Majandus ja äri https://www.rup.ee Sat, 18 Jan 2020 13:00:10 +0200 et-ee Ettevõtted kasutavad pankade kõrval teisigi laenuallikaid https://www.rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/ettev-tted-kasutavad-pankade-k-rval-teisigi-laenuallikaid https://www.rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/ettev-tted-kasutavad-pankade-k-rval-teisigi-laenuallikaid Taavi Raudsaar, ökonomist, Eesti Pank
Ettevõtete võlakasv mullu kiirenes: kolmanda kvartali lõpuks oli võla kasv ligikaudu 6 protsenti. Peamiselt laenavad Eesti ettevõtted endiselt Eestis tegutsevatest pankadest, kuid mullu suurenes ka teiste laenuallikate roll. Majapidamiste võla kiire kasvu taga oli endiselt soodne tööturg ja sellest tulenev tugev laenunõudlus.

Ettevõtete võla kasv 2019. aastal kiirenes: kolmanda kvartali lõpuks oli ettevõtete võla aastakasv ligikaudu 6 protsenti ja ulatus 20 miljardi euroni. Kasvule andis tõenäoliselt hoogu põhivarainvesteeringute suurendamine. Investeeringute rahastamiseks kasutasid ettevõtted laenamise kõrval varasemast rohkem omavahendeid. Sellele viitab muu hulgas tõsiasi, et ettevõtete hoiuste kasv on mõnevõrra aeglustunud.

Peamiselt laenavad Eesti ettevõtted endiselt Eestis tegutsevatest pankadest, kuid mullu suurenes ka teiste laenuallikate roll. Eestis tegutsevatest pankadest võetud laenukohustused moodustasid kolmanda kvartali lõpus 48 protsenti kõigist Eesti ettevõtete võlakohustustest. Seega olid pangad ettevõtete jaoks endiselt kõige olulisem võlakapitali allikas.

Märkimisväärne on aga, et siinsetest pankadest võetud laenude kasv 2019. aastal aeglustus. Arvestades, et investeeringute kasvu tõttu oli laenunõudlus samal ajal tugev ja teistest laenuallikatest laenati varasemast rohkem, võib see muu hulgas viidata, et pangalaenude tingimused on karmistunud. Välismaalt laenamine, mis on viimastel aastatel tasapisi vähenenud, 2019. aastal seevastu suurenes ja moodustas kõikidest laenuallikatest 33 protsenti. Samuti kasvas varasemast kiiremini pangandusvälisest finantssektorist ja teistelt reaalsektori ettevõtetelt laenamine.

Edaspidi ettevõtete võla kasv pisut aeglustub – Eesti Panga detsembriprognoosi järgi 5 protsendi lähedale. Aeglustumise põhjus peitub eelkõige ettevõtete investeeringute ja laenunõudluse kahanevas kasvus. Pakkumise poolel rahastamisvõimalused palju ei muutu ja ka ettevaates laenavad Eesti ettevõtted peamiselt Eestis tegutsevatest pankadest.

Suuremad ja välisomanduses ettevõtted saavad tulevikuski välismaalt laenata, mis tähendab, et neil on siinsetest pankadest laenamisele alternatiiv. Paljud ettevõtted on kogunud tublisti omavahendeid ning seega on nende võime omavahenditest investeeringuid rahastada hea ja vajadus lisalaenu võtta väike.

Majapidamiste võla kasv oli 2019. aastal kiire ja kokku oli majapidamistel võlgu kolmanda kvartali seisuga 10,5 miljardi euro ulatuses. Tõenäoliselt jäi kasvutipp siiski aasta esimesse poolde. Laenunõudlus on tugev, kuna tööturu olukord on endiselt töötaja jaoks väga soodne. Tänu sellele on ka palgakasv hea ja kindlustunne suur.

Aktiivse eluasemeturu ja eluasemeinvesteeringute kasvu toel püsis ka eluasemelaenu jäägi aastakasv hoogne, 7 protsendi juures. Tarbimislaenude puhul võis 2019. aastal märgata, et varasem väga kiire kasv aeglustus. Sellega seonduvalt jäi muude krediidiandjate väljastatud laenude kasv pangalaenude ja -liisingute kasvule alla. Kokku oli majapidamiste võlg kolmanda kvartali lõpuks 7 protsenti suurem kui aasta varem. Ettevaates aeglustub majapidamiste võla kasv vaid pisut, sest kuigi majanduskasv aeglustub, püsib tööturu olukord töötaja jaoks siiski suhteliselt hea.

 
]]>
marju@rup.ee (Marju) Majandus ja äri Thu, 16 Jan 2020 10:27:26 +0200
Rahanduskomisjon arutas Euroopa Liidu rahapesudirektiivi kehtestamist Eestis https://www.rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/rahanduskomisjon-arutas-euroopa-liidu-rahapesudirektiivi-kehtestamist-eestis https://www.rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/rahanduskomisjon-arutas-euroopa-liidu-rahapesudirektiivi-kehtestamist-eestis Rahanduskomisjonis arutleti eelnõu üle, mis annaks muu hulgas õigusliku aluse pangakontode registri loomiseks.

Eile toimunud rahanduskomisjoni istungil arutati Euroopa Liidu rahapesudirektiivi üle võtmist Eesti õigusesse, mis annaks muu hulgas õigusliku aluse pangakontode registri loomiseks. Eelnõu järgi luuakse pangakontode register olemasoleva elektroonilise arestimissüsteemi baasil.

Registriga peavad liituma kõik IBAN-kontosid kasutavad pangad ja finantseerimisasutused ning selle kaudu tehakse kättesaadavaks kõigi maksekontode kasutajate andmed, milleks on IBAN, omanik, kasutama volitatud isik, konto avamise ja sulgemise kuupäev. Register rakendub alates selle aasta 10. septembrist.

Edaspidi peavad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusega arvestama eelnõu järgi need isikud, kes kauplevad kunstiteostega või vahendavad neid, näiteks kunstigaleriid, ja seda juhul, kui neile tasutakse vähemalt 10 000 eurot korraga või mitme omavahel seotud maksena kuni üheaastase perioodi jooksul.

