Eesti spordivaldkonda reguleerib Eestis alates 1998. aastast spordiseadus. Seaduses on kindlaks määratud nii spordi korraldamise üldised alused, sportlase ja treeneri õigused ja kohustused, spordi andmekoguga seonduv, spordi finantseerimine ja spordiürituste korraldamise nõuded, aga ka näiteks dopinguvastaste reeglite järgimine ning spordivõistlustega manipuleerimise vastase riikliku kontaktpunkti korralduse alused.  

Viimati tehti põhjalikumad ja põhimõttelisemad muudatused seaduses 2020. aastal, mil korrastati muu hulgas sportlaste tasustamist ja töösuhteid, aidates tagada neile sotsiaalsed garantiid. Ühtlasi täiendati karistusseadustikku dopinguga seotud süütegude osas. 

Kultuuriministeeriumi spordiosakonna juhataja Margus Klaani sõnul on aga esile kerkinud veel mitmeid olulisi küsimusi, mille tulemusel avasime eelmisel aastal seaduse taas muutmiseks. "Nüüdseks oleme ministeeriumidele ja spordiorganisatsioonidele kooskõlastamiseks saatnud eelnõu, milles toodud muudatused võib jagada nelja suuremasse ossa," tutvustas Kaan. 

Eelnõuga on plaanis vabatahtliku spordikohtuniku hüvitise piirmäära tõstmine 45 euroni; dopinguvastaste, manipuleerimise ja spordieetika reeglite järgimise täpsustamine ja toetuste tagasinõudmine; spordiürituste korraldamise nõuete ajakohastamine ning spordiorganisatsioonile laste ja noorte treeningu eest makstavale tasule tulumaksutagastuse võimaldamine.

"Hetkel on spordiorganisatsioonil ja spordikooli pidajal võimalus hüvitada vabatahtlikule spordikohtunikule tegevusega seotud kulusid kuni 20 eurot spordikohtunikuna tegutsemise päeva eest, kokku kuni 1040 eurot kalendriaastas. Need piirmäärad kehtivad alates 2018. aastast ning ei kata seega enam spordikohtunikuna tegutsemise hädavajalikke kulusid, sest tarbijahinnaindeks on alates 2018. aastast tõusnud 42 protsenti," selgitas Klaan muudatuste vajalikkust. 

Spordiorganisatsioonidel on aina raskem leida inimesi, kes oleks nõus neid võistluste korraldamisel abistama, sest kohtunikud peavad vabatahtlikule tegevusele liiga palju oma vahenditega panustama. Seetõttu kannatab võistluste korraldamise kvaliteet. 

Kavandatud muudatuse tulemusel suureneb piirmäär ühes päevas kuni 45 euroni, kalendriaastas kuni 2340 euroni. Suurenenud hüvitis aitab tagada võistluste korraldajatele vajaliku abi ning spordikohtunike järelkasvu. 

"Praegu kehtiv spordiseadus kohustab sportlasi ja treenereid järgima dopinguvastaseid reegleid ning sportlane, kellel on tuvastatud dopingu kasutamine või kes on dopingutestist keeldunud, kaotab võistluskeelu perioodiks õiguse riiklikele spordistipendiumidele ja -toetustele," jätkas Klaan. "Muudatusega soovitakse seaduse tasemel kohustada dopinguvastaseid reegleid järgima lisaks sportlastele ja treeneritele ka taustapersonali. Samuti soovitakse pahede loetellu lisada spordivõistlustega manipuleerimine ja muud spordieetika rikkumised, mille ennetamine on täna järjest aktuaalsem."

Eetikareeglite rikkumisel ning sellele järgneva spordialase karistuse kandmise ajal ei ole riigil kohane maksta karistuse kandjale toetusi. Ennetava mõju tekkimiseks luuakse lisaks toetuste maksmise lõpetamisele võimalus ka toetuse andjal nõuda tagasi juba väljamakstud riiklikud toetused, mis määrati peale rikkumist, kuid enne rikkumise tuvastamist või karistuse määramist. Praegu selleks õiguslikku alust ei ole. Muudatus puudutaks riigieelarvest makstavaid toetusi, stipendiume ja preemiaid ning samuti spordiorganisatsioonide poolt makstavaid sportlasestipendiumit ja sportlasetoetust. 

