkem, mis tähendab suuremat konkurentsi töökohtade pärast. Palgakasvu aeglustumisest hoolimata on Eestis kaupade ja teenuste tootmise tööjõukulu suurenenud kiiresti, mis halvendab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet eksporditurgudel.

Terviseandmed on isiku füüsilise ja vaimse tervisega seotud isikuandmed, sealhulgas tervishoiuteenuste osutamist käsitlevad andmed, mis annavad teavet tema tervisliku seisundi kohta.

Inspektsiooni lauale jõudis kaasus, milles üks suur Eestis tegutsev ettevõte pakkus töötajatele töötervishoiuteenuse raames lisaks ka eri lisateenuseid (nt kardioloog, psühholoog, vaktsineerimine jms). Tegemist on väga tänuväärse algatusega, mis näitab tööandja hoolivust oma töötajatesse. Küll aga tekkis probleem, kui ettevõte hakkas raviarvete kontrollimise eesmärgil töötervishoiuteenuse osutajalt küsima välja tabeleid, milles kajastus nimeliselt, kes ja millise teenuse on saanud. Seeläbi oli tööandjal täpne ülevaade, kes ja kui palju on käinud psühholoogi juures, kes lasi teha mingi vaktsiini jne.

AKI rõhutab, et terviseandmed on oma olemuselt kõige delikaatsemad andmed, mida tuleb kaitsta oluliselt hoolikamalt kui tavalisi isikuandmeid. Terviseandmed on isiku füüsilise ja vaimse tervisega seotud isikuandmed, sealhulgas tervishoiuteenuste osutamist käsitlevad andmed, mis annavad teavet tema tervisliku seisundi kohta. Seega kuulub terviseandmete alla mh ka informatsioon selle kohta, millist lisateenust pidas töötervishoiuarst töötajale vajalikuks. Näiteks kui arst on pidanud vajalikuks suunata töötaja tööpsühholoogi juurde, ei tähenda see kohe, et töötajal on probleemid vaimse tervisega, kuid loob eelarvamuse, et inimesel võib sellele kalduvus olla (potentsiaalne terviserisk).

Selguse mõttes on oluline välja tuua, et tööandjal on seaduse järgi üsna palju kohustusi seoses töötervishoiu ja tööohutuse eri nõuetega, mh on tööandjal kohustus suunata töötajad tööalasesse tervisekontrolli. Seaduse eesmärk ei ole aga anda tööandjale õigust saada infot töötajate terviseandmete kohta ja talle ei avaldata ka ühtegi töötajat puudutavat diagnoosi vm terviseandmeid.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus näeb küll ette teatud juhud, millal tööandjal terviseandmete töötlemise õigus on, kuid need reguleerivad väga kitsalt konkreetseid olukordi ning neid ei saa tööandja omavoliliselt laiendada. Seega, saab tööandja töötervishoiuarstilt teada vaid selle, kas töötaja sobib või ei sobi töötama või sobib töötama teatud lisatingimustega (nt prillid) ning üldised soovitused, mida tööandja peaks parendama.

Menetluse käigus ilmnes, et tegemist on laialt levinud praktikaga, kus tööandjad küsivad ja töötervishoiuteenuse osutajad väljastavad küsitud andmeid eriarstile suunamise osas. Selle praktika muutmiseks on inspektsioonil plaanis teha töötervishoiuteenuse osutajatele ringkiri ning juhtida tähelepanu, milliseid andmeid ja mis ulatuses tohib välja anda.

Soovitus tööandjale – mõtle läbi, kuidas töötajale lisateenuseid pakkuda ilma selle kohta infot saamata. Näiteks lepi töötervishoiuteenuse osutajaga kokku, millises ulatuses võib töötajat eriarstile suunata.

Pane tähele! 

Terviseandmed on ka need andmed, mis konkreetset diagnoosi ei sisalda. Seega võib ka muu info muutuda terviseandmeteks ristviitamise teel muude andmetega, tehes seega avalikuks tervisliku seisundi või terviseriskid. Nt arsti ettepanek jälgida vererõhku ja toituda tervislikumalt loob eelduse, et isikul on südameprobleemide risk või soovitus minna psühholoogi juurde loob eelduse, et isikul on kalduvus vaimse tervise probleemidele.

