Majandus ja äri https://www.rup.ee Fri, 20 Sep 2019 10:15:20 +0300 et-ee Valitsus kiitis heaks riigi majandusaasta koondaruande https://www.rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/valitsus-kiitis-heaks-riigi-majandusaasta-koondaruande https://www.rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/valitsus-kiitis-heaks-riigi-majandusaasta-koondaruande Valitsus kiitis heaks riigi majandusaasta koondaruande
Valitsus kiitis tänasel istungil heaks riigi möödunud aasta majandusaasta koondaruande. Riigikontrolli hinnangul on aruanne olulises osas õige ning kajastab õiglaselt riigi finantsseisundit ning lõppenud aruandeperioodi majandustulemust ja rahavoogusid.

„Nii nagu iga äriettevõte esitab oma majandustegevuse kohta aruande kord aastas, nii koostab ka riik oma majandustegevuse kohta aruande igal aastal,“ ütles rahandusminister Martin Helme. „Sisuliselt on see valitsuse üks põhjalikumaid kokkuvõtteid sellest, mis on tehtud ja kuidas riik tegutseb. Ja igaüks võib sealt veenduda, et riigi rahaasjad ja raamatupidamine on korras.“   

Möödunud aastal olid riigi eelarve kulud ja investeeringud kokku 10,27 miljardit eurot. Tulud olid 9,95 miljardit eurot. Eelmisel aastal ületasid kulud ja investeeringud tulusid 318,6 miljoni euro võrra.

Riigil oli varasid möödunud aasta lõpu seisuga kokku 16,07 miljardi euro väärtuses, millest enamuse moodustasid põhivarad. Varad tervikuna kasvasid aastaga 668,7 miljoni euro võrra. Riigi konsolideeritud kohustised ulatusid 2018. aasta lõpus 8,82 miljardi euroni, mis on 860,1 miljonit rohkem kui aasta varem. Laenukohustised moodustasid sealhulgas 3,08 miljardit eurot, kasvades aastaga 175,6 miljonit eurot.

Valitsus esitab riigi 2018. aasta majandusaasta koondaruande riigikogule kinnitamiseks. Aruandega saab tutvuda rahandusministeeriumi kodulehel.

Tegemist on iga-aastase riigi majandusaasta aruandega, mis annab ülevaate riigieelarves seatud eesmärkide saavutamisest, riigi finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. Aruande juurde kuulub riigikontrolli kontrolliaruanne.

]]>
karin@forefgfghfhgfhgfhgfstline.ee (Dmitri) Majandus ja äri Thu, 19 Sep 2019 11:59:12 +0300
Valitsus kiitis heaks ligi 351-miljonilise riigiabi aruande https://www.rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/valitsus-kiitis-heaks-ligi-351-miljonilise-riigiabi-aruande https://www.rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/valitsus-kiitis-heaks-ligi-351-miljonilise-riigiabi-aruande Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks rahandusminsiteeriumi koostatud ülevaate mullu Eestis antud riigiabi ja vähese tähtsusega abi kohta, Eesti riik ja Euroopa Liit toetasid eelmisel aastal Eesti ettevõtlust kokku 350,6 miljoni euroga.

Seejuures kasvas toetuste summa aastaga 13,4 protsendi võrra. Riigiabi anti mullu 304,2 miljonit eurot ja selle osakaal sisemajanduse kogutoodangust oli 1,18 protsenti.

Riigiabist enamik ehk 90,5 protsenti anti toetustena. Järgnesid 9,5 protsendiga maksuvabastused ja maksusoodustused. Väike osa, 0,03 protsenti ehk pisut üle 100 000 euro anti ka tagatise vormis.

Riigiabi kogumahu suurenemist mõjutas eelkõige horisontaalse riigiabi kasv 29,5 miljoni euro võrra, valdkondlikult seatud eesmärkide toetamiseks anti kokku 248,3 miljonit eurot.

Üle poole riigiabist ehk 157,9 miljonit eurot eraldati keskkonnakaitseabiks. Kasvas ka riigiabi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks, mida anti kokku 66,1 miljonit eurot. Veel anti abi 13,3 miljonit eurot teadus- ja arendustegevuseks, mis kasvas aastaga 5,2 miljoni euro võrra.

Regionaalabi moodustas 11,1 miljonit eurot, kasvades aastaga 29 protsenti. Spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antud abi moodustas 10,5 miljonit eurot.

Lisaks anti erinevateks eesmärkideks ja erinevate tegevusvaldkondade toetamiseks vähese tähtsusega abi kokku 46,3 miljonit eurot, mida oli 8,7  protsenti rohkem kui aasta varem. Ka vähese tähtsusega abist enamik ehk 98,7 protsenti anti toetustena.
]]>
karin@forefgfghfhgfhgfhgfstline.ee (Dmitri) Majandus ja äri Thu, 19 Sep 2019 10:49:47 +0300
Kas eluasemehinnad on Eestis üle hinnatud? https://www.rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/kas-eluasemehinnad-on-eestis-ule-hinnatud https://www.rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/kas-eluasemehinnad-on-eestis-ule-hinnatud Kas eluasemehinnad on Eestis üle hinnatud?
Eluasemehinnad on Eestis tõusnud järjekindlalt alates 2009. aastast. Korrigeerides eluasemehindu üldise hinnataseme tõusuga võib öelda, et eluase on Eestis kallinenud viimase viie aastaga üle 30%. Kas selline eluasemehindade tõus on põhjendatud majanduse üldise arenguga või tuleks karta hindade langust?