Eelnõu keelab isikuil, kel on kehtiv kriminaalkaristus majandusalase, vara-, riigi- või avaliku usalduse vastase kuriteo eest tegeleda ettevõtlusega kinnisvara vahenduse, auditeerimise, raamatupidamise ja maksunõustamise valdkonnas.

Samuti kehtestatakse eelnõu alusel määrusega loetelu ametikohtadest, mille täitjaid loetakse Eestis "riikliku taustaga isikuteks", kelle tehinguid peavad kohustatud isikud jälgima tugevdatud korras. Loetelu täpsustab varasemat üldist definitsiooni.

Lisaks täiendatakse vilepuhujate anonüümsuse tagamist ja luuakse diskrimineerimise vastast kaitset reguleerivaid sätteid.

Eelnõu järgi luuakse ka mehhanism tegelike kasusaajate andmekvaliteedi parandamiseks - kohustatud isikud peavad näiteks enne ärisuhte loomist hankima registri väljavõtte kliendi tegelike kasusaajate kohta ja andma registripidajale teada, kui andmed lahknevad neile kättesaadavatest andmetest, misjärel nõuab registripidaja isikult andmete õigsuse kinnitamist ja vastavaid tõendeid. Viimase muudatus jõustub selle aasta 10. novembril.

 Ühtlasi peavad enese poolt valitsetavate välisriigi usaldushalduste kohta tegeliku kasusaaja andmeid esitama ka Eestis elavad usaldushaldurid.

]]>
marju@rup.ee (Marju) Majandus ja äri Wed, 15 Jan 2020 16:45:45 +0200
Ametiühingud teevad ettepaneku musta majanduse vähendamiseks https://www.rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/ametiuhingud-teevad-ettepaneku-musta-majanduse-vahendamiseks https://www.rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/ametiuhingud-teevad-ettepaneku-musta-majanduse-vahendamiseks Ametiühingute Keskliidu juhatus arutas eile plaanitavaid muudatusi streigi- ja läbirääkimisõigustes ning plaanib välja tulla ettepanekuga, mis aitab korrastada ümbrikupalgast kahjustatud majandussektoreid. Ametiühingute Keskliidu esimehe Peep Petersoni sõnul on ebaaus maksukäitumine ühtmoodi mure nii ausatele tööandjatele, valitsusele kui tööinimesele, kel jäävad selle tõttu saamata haigusrahad, abi töötuse korral ja pension.

Peterson ütles, et ükski osapool ei suuda seda probleemi lahendada üksi ja seepärast pakub liit lähinädalatel välja paketi, mis muudab tööjõu maksustamise aluseid viisil, et paraneb parimate tööandjate konkurentsivõime, töötajate sotsiaalne kaitse ja valitsuse rahaline olukord.

Tema sõnul tutvustavad ametiühingud oma plaani peaministrile ja asjaomastele ministritele 28. jaanuariks planeeritud tööandjate, ametiühingute ja valitsuse kolmepoolsel kohtumisel Stenbocki majas. Ettepaneku sisu hõlmab sektoritaseme palgaläbirääkimiste soodustamist ja kokkulepitud palgamiinimumide rakendamist maksustamise alusena.

Läti ehitussektor teeb täna jõulisi samme sisemise puhastumise suunas, viitas Peterson ning lisas, et liit tunnistas Eesti autoveosektori üksmeelt sisemaise turu puhastamisel ja teab, et sarnased vajadused on kümnetel AAA-klassi tööandjatel ka teistes sektorites. Liidu esimehe sõnul kutsub ametiühingute keskliit tööandjaid ja valitsusasutusi isamaalisele koostööle igas kahjustatud ja kahjustusohuga sektoris ning garanteerib omalt poolt konstruktiivsuse ja parima tahte kaitsta osapoolte ühiseid huve.

Soomes on üldkehtivad palgakokkulepped laialt levinud ja sealset turgu korrastanud aastakümneid, märkis keskliit. Eestis on sarnaseid leppeid sõlminud kõige kauem Transpordi Ametiühing, mille juht Üllar Kallas kinnitab, et sektorile kohustuslik palgalepe saab olla maksustamise aluseks sarnaselt üleriiklikule palgamiinimumile ja see on kõigi osapoolte huvides.

Kallas rõhutas, et muudatusel oleks oluline mõju ümbrikupalga maksmise vähendamisele ka transpordisektoris.

Ametiühingud toovad ka välja, et siinsed streigiseadused tuleb viia kooskõlla Euroopa Sotsiaalharta reeglitega, mis tähendab sotsiaalmajanduslike streikide lubamist väljaspool tööandja-töövõtja klassikalist töötüli. See aitab keskliidu hinnangul jõuda kiirematele tulemustele nii pensionieesmärkide tõstmise, töötuskindlustuse moderniseerimise kui paljude muude otsustamist vajavate küsimuste osas. Samuti peab olema ametiühingul keskliidu sõnul õigus kaitsta streigiga töötajate valitud esindajad töökohal.

]]>
marju@rup.ee (Marju) Majandus ja äri Wed, 15 Jan 2020 15:24:59 +0200
Hinnatõus peaks sel aastal tulema mõõdukas https://www.rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/hinnat-us-peaks-sel-aastal-tulema-m-dukas https://www.rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/hinnat-us-peaks-sel-aastal-tulema-m-dukas Liis Elmik, vanemökonomist, Swedbank
Keskmine tarbimiskorv kallines detsembris võrdlemisi vähe, eriti arvestades endiselt kiiret palgakasvu. Hinnatase kerkis aastatagusega võrreldes 1,8 protsendi võrra.

Aastaga odavnesid alkohol, elekter ja side. Alkoholi hinda mõjutas aktsiisimaksude langus. Elektri hinda alandas soe, vihmane ja tuuline ilm, mis ühelt poolt vähendas Põhjamaades elektri tarbimist ja teiselt poolt soodustas elektri tootmist. Tallinna Vesi langetas majapidamistele detsembris veerandi võrra vee- ja reoveeteenuse hinda.