Sama loogika on seotud ka joobe kontrollimisega, mis on samuti käsitletav terviseseisundina, olgu selleks siis alkoholi- või narkojoove või psühhotroopse aine mõju. Ka see teema tõusis nii mitmeski menetluses ja selgitustaotluses. Tööandjal on küll kohustus joobes töötaja töölt kõrvaldada, kuid ise ta seda kontrollida ei või, sh ka mitte sellise seadmega, mis promille ei näita. Kontrolli võib teostada ainult tervishoiuteenuse osutaja, kellel on seadusest tulenev saladuse hoidmise kohustus. Järelikult oleks võimalus, et tööandja saadab töötaja arsti või õe juurde kontrolli, kes saab teha otsuse töötaja tööle lubamise või töölt kõrvaldamise kohta.

Ühtlasi on oluline juhtida tähelepanu, et tööandjal on oluline teada isiku töövõimet, mitte milline joove ja millises ulatuses on tuvastatud. Töövõimetu võib olla ka isik, kellel on mõni terviserike ja seda ei tuvasta ükski tööandjale käepärane masin.

Alkoholi kõrvale on paratamatult tekkinud järjest enam erinevaid muid aineid, mis võivad mõjutada töötajate töövõimekust. Seega ei tohiks tekkida olukorda, kus tööandjad hakkavad  n-ö võidurelvastuma ehk kes saab võimalikult palju erinevaid joobetuvastamise vahendeid. Oluline ei olegi mitte joobe täpse liigi ja suuruse tuvastamine, vaid veendumine, kas töötaja saab töö tegemisega hakkama või mitte.

Soovitus tööandjale – kui mõni konkreetne töökoht eeldab igapäevast joobekontrolli (nt bussijuhid, tõstukijuhid jne), tuleb esmalt töökoha riskianalüüsis see vajadus kaardistada ning töötajad tervishoiuteenuse osutaja juurde saata või vastav meditsiinilise haridusega inimene asutusse kohapeale kutsuda.

Joovet ei tohi kontrollida ka siis, kui isik on sellega vabatahtlikult ise nõus, sest nõusolek peab olema antud vabatahtlikult, konkreetselt, teadlikult ja ühemõtteliselt. Töösuhetes on tööandja aga jõupositsioonil ning nõusoleku tegelikku vabatahtlikkust pole võimalik garanteerida. Ka selliseid menetlusi on inspektsiooni laualt läbi käinud, kus tööandja on töötajate terviseandmeid töödelnud, tuginedes töötajate vabatahtlikule nõusolekule, kuid töötajad ise seda tegelikult ei tunne ning kardavad töösuhte lõppemist, kui nad nõus pole.

AKI sõnumid tervishoiuteenuse osutajatele

1. Pea kinni oma ametisaladuse hoidmise kohustusest ja ära väljasta rohkem andmeid, kui seaduses on lubatud. Ükski säte ei kohusta sind tööandjale töötaja terviseandmeid väljastama suuremas ulatuses, kui on seaduses ette nähtud.
    
2. Pea meeles, et terviseandmed on ka need, mis esmapilgul seda ei tundu olevat (nt soovitus mõõta vererõhku), sest see viitab isiku potentsiaalsele terviseriskile.
    
3. Dokumenteeri kõik andmete töötlemised. Nt on ka kogemata tehtud päring tervise infosüsteemi rikkumine. Kaebuste korral aitab see tõendada sinu tegevust ja asjad lahenevad kiiremini.
    
4. Soovituste ja nõu saamiseks pöördu andmekaitse inspektsiooni poole.

 

• 76 tööandja töötajate hulgas ilmnes 452 võlaõigusliku teenuse osutamise lepingul töösuhtele omased tunnused.
• Võlaõiguslepingut sõlmides ei saa töötaja kasutada puhkust, võib jääda ilma ravikindlustusest ning vaidluse korral ei ole võimalik pöörduda lahenduste saamiseks töövaidluskomisjoni.
• Võlaõiguslikke lepinguid on enim teeninduses, majutuses, ehituses, toitlustuses, transpordis ja meditsiinis.

Kui inspektor tuvastab asjaolud, mille puhul pidada pooltevahelist õigussuhet siiski töölepinguliseks, tehakse tööandjale ettekirjutus teavitada töötajat olulistest töötingimustest töölepingu seaduse mõttes. 