Samuti soovitakse muudatustega reguleerida olümpiavõitja riikliku toetuse maksmise peatamist ja tagasinõudmist sportlasele määratud tegutsemiskeelu perioodiks. 

Mis puudutab spordiürituste korraldamise nõuete ajakohastamist, siis Klaani sõnul peab Kehtiva seaduse kohaselt peab spordiürituste korraldaja kohalikult omavalitsuselt luba küsima, kui toimub jalgpalli, jäähoki ja korvpalli A-koondise mäng või turniir;  jalgpalliklubi UEFA karikasarja mäng või turniir; meistriliiga jalgpalli-, jäähoki- või korvpalliklubi sõpruskohtumine välismaa klubi või koondisega ning jalgpalli, jäähoki ja korvpalli meistriliigasse kuuluva spordiklubi kodumäng. 

Muudatustega soovitakse ajakohastada ja korrastada spordiürituste korraldamise regulatsiooni ning loobuda loa taotlemise nõudest spordialadele, millel ei ole praktikas probleeme, kuid mis praegu luba nõuavad. Samas soovitakse loakohustuse alla viia mootorispordiüritused, kus on praktilise kogemuse põhjal turvalisusega probleeme olnud ja kus riskid on suuremad. Eesmärk on tagada spordivõistlustest osasaajate julgeolek ja turvalisus ning korraldajatele võimalikult lihtne loa taotlemise protsess. Samuti vähendada bürokraatiat spordivõistluste korraldajate jaoks. 

Lisaks soovitakse määratleda kõrgendatud turvanõuetega üritused laiemalt, mille puhul on kohustus kohalikult omavalitsuselt luba taotleda. Kõrgendatud riskiga spordivõistlused võivad olla näiteks võistlused, mis toimuvad väljaspool nende tavapärast toimumispaika, kuhu paigaldatakse suuremahulisi teisaldatavaid objekte või kus kasutatakse pürotehnikat. 

Spordiorganisatsioonile laste ja noorte treeningu eest makstavale tasule tulumaksutagastuse võimaldamise osas märkis Klaan, et praegu kehtiva seadusandluse kohaselt on lapsevanemal õigus saada tulumaksusoodustust, kui laps käib spordikoolis, ent spordiklubi puhul sellist võimalust pole. Viimase kümne aastaga on spordiorganisatsioonide asutatud spordikoolide arv kasvanud mitmeid kordi, jõudes 2023. aasta lõpuks 492 koolini. Spordikoole luuakse tihti vaid põhjusega pakkuda tulumaksutagastuse võimalust. 

"Kuigi sisuline sporditegevus nii spordikoolis kui ka spordiklubides on samasugune, siis hinnanguliselt 27 protsenti lapsevanematest on koheldud ebavõrdselt, kuivõrd neil ei ole tulumaksutagastuse võimalust, sest lapse treeningut korraldab spordiklubi, mitte spordikool," rääkis Klaan.   

Eelnõu seadusena jõustumisel saaksid lapsevanemad koolituskuludena maksustamisperioodil tulust maha arvata ka spordi andmekogusse kantud ja noori harrastajaid omavate spordiorganisatsioonide kuutasu, kursusetasu, õppemaksu või muu sellise. Muudatuse eesmärgiks on, et kõik spordihuvitegevusega tegelevad lapsed ja nende vanemad oleksid võrdselt koheldud. Muudatus vähendaks spordiorganisatsioonide halduskoormust ja andmete dubleerimist.  

Selleks, et kavandatavad muudatused jõustuksid, on vaja eelnevalt läbi teha veel mitmed etapid. Klaani sõnul on nendeks  kooskõlastamise käigus laekunud tagasiside analüüs ja vajadusel eelnõu täpsustamine; eelnõu kooskõlastamine justiitsministeeriumiga; spordiseaduse muudatuste heaks kiitmine valitsuses ja esitamine riigikogule ning eelnõu menetlus riigikogus. 

"Kultuuriministeeriumi eesmärk on eelnõu esitada valitsusele augustis, et riigikogu saaks menetlusega alustada septembri alguses. Loodame, et sel juhul jõustuvad muudatused käesoleva aasta detsembris või järgmise aasta jaanuaris," lisas Klaan. 