Hinnataset kergitasid detsembris kolm kaubagruppi: meelelahutus, transport ja toit. Tarbijate sissetulekute kasv ja optimistlik vaade tulevikku suurendavad nõudlust ja võimaldavad siseturule suunatud kaupmeestel hindu tõsta. Samas mitmed välisturule müüvad ettevõtjad seisavad silmitsi hoopis müügihindade langusega, kuna hinnasurved maailmaturul on hetkel tagasihoidlikud. Eesti eksportijate müügihinnaindeks langes novembris aastatagusega võrreldes 1,2 protsenti.

Mootorikütused kallinesid Eestis detsembris nafta hinna tõusu toel. Nafta kallines detsembris eurodes aastaga 16%. Jaanuaris on nafta hind aga volatiilne pingete kasvu tõttu Lähis-Idas. Samas konflikti osapooled sõda ei taha ja OPECil on võimalike tarneraskuste korral ruumi tootmismahtusid suurendada. Seetõttu peaks naftabarreli hind mõne aja pärast taas 60 USD lähemale liikuma.

Sellel aastal peaks keskmine tarbimiskorv kallinema veidi vähem kui eelmisel aastal. Kui eelmisel aastal ulatus inflatsioon 2,3 protsendini, siis selleks aastaks prognoosime 2,1-protsendilist hinnatõusu. Hinnatõus on eelmisest aastast aeglasem, kuna toit ja eluasemega seotud kommunaalkulud (elekter, vesi) kallinevad vähem kui 2019. aastal.

Keskmine palk kasvab hindadest endiselt oluliselt kiiremini. Keskmine netopalk tõuseb sel aastal Swedbanki hinnangul 5 protsenti. Palgakasv annab veidi järele, kuna majanduskasv aeglustub ja tööjõupuudus leeveneb, seda eriti eksportivates harudes.

]]>
marju@rup.ee (Marju) Majandus ja äri Tue, 14 Jan 2020 13:08:47 +0200
Luminor alustas koostööd uute korrespondentpankadega https://www.rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/luminor-alustas-koostood-uute-korrespondentpankadega https://www.rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/luminor-alustas-koostood-uute-korrespondentpankadega

2020. aasta jaanuaris hakkas Luminor kõigis kolmes Balti riigis kasutama laekuvate välismaksete puhul uusi korrespondentpanku.

Luminor on loonud oma korrespondentpangandusvõrgu, astudes sellega olulise sammu emapankade maksesüsteemidest eraldumisel. Põhjamaade valuutade puhul jätkab Luminor koostööd Nordea ja DNB-ga. Teiste põhivaluutade jaoks on Luminor loonud korrespondentpankadega nii otsesed koostöösuhted kui ka kaudsed ühendused Luminori Eesti esinduse kaudu, teatas pank.

Kliente on rahvusvaheliste maksete rekvisiitide muutumisest teavitatud. Muudatus puudutab kliente, kes võtavad vastu piiriüleseid makseid, ning vältimaks edaspidiseid makseviivitusi, soovitatakse neil teavitada muudatustest ka oma äripartnereid ja teisi asjaomaseid isikuid. Väljuvaid rahvusvahelisi makseid see muudatuse etapp ei puuduta.

Luminor pakub klientidele makseteenuseid 14 valuutas. Paljude valuutade osas on Luminor Bank AS otsene korrespondentpank, mis töötleb korrespondentpankadesse tehtud rahvusvahelisi makseid. Uued korrespondentpangad on USA-s ja Euroopas Citi, Saksamaal Commerzbank ja Unicredit, Ühendkuningriigis Natwest, Venemaal Unicredit Russia ja Raiffeisen Bank ning Poolas PKO Bank ja Bank Pekao.

Uute korrespondentpankade täieliku nimekirja leiab panga koduleheküljelt.

]]>
marju@rup.ee (Marju) Majandus ja äri Mon, 13 Jan 2020 12:42:38 +0200
Üks Pipedrive´i asutajatest Timo Rein on mees, kes tunneb müügiinimeste hingeelu https://www.rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/timo-rein-mees-kes-tunneb-muugiinimeste-hingeelu https://www.rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/timo-rein-mees-kes-tunneb-muugiinimeste-hingeelu Müügihaldustarkvara Pipedrive asutaja Timo Rein kõneleb oma kogemustest.
Müügihaldustarkvara pakkuva Pipedrive’i üks asutajatest Timo Rein on nüüd juba globaalseks kasvanud ettevõtet vedanud alates selle loomisest 2010. aastal. Olles töötanud ise varem müügiinimesena, tundis Timo Rein puudust tarkvarast, mis võimaldaks kiirelt ja mugavalt müügikontakte ja -suhtlust hallata, et jääks rohkem aega põhitööks – müügiks. Nüüd kasutab maailma esimest müügiinimestelt müügiinimestele loodud tarkvara juba üle 90 000 ettevõtte. 

Miks ja kuidas sündis Pipedrive?

Umbes 15 aastat tagasi tegime Urmas Purde ja Peep Vainuga konsultatsiooni- ja veel koolitusettevõtet. Mida aeg edasi, seda rohkem arutasime Urmasega, et see mõju, mida ettevõtetele pakkuda, võiks olla pikemaajalisem kui lihtsalt üks koolitus. Samuti oli meil oma töös vaja tööriista, mis oleks koolituste müümisel abiks. Uurides turul pakutavaid müügijuhtimise tarkvarasid, tõdesime, et CRM (Customer Relationship Management) ehk kliendisuhete haldamise maailm on täis tööriistu, mis teenivad lõviosas juhtide huve. Nendega sai igasuguseid analüüse ja kokkuvõtteid teha, kuid need ei aidanud päriselt müügiga tegelevaid inimesi. Või kui aitasidki, siis olid need keerulised. Ühel hetkel enam ei jaksanud neid kasutada, sest olulisem oli müüa, mitte tarkvaraga jageleda.