Tööinspektor-juristid kontrollisid 2023. aasta jooksul töösuhete sisu kokku 76 tööandja töötajate hulgas. 452 võlaõigusliku teenuse osutamise lepingul ilmnesid tegelikult töösuhtele omased olulised tunnused.

Selgituse, mis on tööleping ja kuidas seda eristada teistest lepingutest, annab töölepingu seadus (TLS). Töölepingulise suhte korral teeb füüsiline isik teisele isikule tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Töölepingulisele suhtele ei ole omane olukord, kui töö tegija on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev.

Ei ole harvad olukorrad, kui tööandjad sõlmivad töötajatega lepinguid, mille pealkiri viitab mõnele enamlevinud teenuse osutamise lepingu liigile (nt käsundusleping, töövõtuleping). Enamasti viitab sellele ka tööandja poolt töötamise registrisse tehtud kanne „VÕS leping“.

Paraku näitab tööinspektsiooni järelevalve, et näiliselt kuvatava teenuse osutamise taustal toimub tegelikkuses tegevus, millel on töölepingulisele suhtele omased tunnused. Teenuse osutamise lepingute õigustamatut kasutamist esineb pigem nende tööandjate poolt, kes ei soovi töölepingulisele suhtele kohalduvaid nõudeid täita (nt kirjalik tööleping, töötajale puhkeaja tagamine, puhkuse andmine jm). Sealjuures ei saa välistada, et on tööandjaid, kes võivad ettevõtte majanduslikes huvides kasutada ära töö tegijate teadmatust lepinguga tegelikult kaasnevate õiguste osas.

Võlaõiguslepingu sõlmimine võib tunduda tööandja jaoks küll kergema vastupanu tee, kuid siiski ei pruugi see olla ettevõtte jaoks rahaline kokkuhoid, kui töötajad pöörduvad oma õiguste tagamiseks töövaidluskomisjoni. 

Näide

Töötaja tegi teise isiku jaoks tööd, pakkudes kaubaveoteenust, ja sai selle eest ka tasu. Samuti tasus tööandja avaldajale lähetusraha ja kulutusi avansiaruande alusel. Nimetatud tegevused iseloomustavad töösuhet. Töötaja soovis saada kätte kasutamata põhipuhkuse hüvitise, mille töövaidluskomisjon ka rahuldas.

Õigussuhte kindlaksmääramisel on oluline ka töötaja alluvuse määr ehk see, mil määral on töötaja seotud väidetava tööandja korraldustega, töö tegemise viisi, aja ja kohaga.

Õigussuhte määratlemiseks peab arvestama ka muude asjassepuutuvate asjaoludega, näiteks lepingupoolte käitumisega. Seega on lepingu olemuse kindlakstegemiseks võimalik arvestada ka sellega, kes korraldas ja juhtis tööprotsessi, kes maksis töövahendite, -materjalide, -seadmete, -ruumide ja muude töö tegemisega seotud kulude eest, kas töö eest maksti perioodilist tasu, kas töötaja tegutses mitme tööd andva isiku heaks või sai kogu oma sissetuleku või olulise osa sellest väidetavalt tööandjalt.

Kokkuvõttes on tööinspektsiooni inspektorid viimastel aastatel tegelenud sadade tööandjatega, keda on tulnud kohustada tuhandetele töötajatele teatavaks tegema töölepingu seaduse § 5 lg-s 1 loetletud töötingimusi, sest näiliselt teenuse osutamise lepingu asemel on järelevalvemenetluse käigus tegelikkuses tuvastatud tööleping. 

Esimene töötukassa töömess toimus Tallinnas rahvusraamatukogus 2012.aastal. Pärast seda hakkasid töömessid toimuma ka kõikides maakondades. Aastal 2019 loodi juurde ka online-messi võimalus nendele inimestele, kes koha peale tulla ei saa, aga tunnevad huvi tööturu ja õppimise vastu. Seoses koroonakriisiga kolis kogu töö- ja karjäärimess internetti ning praegu on jäädud selle formaadi juurde. 

Sel korral pakkuvad messil tööd 120 ettevõtet, eelmisel aastal oli tööandjaid 200 ehk sel korral on nende kaasamine mõnevõrra keerulisem, värbamistega ollakse ettevaatlik, see aga tähendab, et tööotsijad peavad olema kiired ja aktiivsed. 