Järgmise aasta algusest võiksid tõusta näiteks autokompensatsiooni ja lähetuste piirmäärad.

Märtsis juhtisid tööandjad rahandusministeeriumile saadetud kirjas tähelepanu, et erisoodustuste määrad nagu näiteks sõiduauto erisoodustuse hind ja isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise maksuvaba kompensatsiooni piirmäär, samuti lähetuste päevaraha maksuvabastused piirmäärad ning terviseedenduse maksuvabastuse piirmäära vajavad üle vaatamist. Samuti tuleks lisada terviseedenduse alla käivate maksuvabade kulutuste loetellu tervishoiuteenused ja retseptiravimid.

Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna juhataja Erle Kõometsa sõnul nõustub ministeerium, et autokompensatsiooni ja lähetuste piirmäärad ei ole ajaga kaasas käinud. Arvestades elukalliduse tõusu, on piirmäärade ajakohastamine ka ministeeriumi meelest vajalik. “Oleme rahandusministrile sellekohase ettepaneku esitanud ja saanud ka põhimõttelise heakskiidu,” selgitas ta vastuses.

“Tegeleme praegu ettepanekute formuleerimisega ja loodame need peatselt tulumaksuseaduse muudatuste näol avalikkuse ette tuua, eesmärgiga rakendada uusi piirmäärasid järgmise aasta algusest.”

Kehtib 10 aastat tagasi kehtestatud kord

Tööandja võib maksta töötajale maksuvabalt isikliku auto kasutamise eest kompensatsiooni 30 senti kilomeetri kohta kuni 335 euro ulatuses kuus ja välislähetuselt maksuvabalt kuni 50 eurot päevas esimese 15 päeva eest ja sealt edasi 32 eurot päeva eest. Need piirmäärad on püsinud muutmatuna vastavalt 2014. ja 2016. aastast.

Tervise- ja spordikulude osas nõustub ministeerium, et tänane teenuste valik on piirav ja seda võiks laiendada ning muuta kulude arvestus kvartalipõhiselt aastapõhiseks. Samas ei poolda tervisekulude maksuvaba piirmäära – 400 eurot aastas – tõstmist. “Piirmäära tõstmist me tänastes rasketes eelarvetingimustes siiski ei planeeri. Riigirahanduse pingeline olukord tingib, et eelarvetulusid vähendavad muudatused tulevad kaalumisele ainult juhul, kui nendest saadav kasu on võimalikult laiaulatuslik,” selgitas Kõomets.

Ministeerium tuleb peagi välja tööandjapensioni režiimi väljatöötamiskavatsusega ja selle raames vaadatakse üle ka kolmanda samba tööandjate poolsete sissemaksete sotsiaalmaksust vabastamise teema. “Eesmärk on ühtne käsitlus – kindlasti ei taha me pakkuda mingile pensionitootele oluliselt soodsamaid maksutingimusi kui teistele, kuid otsuses mängivad taaskord kaasa kõikvõimalikud tegurid, eeskätt, kas tööandjate suurem osalus pensionite finantseerimises kaalub üles vähemlaekuva sotsiaalmaksu,” selgitas Kõomets.

Autode erisoodustust muuta ei plaanita

Praegu kehtiva seaduse kohaselt on võimalik tööandjale kuuluvat sõidukit kasutada erasõitudeks, kui sellelt tasuda erisoodustuse hind – reeglina 1,96 eurot mootori võimsuse kilovati kohta kuus. Tööandjad tegid ettepaneku seda piirmäära automaksu kehtestamise tõttu langetada, kuid sellega ministeerium ei nõustu.

Diislikütuse aktsiis kerkib seniselt 0,372 eurolt ühe liitri kohta 0,399 eurole ühe liitri kohta.

Tulenevalt aktsiisitõusust tõuseb diislikütuse hind 0,027 eurot liitri kohta, millele lisandub käibemaks. Koos käibemaksuga on hinnatõus 0,033 eurot liitri kohta.

Eriotstarbelise diislikütuse aktsiis jääb senisele tasemele ehk 0,21 eurot liitri kohta.