Tuli mõte, et äkki peaks sobiva toote ise ehitama. Kuna olime tehnoloogia alal võhikud, saime ruttu aru, et meil on kaasasutajate tasemel vaja kõrgetasemelist IT-teadmist. Kohtusime 2009. aastal Ragnar Sassi, Martin Henki ja Martin Tajuriga, kellega koos sündiski Pipedrive – esimene müügiinimeste loodud müügijuhtimise tarkvara, mida täna kasutab juba rohkem kui 90 000 ettevõtet üle kogu maailma.

Tegelete müügitarkvara lahendustega. Kui palju peate oma töös arvestama järjest mitmetahulisemate küberkuritegevuse vormidega?

Selle teemaga puutuvad tehnoloogiaettevõtted kokku iga päev. Pipedrive teenindab kliente rohkem kui 150 riigis ning nende andmete turvalisus ja küberkuritegevuse riskide maandamine on meile arusaadavalt eriti oluline valdkond. Järeleandmisi me siin ei tee. Pipedrive’i turvalahendused on kogu maailma mõistes väga kõrgel tasemel ning need on loodud siinsamas Eestis meie Tartu ja Tallinna kontorites.

Kui teadlik ja hoolas on teie hinnangul üks keskmine tarbija internetis osteldes?

Mulle tundub, et inimesed on netist oste tehes järjest teadlikumad ja hoolsamad. Teadlikkus on paranenud ning paljudel on isiklike või tuttavate ringis negatiivseid ja seeläbi õpetlikke kogemusi olnud. Kindlasti lihtsustab netist asjade või teenuste ostmist suhteliselt läbipaistev arvustuste andmise ja lugemise võimalus. Enne ostu sooritamist saab teha lihtsal viisil kodutööd, uurides teiste klientide arvamusi ja hinnanguid või vaadates Youtube’ist konkureerivate toodetega tehtud võrdlusi ning analüüse. See annab inimestele julguse teha netis järjest kallemaid ja riskantsemaid oste.

Millised on tarkvaraarendaja või  IT-spetsialisti ootused, kui ta tuleb Pipedrive'i tööle?

Tegutseme Pipedrive’is pidevalt selle nimel, et töötajatel oleks toetav töökeskkond ning neil oleks kontoris hea ja mugav olla. Oleme põhjalikult läbi mõelnud kogu töötaja teekonna ettevõttes, alates kogemusest, mille tahame inimesele anda värbamisel, lõpetades motiveeriva töökorralduse, enesetäiendusvõimaluste ja lisahüvede pakkumise ning tasakaalustatud töö- ja pereelu väärtustamisega.

Arendajatele on töökoha valikul aina olulisem töö sisuline pool. Võtsime aasta tagasi kasutusele uue töömudeli, mis keskendub probleemi, mitte ülesande lahendamisele. Kord nädalas on tootejuhtidel võimalik kolleegidele mõne minuti jooksul esitada oma ideed kliendi probleemi lahendamiseks ja koguda enda ümber tiim, kes tahaks sellega tegeleda. Selline töövorm esitab arendajatele pidevalt uusi väljakutseid, võimaldab neil kiiresti oma oskusi arendada ning lisab ka vastutust. Samuti pakume aeg-ajalt töötajatele võimalust osaleda eksootilistel välismissioonidel. Vabadus valida endale huvitavaid projekte on märkimisväärselt suurendanud arendajate rahulolu ja produktiivsust.

Hiljutise Instari tudengite tööootuste ja tööandja maine uuringu kohaselt peavad Eesti IT-üliõpilased Pipedrive’i kõige atraktiivsemaks tööandjaks ja see teeb heameelt.

Millised on teie ootused neile? Mis teeb töötajast teie silmis hea töötaja? 

Meie olulisimaks märksõnaks töötajate värbamisel on tasakaal. Ühelt poolt otsime inimesi, kes seavad endale kõrged standardid ning teevad oma tööd hästi. Eeldame, et iga töötaja tuleb Pipedrive’i arengusse oma osa andma, tuues kaasa oma kogemused ja oskused ning vastutades seeläbi Pipedrive’i käekäigu eest. Oma ala tõeliste asjatundjate seas töötamine motiveerib ka teisi ennast pidevalt arendama, pingutama ning oma töös veelgi paremaks saama.

Teiselt poolt on meile inimeste tööle võtmisel ülioluline karakterite sobivus, sõltumata erialast, kogemusest, rahvusest või kultuuritaustast. Meie värbamisprotsess on mitmeastmeline ning tavapärasest pikem, et veenduda inimese sobivuses meie ettevõtte kultuuriga ja vastupidi. Tahame, et meie töötajatel oleks hea klapp ning mõnus koos töötada.

Teie ettevõttes töötab palju eri riikidest ning keele- ja kultuuriruumidest inimesi. Kuidas ületada keelebarjääre ja kohaneda erinevate töökultuuridega? Milline on Pipedrive’i kogemus? Milliseid soovitusi annaksite teistele ettevõtetele?

Nagu eelnevalt mainisin, on Pipedrive globaalne ettevõte ning meie müügitarkvara kasutab üle 90 000 ettevõtte rohkem kui 150 riigis. Ainult eestlastest töötajatega oleks rahvusvaheliselt väga keeruline edu saavutada, kuna igal turul on oma eripärad, mille peensusi tunnevad ainult kohalikud. Seepärast on loomulik, et meie tiimi ehitamise ja toote arendamisega tegelevad erineva päritolu, kultuuritausta, keeleoskuse ja kogemusega inimesed.

Välisriikidest töötajate kohanemist soodustab Pipedrive’i sisemine kultuur, mis on tänu 49 rahvusest inimesele tõeline rahvaste paabel. Kuna meil ei ole tervikuna ühte domineerivat rahvuskultuuri, siis on meil kõik töötajad olenemata oma päritolust sarnases olukorras ning peavad harjuma nn uue, ettevõtte kultuuriga. See töötab hästi sillana eri rahvustest inimeste vahel ning seetõttu näeme kultuuripõhiseid arusaamatusi või konflikte Pipedrive’is pigem harva.