Tööandjaid on igast valdkonnast, pakutakse lihttööd, väljas on avaliku sektori asutused, lisaks on päris palju haridusvaldkonna pakkumisi ja loomulikult on esindanud ka teenindussektor. Messil osalevad teiste seas näiteks Swedbank, Orkla, PRIA, Laitse loss, Pokumaa, SOL ja PÖFF. Mitmed tööandjad ongi messil seekord kohal ka praktikapakkumistega, lisaks on noorte jaoks eraldi välja toodud töövarjutamise võimalused. 

Töötukassa pakub võimalust osaleda individuaalsel karjäärinõustamisel ja töötubades, muuhulgas on töötubasid läbi viimas ka töötukassa partnerid - mitmed koolid, YFU, Integratsiooni SA, Toidupank, Peaasi, EURES, ASÕP, Kutsekoda, Ametiühingute Keskliit, Spaaliit, ja tööinspektsioonid. Saab tutvuda koolidega ja õppekavadega, valmistuda tehisintellekti abil tööintervjuuks, leida töö- ja praktikapakkumisi ning suhelda tööandjatega.

18. aprillil toimub messi raames karjäärikonverents, mis kannab pealkirja „Tänased otsused loovad homse edu“ ja keskendub aruteludele, kuidas majandus kasvama panna. Messi veebilehel saavad konverentsi kuulata kõik soovijad. Konverentsil jagavad mõtteid tööturust erinevate valdkondade esindajad ja tööandjad.

Messi külastanud inimeste arv on aastatega kasvanud, eelmisel aastal käis virtuaalmessil umbes 30 000 inimest, aasta varem üle 25 000. Kõik messi tegevused on tasuta.

Neli aastat tagasi oli tööinspektsiooni tehtud vihjetest 6% seotud psühhosotsiaalsete ohuteguriga. Aastal 2023 on nende osakaal tõusnud lausa 14%-ni, teatab tööinspektsioon.

Näiteks tegi nüüdseks endine töötaja vihje: „Töökius ja hirmu valitsemise õhkkond pani mind töölt lahkuma, kuigi ma ise töökiusu ei saanud, aga nägin pealt. Täna lähevad töötajad nuttes koju ja näitavad oma emotsioone töölt tulles oma perele välja. Olen saanud korduvalt hädaabi kõnesid nüüdseks eelnevatelt kolleegidelt, et ma teie poole pöörduksin, kuna täna ei võta juhtkond toimuvat tõsiselt. Ei töökoormuse jaotust, ei töökiusamise tagasisidet ning rikutakse ka töö- ja puhkeaja seadust.“

2023. aastast lisati kutsehaiguste nimekirja ka psühhosotsiaalsetest ohuteguritest tingitud haigused. Tööandjaid huvitab, kuidas on võimalik töökeskkonnas selliseid haiguseid ennetada ja kuidas vaimse tervise teemadega, nagu läbipõlemine, depressioon ja ärevus, töökeskkonnas tegeleda.

Vaimse tervise muredega isikute arv aina kasvab. 2023. aastal oli neid inimesi Eestis kokku 118 059. Pea 20-aastase perioodi kohta on retsepte või raviarveid esitatud kokku 3,7 miljoni euro ulatuses. Kindlasti on siinjuures oma jälje jätnud COVID-19 viirusest tingitud ühiskondlikud tagasilöögid, Ukraina sõjaolukord, kriisid ja majanduslik olukord, mis jõuab indiviidi tasemele ja kandub omakorda edasi ka töökeskkonda.

Üha sagedamini esineb töökohtadel töökiusamist. Nende olukordade lahendamine on aga väga keeruline ja aeganõudev. Paljud töökiusamise ohvrid on sunnitud töökohast lahkuma ja võivad jääda oma probleemiga üksi ning kaitseta. Paraku ka töövaidluskomisjoni pöördunud töötajad, kes on talunud töökiusu, ei suuda tihti selle toimumist tõendada. Küll aga ilmestab hiljutine töövaidluskomisjoni (TVK) vaidlus, et siiski on ka mittevaralise kahju nõudmine ja oma õiguste eest võitlemine asjakohane.