Praeguseks on ametile esitatud 730 000 deklaratsiooni ja 97 protsenti nendest läbi e-teenuste keskkonna e-MTA. Enammakstud tulumaksu on tänaseks inimestele tagastatud 206 miljonit eurot, juurde maksmisele kuulub 52 miljonit eurot. 

Tuludeklaratsiooni peavad esitama kõik füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE-d), samuti kõik inimesed, kes teenisid 2023. aastal kasu väärtpaberite müügist, on teinud investeerimiskontole sissemakseid või väljamakseid, on teeninud palka või saanud dividende välismaalt või teeninud tulu platvormide vahendusel, kas müües seal kaupu või teenuseid. 

Samuti tuleb tuludeklaratsioon esitada kõigil neil, kellel on õigus maksusoodustustele ning soov neid kasutada.

Tänavu on inimestel viimast korda võimalik oma maksustatavast tulust maha arvata eluasemelaenu intresse, samuti on viimast korda on võimalik saada täiendavat maksuvabatulu kuni 17 aasta vanuse lapse kohta alates teisest lapsest ja abikaasadel võimalik oma kasutamata maksusoodustused üle kanda abikaasa tuludeklaratsioonile. 

FIE-d peavad esitama tuludeklaratsiooni põhivormi A ja vormi E kõikidel juhtudel, olenemata sellest, kas või kui palju ettevõtlusest tulu saadi. Juhul, kui ettevõtlustulu ei saadud, esitatakse E-vorm nullidega. Deklaratsiooni esitamise kohustus on ka juhul, kui ettevõtlus aasta sees katkestati või lõpetati. 

Kui tuludeklaratsioon on esitatud, tuleks e-MTAs jälgida oma personaalset tuludeklaratsiooni juures olevat infolehekülge, kus näeb informatsiooni oma deklaratsiooni esmase kontrolli tulemuste kohta ning saab vajadusel esitada lisadokumente, kus ametil neid vaja peaks minema. 

Kogu enammakstud tulumaks tagastatakse deklaratsioonis märgitud pangakontole hiljemalt 1. oktoobriks. Samaks kuupäevaks tuleb tasuda juurdemaksmisele kuuluv maksusumma.

Tulumaksuseaduse muudatusega soovib riik saavutada olukorra, kus kõik spordihuvitegevusega tegelevad lapsed ja nende vanemad on võrdselt koheldud. See tähendab, et lisaks spordikoolide õppemaksudele saab koolituskuludena maksustamisperioodil tulust maha arvestada ka spordi andmekogusse kantud ja noorte harrastajatega spordiorganisatsioonide kuutasu, kursusetasu või õppemaksu.

Eelnõu seletuskirja järgi ei asuta spordiorganisatsioonid enam seepärast spordikoole, et saada konkurentsieelist, pakkudes lapsevanematele koolituskulude tagasisaamise võimalust. 

Kultuuriministeeriumi jõudis järeldusele, et 13 protsenti noortest tegelevad spordiga spordikoolides, mille pidaja ei ole spordiorganisatsioon. Seevastu 60 protsenti noortest, kes tegelevad spordiga, on spordikooli nimekirjas, mille pidaja on spordiorganisatsioon.

Valdav osa ehk 99 protsenti spordiorganisatsioonide noortest harrastajatest tegeleb spordiga spordiklubis, ülejäänud spordiühendustes või spordialaliitudes.

Liidud on igakülgselt kitsale tootegrupile sihistatud diskrimineeriva maksu kehtestamise vastu, sest sellel on märkimisväärsed regressiivsed sotsiaalmajanduslikud mõjud.

Liidud toovad pöördumises välja, et kuigi maksu üheks eesmärgiks on tõsta rahvatervist, ei viita mitte miski sellele, et rahvatervis paraneks – juhtuda võib sama hästi hoopis vastupidine ning valitud meede on parimal juhul ebatõhus, halvimal juhul aga täiendavat kahju tekitav.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) rahvastiku toitumise uuringu andmetele tuginedes ilmneb, et maksu objektina määratletud magustatud joogid moodustavad kaduvväikese osa igapäevaselt tarbitavatest süsivesikutest ja vabadest suhkrutest, jäädes juba täna paljuski WHO soovituste piiresse. Magustatud joogi maksu kohaldumisel väheneks potentsiaalselt üleliigse suhkru tarbimine inimese kohta kõigest paar grammi või paradoksaalselt hoopis kasvaks asendustoodete arvelt.