Pean keeleoskust, ka väiksemate nüansside tundmist, väga oluliseks. Keelebarjääride vähendamiseks pakume oma töötajatele keeleõpet. Eesti eluoluga harjumiseks saavad Pipedrive’i välismaised töötajad ja nende pered osaleda erinevates kohanemisprogrammides.

Meie inimesed eelistavad rahvusvahelises meeskonnas töötamist, kuna see avardab silmaringi ning toob lauale värskeid vaatenurki ja ideid. Erinevuste asemel soovitan aga keskenduda hoopis sellele osale, mis inimesi kui liiki ühendab. Lõpuks on meil kõigil sarnased vajadused ja motiivid, mis meie käitumist mõjutavad. Olenemata oma päritolust, armastame ikka oma lähedasi, muretseme oma laste käekäigu pärast, tahame teha väljakutsuvat ja kasulikku tööd ning õhtul rahuliku südamega magama minna.

Kes või mis on see müstiline Eesti maffia, kellest Räniorus kõik kuulnud on?

Minu arusaama järgi kutsutakse Eesti maffiaks Eesti idufirmade loojaid, kes on oma tegevusele hoogu püüdmas USAs Silicon Valleys. Mulle tundub, et ühel hetkel märkasid investorid, et väikesest Eestist on Räniorgu koondunud ebaproportsionaalselt suur hulk inimesi.

Räniorul on ka Pipedrive’i saamisloos oluline koht. 2011. aastal olime seal kolm kuud oma ettevõttega inkubaatoris. Pärast seda kolisime koos Martin Henki ja Urmas Purdega Räniorgu juba mitmeks aastaks ning asutasime seal Pipedrive’i California kontori, mis hiljem kolis üle New Yorki.

Kas ja kui palju aitab Eesti e-riigi kuvand iduettevõtetel kaasata välismaiseid investoreid?

Kui meie 2010. välisinvestoreid kaasasime, siis Eesti veel nii süstemaatiliselt e-riigi kuvandiga ei tegelenud ning Eestist oldi teadlikud peamiselt tänu Skype’ile. Täna on pilt tõenäoliselt teistsugune, kuid usun, et välisinvestoritele on riigi kuvandist isegi olulisemad meie järjepidevate ja ambitsioonikate IT-ettevõtjate teod ja mõju. Riigi palju olulisem ülesanne on iduettevõtetele soodsa tegevuskeskkonna loomine, millega on siiani päris hästi hakkama saadud.

Olete tööga seoses palju reisinud ning eri ärikultuuridega kokku puutunud. Kas oleks meil teistelt midagi oma ärikultuuri üle võtta?

Olen nüüd üle aasta elanud Portugalis ning pean siinse ärikultuuri üheks osaks vestluse tähtsustamist. Eestlased kipuvad distantsi hoidma ja suhtlema teistega siis, kui see on tõesti hädavajalik. Samal ajal on äris võrgustike ja kontaktide loomine ülioluline ning palju võimalusi ja ideid tekib just üksteisega vesteldes.

USA Ränioru tugevuseks on ülim avatus eri taustaga inimestele, mis võimaldab leida oma äri arendamiseks parimaid talente ning just selliste tugevustega inimesi, nagu parasjagu on vaja. Mulle meeldib väga sealne mentaliteet, et eksimist ei nähta negatiivsena, vaid see on märk ettevõtlikkusest ning annab võimaluse päris elust õppida. Lõppude lõpuks loeb ju kogemus, olgu see siis positiivne või negatiivne. Kuigi Eesti ärikultuuris on selles vallas viimastel aastatel asjad paremuse poole läinud, on meil veel arenemisruumi.

Missugusena paistab Eesti teile eemalt?

Naljaga pooleks: olen viimased kuus aastat elanud paikades, kus vähemalt pooleks aastaks kärssab muru palavuse ja kuivuse tõttu ära. Seepärast on alati hea meenutada ja külastades näha Eesti rohelust ja lopsakat loodust.

Aga tõsisemalt rääkides, Eesti tundub eemalt vaadatuna küllalt polariseerunud ühiskonnana. Meil on palju asjalikke, avatud mõtlemisega ning kõrgete standarditega inimesi. Samas on suur hulk ka neid, kes teadmatusest või mingitest hirmudest tulenevalt on nii kinnised, et sellest tekib juba neile endale kahju.

Vahel imestan selle üle, kuidas eestlased on kanged ning tahavad alati ise jalgratast leiutada. See on alati südantsoojendav, kuid sageli ebavajalik. Kõik, mis ise tehtud, ei ole tingimata kohe paremal tasemel – keegi on võib-olla kusagil kaua maadelnud mingi probleemiga ja leiutanud juba sada lahendust, mis on iga korraga natuke paremad kui eelmised. Siiski, paljudes kohtades olen nõus vanasõnaga, et „ise tehtud, hästi tehtud“.

Kuidas paistame meie maailmale?

Enamikule maailmast me vist ei paistagi kuidagi, oleme nii väike riik. Tehnoloogiamaailmas ollakse kuulnud, et meil on palju tugevaid IT-ettevõtteid ja ettevõtlikkust soodustav keskkond.

Kuidas pidevalt lennus olles edukalt ettevõtet juhtida?

Ettevõte ei sõltu ainult ühe inimese tegemisest. Kuigi mõned meist on pidevas lennus, on Pipedrive’i kaheksas kontoris kohapeal suurepärased inimesed, kes on tugevad nii inimeste juhtimises kui ka asjade ärategemises. Oleme suutnud kokku panna väga hea meeskonna.

Millise detailsuseni suudab või peaks üks hea tippjuht suutma olla ettevõttes toimuvaga kursis?

Eks iga juht peab ise aru saama, mis detailideni ta suudab ettevõttega kursis olla. Mulle on võtmeküsimus kahepoolse suhtluskanali olemasolu kõikide töötajate vahel, olenemata nende ametinimetusest. Tänu sellele on mul võimalik vajaduse korral kohe ükskõik millise töötajaga rääkida ning ennast asjadega kiiresti kurssi viia. Samuti on igal töötajal võimalik minu või ükskõik kelle käest otse infot saada.