Töötaja sõnul hakkas kõik pihta alusetute süüdistustega. Omavahelises vestluses juhiga talus ta pidevalt solvavaid kommentaare. Seejärel hakkas tööandja teadlikult ja tahtlikult levitama laimavat valeinformatsiooni, mis vähendas võimalusi töötajal kellegagi tööl suhelda. Lisaks kahjustas selline tegevus ohvri isiklikku mainet ja vaimset tervist. Kogu valeinformatsiooni esitamine kulmineerus lõpuks töölepingu erakorralise ülesütlemisavaldusega. TVK tuvastas, et tõesti kiusas tööandja töötajat 4 kuud ning erakorraliselt lõpetanud töölepingu lõpetamine oli õigusvastane. Töötajale mõisteti hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses ja mittevaralise kahju hüvitis summas 8472 eurot (bruto).

Ettevõtete riskianalüüsis peaks kajastuma psühhosotsiaalsed ohutegurid

Psühhosotsiaalsed ohutegurid on tegurid, mis on seotud töö sisu, töökorralduse, töökeskkonna ja suhetega. Näiteks võib liigne töökoormus põhjustada stressi, väsimust ja vaimset kurnatust või puudulik töökorraldus või vähene kontroll oma töö üle võib suurendada ärevust.

Sageli puudub töökohal näiteks töökiusamise, ahistamise, vaimse vägivalla või muude konfliktide maandamisega tegelemiseks süstemaatiline lähenemisviis. Seega tuleks keskenduda töökorraldusele, kommunikatsioonile, sisekliimale, tööülesannetele ning organisatsiooni eesmärkidele. Rahulolev töötaja muudab organisatsiooni jätkusuutlikuks ja tulemuslikuks.

Kuigi iga tööinspektsioonile esitatud vihje sisu on erinev, siis ilmnevad nende käsitlemisel märgatavad mustrid:

• Töötaja väldib otsesuhtlust tööandja, töökeskkonnavoliniku või -spetsialistiga ning pöördub otse tööinspektsiooni.
• Töötajad ei ole teadlikud, kelle poole selliste teemadega peaks pöörduma töökeskkonnas.
• Tööandjal või vastutaval töötajal puuduvad konfliktijuhtimise oskused ning probleem kandub üle terve töökeskkonna, kaasates ka teised töötajad.
• Töötaja pöördub tööinspektsiooni poole alles siis, kui tööleping on lõpetatud. 

Raha saab otsa, aga midagi paremaks ei muutu, rõhutab Eesti Tööandjate keskliidu tervise töörühma juht ja volikogu liige Kadri Mägi-Lehtsi. Lihtsalt lisaraha juurde valamine on lihtsama vastupanu teed minek.

Tervishoid jääbki lisaraha nõudma ja probleemid üksnes süvenevad kui valdkonnas ka hädavajalikke reforme ei tehta. Tervishoiutöötajate puudus ja sellest tingitud ülekoormus ning vananeva ühiskonna kasvav vajadus tervishoiuteenuste järele sunnib tervishoius lisaraha otsimise kõrval digitaliseerima, ja automatiseerima ning ümber mõtestama, mida tervishoius hindamine ning mõõdame.

Äsja tervishoiuteenuste kvaliteedi hindamist analüüsinud Riigikontroll rõhutas järeldustes, et senisest enam tuleks koguda ja kasutada patsientide teenusekogemusi ja tervisetulemeid ehk ravi tulemusi tervishoiuteenuste kujundamisel ning rahastamisel. See tähendab andmeid ja nende analüüsi.

Nii saaks leida üles tervishoiuteenuste nõrgad kohad kohti, kuid sellist mõõtmist tehakse praegu üksikutes projektides. Kontroll juhib ka tähelepanu, et ehkki riigiasutused on retoorikas võtnud sõna inimkesksele tervishoiule, siis sõnadeks see ongi jäänud, sest praktilisi samme on selleks astutud vähe. Kuniks mõõdame ja rahastame keskmise ravijuhu maksumust ning ravijuhtude arvu, mitte tulemust ehk paremat tervist, ei muutu tervishoid kättesaadavaks ega tervise taastamisel efektiivsemaks.

Andmed hoiavad jõuliselt kulusid kokku

Lisaks kvaliteedi hindamisele ja teenuse parandamisele aitavad andmetel põhinevad otsused sama raha eest ka rohkem tervist luua. Näiteks topeltuuringute vältimise või triaaži automatiseerimine võib aidata kulusid kokku hoida 20-40% ehk vajalikku lisaraha leiab valdkonnast seest, kui vaid seda soovida.