Pöördumises leitakse, et maksul on praegusel kujul ainult fiskaalne eesmärk, mida teostatakse joogi- ja toidutööstuse ning majanduslikult vähemkindlustatute arvelt, jõudmata lõpuks kummagi võimaliku eesmärgini: ei parane rahvatervise näitajad ega kasva maksulaekumine.

Loodetav 25 miljonit eurot maksutulu ei ole reaalne

Pöördumises leitakse, et magustatud joogi maksul puudub oodatav positiivne mõju eelarvele, kuna majanduslike mõjude analüüs tugineb eelnõu koostajate (vääral) hinnangul, mitte Eesti turuandmetel ja iseärasustel põhineval mudelarvutusel, mis arvestaks viimaste aastate kogemustega, sh suurte aktsiisitõusude sisseviimisel.

Valitsuse loodetav maksutulu 25 miljonit eurot ei ole realistlik ning ei arvesta näiteks eelarve kogumaksulaekumist muutvaid muid negatiivseid mõjusid, mis tulenevad maksukohustuslaste vähenevast käibest nii müügi vähenemise tõttu, võimaliku piirikaubanduse taaselustumise tõttu, Taani näitel ka salakaubanduse mõjude tõttu.

Maksul on ka sügavalt regressiivne mõju, mis tähendab, et tervishoiu eesmärki täidetakse eelkõige majanduslikult vähemkindlustatute elukvaliteedi arvelt.

Tööstuse käekäik halveneb

Liidud toovad välja, et maksu tulemusel saab kahjustada üks olulisemaid ja konkurentsivõimelisemaid tööstussektoreid ning seda olukorras, kus majandus on kestvas languses ning ebakindlust lisab ka geopoliitiline olukord.

Samuti tuuakse pöördumises välja, et seaduslooja eirab maksukohustuslasel lasuvat üha kasvavast maksu- ja halduskoormust, mis tuleneb kõrgemast käibemaksust, logistikat mõjutavast automaksust, eelseisvast jäätme- ja pakendireformist, kasvavatest kuludest pakenditootmises ning kogu tööstust mõjutanud tööstussisendite kulude kasvus ning kasvavatest tasudest riigile. Ja seda olukorras, kus riik on toidujulgeoleku kontekstis joogi- ja toidutööstusele seadnud kõrgendatud ootused.

Eelnõu menetlus tuleb lõpetada

Liitude ettepanek on, et praegusel kujul tuleb eelnõu edasine kiirmenetlus peatada, sest tegu on uue maksuga, mis peab olema kooskõlas hea õigusloome ja normitehnika eeskirja ning nõuab väljatöötamiskavatsuse väljatöötamist. Samuti puudub mõjude analüüs ja käsitlus toidu- ja joogitööstuse konkurentsivõimest maailmarekordi väärilise maksutaseme rakendamisel ning puudub ka sotsiaalmajanduslikke asjaolusid arvestav mõjuanalüüs koos õiguslikke valikuid kajastava kontseptsiooniga.

Kui praegu on diislikütuse aktsiis 0,372 eurot liitri kohta, siis alates 1. maist on aktsiis 0,399 eurot liitri kohta. Eriotstarbelise diislikütuse aktsiis jääb ka edaspidi tänasele tasemele ehk 0,021 eurole liitri kohta.

Maagaasi aktsiis tõuseb 1. maist ca 20 protsenti. Samas suurusjärgus suureneb ka vedelgaasi aktsiis. Lisaks tõusevad mootorimaagaasi ja veeldatud olekus mootorimaagaasi aktsiis, kuid nende puhul on aktsiisitõus alla 5 protsendi.

1. mail suureneb ka elektrienergia aktsiis 45 protsenti. Kui praegu on elektrienergia aktsiismäär 1 euro ühe megavatt-tunni elektrienergia kohta, siis edaspidi on see 1,45 eurot.

Lisaks tõusevad mai algusest kerge kütteõli, raske kütteõli ja põlevkivikütteõli aktsiis.