Apple’i looja Steve Jobs hoidis oma lapsi teadlikult teatud vanuseni tehnikast eemal. Kuidas teile tundub, kas see, kui palju lapsed ja noored ekraanide taga aega veedavad, on edasiviiv uus normaalsus või on sellega juba üle piiri mindud?

Kõik, mida me teeme, teeb meid osavamaks. Kui lapsed istuvad telefonis või arvutis, lihvivad nad oma oskusi nutiseadmete kasutajatena tulevikus. Paraku koosneb elu endiselt ka erinevatest hetkedest väljaspool ekraani. Selleks et meie lapsed oleksid ette valmistatud ka näost-näkku suhtlemiseks teise inimestega päriselt kokku saades, peab neid ka selleks ette valmistama. Seega ei pea ma kindlasti õigeks, et lapsed piiramatult ekraanide taga aega veedavad.

Samuti on mul väga tugev veendumus, et tervis tuleb liikumisest. Ekraani ees veedetud ajal inimene ei liigu ja see on väga oluline miinus. Ajule võib see põnev olla, aga keha vajab pidevat tegevust. See ei käi ainult laste ja noorte, vaid ka täiskasvanute kohta.

Mis te arvate, kuidas teie kolleegid teid kirjeldaksid?

Normaalne inimene. Järjekindel. Oskab või oskas müüa.

Mis on olnud teie karjääri kõige raskem hetk?

Kõige keerulisemad on olnud hetked, kui äri sundis tegema isiklikus elus kompromisse, mis sel hetkel ei tundunud üldse head.

Müügihaldustarkvara pakkuva Pipedrive`i üks asutaja Timo Rein andis intervjuu ajakirjale Tööelu.

]]>
marju@rup.ee (Marju) Majandus ja äri Mon, 13 Jan 2020 11:27:46 +0200
Finantssektori juhtide valimise praktikas esineb puudusi https://www.rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/finantssektori-juhtide-valimise-praktikas-esineb-puudusi https://www.rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/finantssektori-juhtide-valimise-praktikas-esineb-puudusi

Finantsinspektsioon tuvastas 2019. aastal läbi viidud erikontrolli käigus oma järelevalve alla kuuluvates asutustes puudusi juhtide valiku praktikas. 17 kontrollitud ettevõttest enamik olid sellised, kus kas puudusid sisekorrad üldse või ei olnud juhtide valimise protsess nõuete kohane.

Puudusi esines krediidiandjate või -vahendajate, makseasutuste, pankade, kindlustusandjate, fondivalitsejate ja investeerimisühingute seas.

Finantsinspektsiooni juhatuse liikme Siim Tammeri sõnul kontrollib inspektsioon aastas umbes 300 isiku sobivust juhi kohale.

Sobivuskontrolli käigus tuvastame umbes iga kümnenda isiku puhul, et ta ei sobi finantssektorisse. See näitab, et ka ettevõtete siseselt peaks juhtide valimist puudutav kord olema läbimõeldum. Tähtis on mõista, et juhid kujundavad oluliselt finantsjärelevalve alla kuuluva asutuse tegevust ning asutus omakorda vastutab juhi sobivuse eest,“ ütles Tammer.

Mullu tehtud kontrolli eesmärk oli finantssektori üleselt tuvastada, kas ettevõtetel on nõuetele vastavad sisekorrad, mille järgi hinnata juhtide vastavust seaduse nõuetele. Samuti kontrollis Finantsinspektsioon oma järelevalve alla kuuluvate ettevõtete praktikat selliste kordade rakendamisel.

 Finantsinspektsioon teavitas puudustest ka ettevõtteid ning andis neile mõistliku tähtaja oma tegevus  seaduse nõuetega kooskõlla viimiseks.

]]>
marju@rup.ee (Marju) Majandus ja äri Fri, 10 Jan 2020 15:14:32 +0200
Mullu 11 kuuga tasuti 6,7 protsenti rohkem makse kui aasta varem samal ajal https://www.rup.ee/uudised/maksud-ja-raamatupidamine/mullu-11-kuuga-tasuti-6-7-protsenti-rohkem-makse-kui-aasta-varem-samal-ajal https://www.rup.ee/uudised/maksud-ja-raamatupidamine/mullu-11-kuuga-tasuti-6-7-protsenti-rohkem-makse-kui-aasta-varem-samal-ajal Margus Tuvikene, fiskaalpoliitika osakonna analüütik, rahandusministeerium

Novembris tasuti maksu- ja tolliametile 658,8 miljonit eurot maksutulu, mida on 7,4 protsenti rohkem kui 2018. aasta samal kuul. Möödunud aasta 11 kuu maksutulu kokku oli 6,7 protsenti suurem kui aasta varem.

Käibemaksu tasumise kasv novembris eelmise kuuga võrreldes kiirenes, ulatudes 11,6 protsendini. Tegevusaladest panustasid novembris käibemaksu tasumise kasvu enim taime- ja loomakasvatus ning jaekaubandus, kus tasumine kasvas mullusega võrreldes vastavalt 834 ja 11 protsenti. Taime- ja loomakasvatuse kasvu vedas teravilja müügi kasv, kuna jätkuvalt realiseeritakse mullust rekordsaaki. Jaekaubanduse tasumise kasv tuleneb eelkõige spetsialiseerimata kaupluste müügi kasvust, kus on ülekaalus tööstuskaubad. Üheteistkümne kuuga kokku on käibemaksutulu 6,3 protsenti suurem kui eelneval aastal.