Samuti saab andmete põhjal kujundada tervishoiuteenuseid, määrata täpsemini ravi ja ravimeid. Kuna andmed aitavad säästa lisaks rahale ka patsiendi ja tervishoiutöötajate aega, peab tervishoiu digimajandus olema valituse ja parteide ülene prioriteet, sarnaselt kaitsevõimekusega. Nii nagu kaitsevõime vajab terveid ja tugevaid inimesi, saab Eesti majandus kasvada vaid tervete ja tarkade töötajate abil. Seetõttu vajab tervishoid hariduse kõrval terve valitsuse, mitte üksnes ühe ministri ja partei tähelepanu ning väärtustamist.

Tööülesanded saab ümber jagada

Lisaks andmetele saab sotsiaalministeerium üle vaadata tööülesannete jaotuse, sest meditsiinialane väljaõpe on pikaajaline ning kulukas protsess. Osasid tööülesandeid saab arsti asemel teha õde, õe asemel apteeker jne. Osasid töölõike saavad teha aga ka mittemeditsiinilise haridusega inimesed nagu näiteks tervisenõustajad, coachid, assisendid, logistikud, kogemusnõustajad jt. Selle korraldamine on ministeeriumitevahelise koostöö ja vajadusel põhineva väljaõppe korraldamise küsimus.

Oma osa teevad terviseteenuste kättesaadavamaks tegemisel ka tööandjad näiteks terviseedenduse ja ennetusega tegeledes ning töötajaile tervisekindlustust pakkudes. Kahjuks on viimastel nädalatel terviseminister ja tema parteikaaslased taas aktiivselt sõna võtnud, kõneledes vajadusest piirata eratervishoidu ja tööandjate panustamist tervisekindlustusse. Era- ja solidaarse tervishoiu vastandamine on eksitav – tööandjad on alati otsinud koostöövõimalusi, eesmärgiga varakult avastada haigusi ning hoida töötajate tervist.

Patsiendi ja ka tööandja vaatest tekivad küsimused, mis probleemi keelamise ja takistuste kaudu lahendada püütakse. Mis on põhjus ja mis tagajärg? Tervisekindlustus ja tööandjate vajadus selle järgi ei ole tekkinud ju tühjalt kohalt, vaid ikka sellest, et nii öelda riiklikku süsteemi kergemate tervisemuredega löögile ei pääse ning töötajad istuvad töövõimetuslehel oodates ravijärjekorras või saavad jutule alles siis, kui haigus on süvenenud. Samuti on sundinud töötajate puudusest tingitud konkurents andekate inimeste meelitamiseks neile motiveerimiseks uusi võimalusi pakkuma.

Tööandjate panust tasub kasutada, mitte tõrjuda

Seetõttu peaks pigem kasutama tööandjate vabatahtlikku soovi töötajate tervisesse panustada, sest makse maksab ikka ainult terve töötaja. Võrdselt vaesed ja haiged inimesed ei tee riiki ega ühtegi inimest rikkamaks ja õpetajate palgad, tervishoiutöötajate väljaõpe, investeeringud turvalisusesse tulevad paraku vaid ühest kohast – maksumaksja rahast.

Kiire ja lihtne võimalus tööandjate panuse soodustamiseks on tõsta praegust tervisekulude ajale tugevalt jalgu jäänud 400-eurost piirmäära ja laiendada loetelu, mille alusel tööandja saab tulumaksuvabalt töötajate tervisesse investeerida. See on üks moodus ravijärjekordade lühendamiseks ja töötajaskonna tervise hoidmiseks ning parandamiseks.

Enim tahetud ametikoht oli esimeses kvartalis andmesisestaja, kuhu kandideeris rohkem kui 1100 inimest. Hetkel on suurimaks tõmbeteguriks tööturul kaugtöövõimalus. Andmesisestajat otsis oma meeskonda andmetöötluse ja analüütika ettevõte, mis just nimelt eemalt töötamise võimalust pakubki.

„Paindlikud töövõimalused on kontoritööde puhul muutumas juba hügieenifaktoriteks, milleta on väga keeruline tipptegijaid värvata,“ kommenteeris tööturul toimuvat CVKeskus.ee värbamisjuht Grete Adler, kes lisas, et kaugtöö annab tööandjatele võimaluse värvata talente ka riigipiirideüleselt.