Aktsiisitõusude eesmärk on viia aktsiisid järk-järgult samale tasemele, mis need olid enne COVID-19 viiruse levikust tingitud kriisi. Aktsiismäärad jõuavad kriisieelsele tasemele 2027. aasta 1. mail.

Vaata lisaks: Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus

Maksumäära astmed sõltuvad toote suhkrusisaldusest ja magusainete kasutamisest. Maksuga maksustatakse jooke nende Eesti turul esmakordselt kättesaadavaks tegemisel ja maksu maksab joogi importija, teisest Euroopa Liidu liikmesriigist soetaja või Eesti tootja, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Eelnõu kohaselt maksustatakse magusaid jooke, mille suhkrusisaldus on vähemalt 5 grammi 100 milliliitri joogi kohta. Magusale joogile, mille suhkrusisaldus on vähemalt 5 grammi, kuid alla 8 grammi 100 milliliitri joogi kohta, kohaldatakse maksumäära 0,15 eurot ühe liitri joogi kohta; joogile suhkrusisaldusega vähemalt 8 grammi 100 milliliitri joogi kohta kohaldatakse maksumäära 0,45 eurot ühe liitri joogi kohta ja joogile, mis sisaldab ainult magusainet või sisaldab nii magusainet kui ka suhkrut ja mille suhkrusisaldus on alla 5 grammi 100 milliliitri joogi kohta, kohaldatakse olenemata magusaine kogusest maksumäära 0,15 eurot ühe liitri joogi kohta. 

Maksustatakse ka jooki, mis on magustatud magusainega, näiteks sahhariin, aspartaam, tamatiin, sukraloos ja stevioolglükosiid, et vältida olukorda, kus tootjad hakkavad magusaineid senisest laialdasemalt kasutama. 2023. aastal Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) avaldatud juhises on välja toodud, et suhkrute asendamine magusainetega ei ole kehakaalu langetamise või krooniliste mittenakkushaiguste ennetamise eesmärgil soovituslik, kuna pikaajaliselt ei ole sellel soovitud mõju kehakaalu langusele. Magusainete tarbimisel võib teist tüüpi diabeedi, südame- ja veresoonkonnahaiguste ja suremuse vähenemise asemel olla mõjuks hoopis selliste haiguste kasv. Lisaks maksustatakse ka magusad joogid, mis sisaldavad nii suhkrut kui ka magusainet.

Eelnõu kohaselt ei käsitleta magusa joogina toidulisandina kättesaadavaks tehtavaid jooke ega valmistisi. Maksust on vabastatud puuvilja-, marja- ja köögiviljamahlad, kuhu ei ole lisatud suhkrut või magusainet. Samuti on maksust vabastatud piim ja piimatooted ning piima asemel tarbitavad taimsed joogid. Maksust on vabastatud ka alkohol alkoholiseaduse tähenduses, ravimid ja need magusad joogid, mida kasutatakse ravimite tootmiseks ja valmistamiseks, müügikohas kohapeal valmistatud ja pakutav magus jook, mis on pakendamata ja mõeldud kohe tarbimiseks ning meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidu ja kehakaalu alandamiseks kasutatavat päevatoidu asendajat.

Tasakaalustamata toitumine on peamine ülemäärase kehakaalu tekkimise ja säilimise põhjus, mis omakorda on paljude haiguste riskiteguriks. Maksustatavad magusad joogid ei sisalda olulises koguses vajalikke toitaineid ega tekita küllastustunnet, mistõttu tekib liigtarbimine kergesti. Nendes pole kiudaineid, kiudainete puudumisest tingituna imenduvad suhkrud vedelal kujul kehas kiiremini kui suhkrud tahkes toidus.

Maailma Terviseorganisatsioon ja Maailmapank leiavad, et rahvatervise vaatest on magusate jookide maksustamine prioriteetne meede, mida kasutada võitlusel ülekaalu ja toitumisega seotud krooniliste mittenakkushaiguste ennetuses. Samuti on Rahvusvaheline Vähiuuringute Fond, UNICEF, Ameerika Pediaatria ja Südame Assotsiatsioon ning paljud teised organisatsioonid öelnud, et magusate jookide maksustamine on põhjendatud rahva tervise eesmärkidel.

Seadus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2026.