Erinevate aktsiiside tulu kokku on 11 kuuga kasvanud 5,9 protsenti võrreldes 2018. aastaga. Aktsiisitulu kasvu veab endiselt tubakaaktsiis, mida tasuti novembri eest 4,5 protsenti rohkem kui aasta tagasi ning 11 kuu eest kokku on laekunud eelarvesse 15,5 protsenti rohkem kui aasta varem. Tubakaaktsiisi tasumise kasvu taga on peamiselt salaturu vähenemine ning sigarettide aktsiisi 10-protsendiline tõus 2019. aasta jaanuaris. Kütuseaktsiisi viimaste kuude tasumise kasv asendus novembris väikese langusega, millesse panustas nii diislikütuse kui ka bensiini deklareerimise vähenemine, vastavalt 3,1 ja 2,9 protsenti 2018. aastaga võrreldes. Aasta kokkuvõttes on võrreldes 2018. aastaga kütuseaktsiisi tasumine kasvanud 7,2 protsenti. 

Füüsilise isiku tulumaksu kasv ulatus novembris 15,8 protsendini, mis tuleneb osaliselt sellest, et maksuvaba tulu on 2018. aasta tasemel ja palgakasv viib inimesed madalama maksuvaba tulu piirkonda. Samuti suurendab laekumist 7-protsendiline tulumaks residendist füüsiliste isikute dividendidelt, mida novembris laekus 0,3 miljonit eurot. Ka sotsiaalmaksu tasumist toetas novembris aeglustunud palgakasv, millest järgnevalt lähemalt.

Palgakasv aeglustus novembris oluliselt kõrge baasi tõttu

Novembris aeglustus palgakasv 5,6 protsendile, mis on aasta madalaimal tasemel. Selle põhjuseks oli 2018. aasta kõrge baas Utilitase müügiga kaasnenud preemiate tõttu. Samas toimus mõningane keskmise palga kasvu aeglustumine suuremates sektorites laiapõhjaliselt.

Hõive kasvas novembris 0,4 protsenti, mis on samuti 2019. aasta madalaim tase, kuid hõive püsib ajaloolisel kõrgtasemel – maksu- ja tolliametile deklareeritud töötajate osakaal tööealisest rahvastikust tõusis 2018. aasta lõpuks 60 protsendini ja on püsinud selle taseme lähedal ka 2019. aastal, ulatudes novembris 60,6 protsendini. Veel 2011. aastal oli see osakaal 50 protsendi lähedal. See tähendab vaba tööjõu jätkuvat nappust, mis avaldab survet palkade kasvuks.

Tegevusalade lõikes veab 2019. aasta üheteistkümne kuu palgafondi kasvu info ja side sektor 17,7 protsendiga, sellele järgnes kutse-, teadus- ja tehnika sektor 13,0 protsendiga. Suurematest, vähemalt 35 000 töötajaga tegevusaladest, vedasid palgafondi kasvu tervishoid 12,2 protsendiga (vt joonis 1) ja haldus 11,1 protsendiga.

Juriidilise isiku tulumaksu laekumist kahandab madalam maksumäär

Novembris suurenes juriidilise isiku tulumaksu laekumine 9,1 protsenti, mis tulenes erasektori suurenenud jaotatud kasumist. 2019. aasta üheteistkümne kuu laekumine kokku oli 3,5 protsenti madalam kui 2018. aastal samal ajal. Laekumist vähendab regulaarselt jaotatava kasumi madalam tulumaksumäär (14 protsenti), mida on aasta algusest deklareeritud 71 mln euro ulatuses. Lisaks on krediidiasutustel õigus arvata tulumaksust maha 2018. aastal tasutud avansiline tulumaks.

Madalama maksumäära negatiivset mõju maksulaekumisele vähendab residendist füüsilisest isikutest osanike täiendav 7-protsendiline tulumaks 14-protsendilise määraga maksustatud dividendidelt. Üheteistkümne kuuga on seda füüsilise isiku tulumaksuna laekunud 9,9 miljonit eurot.

Joonis 1. Palgafondi kasv % võrreldes eelmise aastaga.

palgafond 2019 11

Valitsussektori eelarvepositsioon on tasakaalulähedane

Novembri lõpuks ulatus valitsussektori eelarvepuudujääk 0,04 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP) ehk 10 miljoni euroni. Kohalike omavalitsuste koondpositsioon oli 22 miljoni euroga ülejäägis, vähenedes novembris 51 miljoni euro võrra, mille peamine põhjus oli suurenenud kulude tase. Sotsiaalkindlustusfondide eelarveülejääk ulatus 59 miljoni euroni haigekassa oodatust suuremate tulude ning töötukassa prognoositust väiksemate kulude tõttu.

Valitsussektori puudujääki põhjustas keskvalitsuse positsioon, mille defitsiit ulatus 92 miljoni euroni. Viimase kuuga on defitsiit samas oluliselt vähenenud tulenevalt oktoobriga võrreldes suurematest dividendimaksetest ning väiksematest kuludest toetustele ja investeeringutele. Võrreldes 2018. aastaga on valitsussektori positsioon novembri lõpuks 0,13 protsendi võrra SKPst parem tänu keskvalitsuse väiksemale puudujäägile.

2019. aasta lõpptulemus kujuneb oodatavalt paremaks kui 2018. aastal, kuna positsiooniarvestusse jõuab aastase viitajaga sisse CO2 kvoodi müügist 2018. aastal laekunud tulu, samuti on maksulaekumiste oodatav kasv 2018. aasta lõpust kiirem.