Populaarseimate tööpakkumiste pingereas teisel kohal oli pea 1000 kandideerijaga laotöötaja ametikoht. Adleri sõnul on laotöötaja ametikoht olnud Eestis alati populaarne, sest laotöötajana soovitakse saada nii oma esimest töökogemust kui ka laiendada olemasolevaid kogemusi.

CVKeskus.ee andmetel võib sama öelda ka kolmanda kõige populaarsema ameti kohta. Pea 9000 tööpakkumise vaatamist ja rohkem kui 900 kandideerimisavaldust kogunud komplekteerija ametikoht on oluline osa logistikakettide tellimuste täitmise protsessis, pakkudes seeläbi töökindlust, ning selliste ametikohtade nõudlus püsib sageli stabiilne.

Esikolmikule järgnesid reisikonsultandi (852 kandideerimist), B-kategooria autojuhi (824 kandideerimist), klienditeenindaja (782 kandideerimist), e-poe assistendi (685 kandideerimist) ja kliendihalduri (656 kandideerimist) ametikoht.

Populaarseimate tööpakkumiste edetabelisse jõudis ka üks CVKeskus.ee tööportaali enda ametikoht: nimelt kandideeris CVKeskus.ee turundusspetsialistiks tervelt 436 töövõtjat ja rekordiliselt uudistas töökuulutust 12 665 inimest.

„Turundusvaldkond on tööotsijate seas meeletult populaarne. Miks? Sest turundus pakub dünaamilist töökeskkonda ja karjäärivõimalusi, alates turundusjuhist kuni sotsiaalmeedia spetsialisti ja turundusanalüütikuni – igal kandidaadil on võimalik endale sobivaim leida,“ selgitas Adler.

Populaarseimate tööpakkumiste edetabeli lõpetab kinnisvara- ja majahalduri ametikoht, millele pretendeeris 408 tööotsijat.

Kuna Euroopa Liit on otsustanud avada liitumisläbirääkimised Ukrainaga, tuleb Ukrainal viia oma seadusandlus kooskõlla Euroopa Liidu seadustega, nii ongi tekkinud vajadus õppida Eesti kogemustest.

Projekti raames külastab Eesti Töötukassa maist oktoobrini Ukrainat ja Ukraina kolleegid Eestit. Õppepäevade jooksul on kavas aidata üles ehitada infosüsteeme, õpetada töövõime hindamise protsessi ja töötute nõustamist.

Esmaspäeval kohtusid kolme asutuse juhid, et rääkida ukrainlaste soovidest ja vajadustest. 

Ukraina riikliku tööturuasutuse direktori Yuliya Zhovtyaki sõnul on töövõime hindamise metoodika ja vähenenud töövõimega inimeste tööturule aitamine Ukrainale eriti tähtsad. “Meil on hea meel, et Eesti on selles projektis meie partner, kes aitab Ukrainas uusi algatusi läbi viia. SES-i jaoks on eriti oluline koostöö jätkamine töövõime hindamisel ja IT-süsteemide rakendamisel,” ütles Zhovtyak. 

Ukraina riiklik tööturuasutus on Eesti Töötukassa ülesannete ja toimimismudeliga tuttav ning leidis, et neil on Eestilt õppida ja õpitut üle võtta, et Ukraina saaks liikuda Euroopa Liidu poole.

ESTDEV-i tegevjuht Klen Jäärats sõnas, et Eestil on olemas Ukrainale vajalik kogemus. “ESTDEV-i kui arengukoostöö keskuse eesmärk ongi sääraste projektide käivitamine ja rahastamine, leides Eestist parimad eksperdid ja asutused, kellel on värske ja Ukraina kontekstis relevantne reformikogemus Euroopa Liiduga liitumise perioodist,” ütles Jäärats.

Meelis Paavel, Eesti Töötukassa juhatuse esimees, sõnas, et aastaid tagasi oli Eesti õpipoisi rollis ja hea meel on nüüd aidata teisi. “Fookusesse võetud valdkonnad kajastavad meie püüdlusi Ukrainat abistada vajalike uuenduste läbiviimisel ning annab mõlemale riigile võimaluse üksteiselt õppida, et edendada tööturu toimimist,” ütles Paavel.

Koostööprojekti raames toimub poole aasta jooksul 17 seminari- või õppepäeva, millest 14 toimub Kiievis ja 3 Tallinnas. Kogemusi ja teadmisi jagab üle 20 Eesti Töötukassa spetsialisti, lisaks kaasatakse organisatsiooniväliseid eksperte.