Ettevõtjad peavad majandusaasta aruande auditeerijat tikutulega otsima, sest audiitoreid on aasta-aastalt vähemaks jäänud, kuid töömaht muudkui kasvab. Lisaks teeb muret audiitorettevõtete töö halvenev kvaliteet.

Alustame algusest ehk sellest, miks audiitoritele on tööd juurde tulnud.

Viimaste aastate kõrge inflatsioon on kasvatanud ettevõtete käibeid ja bilansimahtu ning seetõttu on aina rohkem ettevõtteid, kes peavad tellima oma majandusaasta aruandele kas auditi või ülevaatuse. Samuti on lisandunud uusi auditiliike, näiteks jätkusuutlikkuse (ESG) audit. Seda, kas ettevõttel tuleb tellida audit, ülevaatus või mitte kumbki, saab lihtsalt ja kiirelt kontrollida auditikalkulaatori abil.

Teiseks näeme, et audiitorite arv väheneb.

Eestis on audiitortegevuse registri andmetel praegu 339 vandeaudiitorit ja 117 audiitorettevõtjat. Kolme aasta taguse ajaga võrreldes vastavalt viie ja 14 võrra vähem. Audiitori ameti pidajate arv väheneb, sest audiitori tööle esitatakse aina keerulisemaid nõudeid, samuti seetõttu, et 1990. aastatel tegevust alustanud audiitorid on aktiivsest tööelust tagasi tõmbumas.  

Auditite kvaliteet teeb muret

Kui nüüd ettevõtja asub otsima nõela heinakuhjast, ei peaks uisapäisa palkama esimest vaba ametimeest või -naist, vaid uurima tausta.

Audiitori valikul on tähtsad kriteeriumid tema kvalifikatsioon, usaldusväärsus, kättesaadavus ja kogemus. Kuidas aga teada saada, kas silma jäänud audiitor on usaldusväärne ning teeb oma tööd korralikult ja tähtajaks? Üks võimalus on vaadata audiitortegevuse järelevalve nõukogu iga-aastase audiitorühingute kvaliteedikontrolli tulemusi.  

Arvestades, et audiitoreid on sadu, ei kontrollita igaüht igal aastal. Näiteks perioodi 2023/2024 korraline kvaliteedikontroll tehakse 32 audiitorettevõtja juures.

Järelevalve tulemusi vaadates teeb muret asjaolu, et kasvab nõudeid mitte järginud audiitorite arv. Perioodi 2022/2023 kvaliteedikontrolli tulemused 34 audiitorettevõtja kohta näitavad, et neist vaid 5 sai hindeks „rohelise“, 6 „kollase“, 15 „oranži“ ja 8 „punase“*. Eelmisel perioodil oli „rohelisi“ rohkem ning „oranže“ ja „punaseid“ vähem: 9 „rohelist“ (nende seas ka Grant Thornton Baltic), 14 „kollast“, 4 „oranži“ ja 4 „punast“.

Ettevõtluskeskkonna usaldusväärsus mureneb

Arvestades, et audiitor kinnitab ettevõtte finantsaruannete vastavust teatud reeglitele ja tagab, et aastaaruannet lugedes saab organisatsiooni majanduslikust seisust kõigis olulistes osades õiglase pildi, on väga murettekitav, kui finantsaruandeid pole osatud või jõutud adekvaatselt analüüsida. Sel moel kahandab audiitorite kehv töö ka Eesti ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust.

Olukorra parandamiseks saavad üht-teist ette võtta nii kliendid, audiitorid kui ka seadusandja. Klientidele ehk ettevõtjatele saan soovitada nõudlikkust audiitori töö suhtes, samuti tasub analüüsida, kas 31. detsembriga lõppev majandusaasta on ettevõtte jaoks kõige sobivam. Kuna 95% ettevõtetest on valinud oma majandusaasta lõpuks kalendriaasta lõpu, langeb majandusaasta aruannete koostamise ja auditeerimise koormus ühele ja samale perioodile. Kui aga rohkemate ettevõtete ja organisatsioonide majandusaasta lõpeks mõnel muul kuupäeval, võimaldaks see raamatupidajate ja audiitorite koormust aasta lõikes hajutada ja teha paremat koostööd. 