Tabel 1. Novembri maksutulu

Maksuliik (miljonit eurot)

Riigieelarvega 2019. aastaks kavandatud maksutulu kokku

Novembri maksutulu

Novembri maksutulu võrreldes 2018.a sama kuuga

Aastaks kavandatud maksutulu täitmine

Keskvalitsuse maksud

7 768

659

7,4%

90,8%

Sotsiaalmaks

3 280

288

6,8%

92,6%

Tulumaks

795

63

12,9%

92,0%

Füüsilise isiku tulumaks

290

37

15,8%

93,3%

Juriidilise isiku tulumaks

505

26

9,1%

91,2%

Käibemaks

2 550

218

11,6%

87,7%

Aktsiisid kokku

1 069

83

-3,3%

90,7%

Kütuseaktsiis

584

45

-1,7%

90,0%

Alkoholiaktsiis

230

19

-8,9%

88,6%

Tubakaaktsiis

220

17

4,5%

95,3%

Elektriaktsiis

35

2

-29,5%

87,9%

Pakendiaktsiis

0

0

369,7%

148,5%

Tollimaks

39

4

-5,1%

125,7%

Hasartmängumaks

29

3

14,5%

95,1%

Raskeveokimaks

5

0

-22,7%

92,2%

Füüsilise isiku tulumaks kohalikele omavalitsustele

1 182

103

12,8%

94,3%

]]>
marju@rup.ee (Marju) Majandus ja äri Fri, 10 Jan 2020 13:19:56 +0200
Rahandusminister Martin Helme: rahapesuvastane võitlus peab olema targem https://www.rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/rahandusminister-martin-helme-rahapesuvastane-v-itlus-peab-olema-targem https://www.rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/rahandusminister-martin-helme-rahapesuvastane-v-itlus-peab-olema-targem Rahandusminister Martin Helme sõnul peab rahapesuvastane võitlus pankades olema senisest targem ja läbimõeldum, et selle käigus ei saaks pihta ausad ettevõtted ning Eesti ei kaotaks uusi investeeringuid.
Rahapesu tõkestamine on jätkuvalt üks meie prioriteetidest, aga praegu kipume selles vahepeal jõudma teise äärmusesse, mis on hakanud kohati takistama normaalset ärikeskkonda. Meil ei ole vaja mitte täiendavat bürokraatiat, vaid targemat riskide juhtimist. Eestil e-riigina on kindlasti potentsiaal need targemad lahendused ka luua,“ ütles rahandusminister Martin Helme.

Rahandusminister lisas, et reeglid, mida pangad praegu rahapesuvastases võitluses rakendavad, on kohati karmimad, kui seadus otseselt ette näeb, ning et on mitmeid näited, kuidas Eestisse on jäänud tulemata mitu suurt investeeringut, kuna ükski pank ei taha riskida konto avamisega.

Tänasel kohtumisel tõdesime ühiselt pankadega, et on vaja selgemaid ja lihtsamaid reegleid nii pankadele kui ka nende klientidele, mida rahapesuvastases võitluses jälgida,“ ütles Helme. „Selles on olulisel kohal ka parem infovahetus nii pankade kui ka järelevalveasutuste vahel ja sel teemal lahenduste otsimine käib.“

Helme lisas, et oma roll on siin kindlasti ka töötajate koolitamisel, riskide hindamise süsteemide täiustamisel, nii et normaalne arveldus- ja äritegevus ei saaks pihta. Ta ütles, et riik saab siin abiks olla tegelike kasusaajate registri parendamisel ja detsembris valitsuse heakskiidu saanud rahapesu tõkestamise seaduseelnõu seda ka ette näeb.

Rahandusminister Martin Helme eestvedamisel kohtusid rahandusministeeriumis IT- ja väliskaubandusminister, Eesti Pangaliidu, pankade, finantsinspektsiooni, Eesti Panga, FinanceEstonia, konkurentsiameti ja õiguskantsleri büroo esindajad.

]]>
marju@rup.ee (Marju) Majandus ja äri Fri, 10 Jan 2020 09:44:24 +0200
TransferWise võimaldab tänasest otsekorraldusmakseid https://www.rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/transferwise-v-imaldab-tanasest-otsekorraldusmakseid https://www.rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/transferwise-v-imaldab-tanasest-otsekorraldusmakseid Alates tänasest pakub Eesti ettevõtjate asutatud finantstehnoloogiafirma TransferWise võimalust teha rahvusvahelisi otsekorraldusmakseid. Kliendid, kes kasutavad TransferWise’i piirideta kontot inglise naeltes ja eurodes, saavad nüüd seadistada otsekorraldusmakseid ka ilma Ühendkuningriigi või euroala kohaliku pangakontota.

Välismaal elavate ja töötavate inimeste jaoks muutub igakuiste maksete tegemine eri riikide ning valuutade vahel senisest lihtsamaks, soodsamaks ja mugavamaks, olgu selleks treeningklubi liikmetasu, laenu osamakse või mobiilsideteenuse arve.

TransferWise'i tootejuhi Lars Trunini sõnul on otsekorraldusmaksed olnud traditsiooniliselt kohalike kommertspankade teenus, mille puhul võetakse tagasilükatud makse eest teenustasu või veel halvem – teenusepakkuja teeb tehingu ära ka siis, kui kontol puuduvad vajalikud vahendid, ja hiljem küsib selle eest kõrgeid intressitasusid.

TransferWise'i teenuse kasutaja saab koheselt vastava teate, kui kontole tuleks raha lisada – enne me ülekannet ei tee. Otsekorraldusmaksete funktsioon teeb elu mugavamaks kõigile neile, kel on vaja välisriigis näiteks koduga seotud arveid või õppemaksu tasuda.”

TransferWise on rahvusvaheline tehnoloogiafirma, mille missioon on aidata parimal viisil maailmas raha liigutada. TransferWise aitab säästa kõigil, kel on vaja raha välismaale saata, reisides maksta, ning saata või saada rahvusvahelisi ärimakseid.

TransferWise’i asutasid 2011. aastal Taavet Hinrikus ja Kristo Käärmann ning firmal on praeguseks üle kuue miljoni kliendi, kes teevad kuus üle nelja miljardi naela väärtuses tehinguid, säästes tänu madalamatele teenustasudele enam kui miljard naela aastas.

TransferWise on üks maailma kiiremini kasvavaid tehnoloogiaettevõtteid, mis on prawguseks investeeringutena kaasanud 689 miljonit dollarit investoritelt nagu Lead Edge, Lone Pine, Vitruvian, IVP, Merian Global Investors, Andreessen Horowitz, Sir Richard Branson, Valar Ventures ja Max Levchin PayPalist.

]]>
marju@rup.ee (Marju) Majandus ja äri Thu, 09 Jan 2020 11:51:21 +0200