Audiitorbüroodele soovitan sisse viia sisemise kvaliteedikontrolli ja panustada inimeste järjepidevasse koolitamisse. Seadusandjalt aga ootan audiitortegevuse seaduse ajakohastamist.

Vandeaudiitorite kogemuse põhjal on praegu audiitorkontrollis liiga väiksed ettevõtted, seetõttu oleks vaja tõsta ettevõtete ja organisatsioonide majandusaasta aruannete kohustusliku auditi ja ülevaatuse piirmäärasid. Samuti vajaks korrigeerimist audiitorkontrolli sisemine piirmäär ehk tase, millest alates läheb nõrgemat kindlustunnet väljendav ülevaatuse töövõtt üle suuremat kindlustunnet andvaks auditiks. Audiitorkogu on vastavad ettepanekud rahandusministeeriumile esitanud ja ministeerium on asunud teemaga tegelema. 

*Kvaliteedikontrolli tulemusel annab  audiitortegevuse järelevalve nõukogu töörühm hinnangu audiitortegevuse kvaliteedi kohta:  „roheline“ – audiitorteenuse kvaliteet vastab nõuetele; „kollane“ – audiitorteenuse kvaliteedis esinesid vähemolulised puudused, täiustamine nõutav; „oranž“ – audiitorteenuse kvaliteedis esinesid olulised puudused, täiustamine nõutav; „punane“ – audiitorteenuse kvaliteet ei vasta nõuetele, oluline täiustamine nõutav.

Nõndasamuti tajub inimene psühholoogide sõnul kevade saabudes nüüdki, et mõndagi muutub paremaks. Inspiratsiooni tuleb juurde, eesmärgid võtavad mõtetes uue kuju, tahtmine teha midagi, mida ehk edasi on lükatud, saabub ja muutub tihti ka tegudeks.

Aprillikuus möödub 135 aastat kõigile tuntud inglise režissööri ja näitleja Charlie Chaplini sünnist. See uskumatult talendikas kunstnik jättis meile peale mitmekesise filmiloomingu ka terve hulga häid mõtteteri. „Elu on näidend, millega proove teha ei saa. Seega laula, nuta, tantsi, naera ja ela intensiivselt, enne kui eesriie sulgub ja etendus ilma aplausita lõppeb," on Chaplin soovitanud.

Just see mõte võiks meid tõepoolest juhtida, ka siis, kui satume oma argipäevadel ebameeldivatele uudistele, siis kui tõusevad hinnad ja maksed ja kasvõi auditikohustuse piirmäärad, siis kui korteriühistu juhatus kipub tegema otsuseid, mis on meile vastukarva, ja ka siis, kui ravimeid kauplusesse müügile ei tule ega tule.

See kõik kahaneb tähtsusetuks, kui elada nõuande järgi, mille andis maailmakuulus artist.

Läheme särtsakalt läbi kevade!

SISUKORD

AKTUAALNE

• Auditikohustuse piirmäärad tõusevad. Rainer Osanik

MAJANDUS

• Taas kolme aasta taguses ajas. Tõnu Mertsina

MAKSUD

• Võitlus võltskaupade vastu. Ülle Viisak
• Kohalike maksude kehtestamise võimalused. Lemmi Oro

RAAMATUPIDAMINE

• Arendusväljaminekute kapitaliseerimine. Aet Toots

UUT SEADUSANDLUSES

• Suuremad muudatused ühinguõiguses. Marget Pae

ÕIGUS

• Korteriühistu juhatuse vastutus. Tambet Laasik

KOHTUPRAKTIKA

• Rahapesu saab toime panna tegevusetusega. Mihkel Gaver, Alic Koppel

TÖÖSUHTED

• Keskmise töötasuga seonduvad kohustused. Merili Laansoo

ÄRIKESKKOND

• Firmamatjate teenus võib anda tagurpidiefekti. Lauri Talumäe, Keijo Lindeberg

VARIA

• Käsimüügiravimite müük kütab kirgi. Mare Oder

VIS-À-VIS

• Lugejad küsivad, autorid vastavad

UUED NORMATIIVAKTID

Lugege ajakirja elektroonilist versiooni SIIT. Kui te pole veel ajakirja tellija, saate tellimuse vormistada SIIN.