Eluasemehinnad sõltuvad nõudlusest ja pakkumisest. Inimeste sissetulekute suurenedes ja madalate intressimäärade juures nõudlus kasvab ja hinnad tõusevad. Eluasemete pakkumise suurenemine aga vähendab hinnatõusu. Eluasemehindade muutus on põhjendatud, kui see on  tingitud sissetulekute, intressimäära või turul olevate eluruumide arvu muutusest.  Sellisel juhul on hinnamuutus pigem pikemaajalisem. Samas mõjutavad hindu lühiajaliselt ka teised tegurid. Kui inimesed usuvad, et hinnad tõusevad ja laenutingimusi leevendatakse, siis üldjuhul toovad need kaasa lühiajalise hinnatõusu, aga mõne aja pärast liiguvad hinnad tagasi tasemele, mis on vastavuses sissetulekute, intressimäära ja eluruumide arvuga.

Eesti Pangas tehtud uuringus võrreldi, kuivõrd on eluasemehindade muutus ajendatud põhiteguritest, mis mõjutavad hindu pikemalt, ja kui suures ulatuses peegeldavad hinnad põhiteguritest sõltumatut lühiajalist muutust. Selleks analüüsiti 16 Euroopa riigi kvartaalseid andmeid aastatel 2005–2018. Uuringus kasutatud mudeli täpsem info.

Jooniselt 1 on näha, et peamine eluasemehindade tõstja on Eestis olnud sissetulekute kasv. Näiteks 2015. aastal tõusid inflatsiooniga korrigeeritud eluasemehinnad ligi 5% seetõttu, et sissetulekud kasvasid 6%. Eluruumide arvu kasv on aga mõningal määral leevendanud hindade kasvu ja intressimäärad on erinevatel perioodidel nii panustanud kui pehmendanud hindade kasvu. 2017. aasta negatiivsed intressimäärad toetasid eluasemehindade tõusu, kuid 2018. aastal on intressimäärade tõus pigem vähendanud hinnatõusu.
joonis1eestipank

Joonis 2 näitab eluasemehindade erinevust põhjendatud tasemest, st hinnatasemest, mida saab selgitada sissetulekute taseme, intressimäära ja eluruumide arvuga. Näiteks 2006. aasta lõpus olid eluasemehinnad ca 35% kõrgemad, kui need oleks olnud põhjendatud põhitegurite järgi. Aastatel 2014–2017 olid eluasemehinnad ca 10–15% üle hinnatud. 
joonis2eestipank  

2018. aastal kasvas inflatsiooniga kohandatud eluaseme hinnaindeks 1,9%, aga põhitegurite muutusega põhjendatud eluasemehindade kasv oleks olnud 8,7%. Et tegelik kasv oli väiksem, siis eluasemete hinnad on suuremas kooskõlas põhitegurite tasemega kui eelnevatel aastatel.  Sellest saame järeldada, et kuigi esmapilgul võib jätkuv eluaseme hinnatõus viimastel aastatel viidata liigsele optimismile kinnisvaraturul, on see olnud siiski põhjendatud sissetulekute kasvuga.

Praegune eluasemehindade tase on vastavuses üldise majandusolukorraga, , kuid see ei tähenda, et majanduskriisi ajal hindade lühiajalisi kõikumisi ei toimu. Kui sissetulekud langevad, siis langevad ka eluasemehinnad, mis võivad kukkuda ka rohkem kui sissetulekud ehk põhjendatud tasemest allapoole. Näiteks 2009. aastal olid hinnad peale kiiret langust 20% madalamad, kui oleks olnud oodatav sissetulekute, intressimäära ja eluruumide arvu järgi. Kukkumine toimus küll kõrgelt – nagu juba mainitud, olid 2006. aastal hinnad põhjendamatult kõrged. Praegu, kui eluasemehinnad on põhiteguritega põhjendatud tasemel, võib loota, et üle reageerivat hinnamuutust ei toimu.

Autor: Merike Kukk, Eesti Panga ökonomist
Allikas: Eesti Pank

]]>
karin@forefgfghfhgfhgfhgfstline.ee (Dmitri) Majandus ja äri Tue, 17 Sep 2019 10:00:05 +0300
Rahapesuvastases töös on endiselt vajakajäämisi https://www.rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/rahapesuvastases-toos-on-endiselt-vajakajaamisi https://www.rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/rahapesuvastases-toos-on-endiselt-vajakajaamisi Rahapesuvastases töös on endiselt vajakajäämisi
Esmaspäeva õhtul esitas Swedbank vastused Rootsi ja Eesti finantsinspektsioonidele seoses pangas läbiviidava kohapealse kontrolliga, panga teatel on Swedbanki rahapesuvastases töös olnud ja on endiselt teatavaid vajakajäämisi.

"Ajalooliselt ei ole pank eraldanud piisavalt ressursse ja kompetentsi klientide ja kolmandate isikute rahapesuriski adekvaatseks juhtimiseks. Pangasisene rollijaotus ei ole olnud piisavalt selge ning on esinenud olukordi, mil pank ei ole järginud oma sise-eeskirju ja protseduurireegleid. "Tunne oma klienti" ja riskihindamise valdkonnad on need, kus Swedbankil on olnud ja on endiselt arenguruumi. Seda nii Rootsis kui Eestis," teatas Swedbank.

Panga teatel vastavad mitmed kahe riigi finantsjärelevalve asutuse poolt tehtud peamistest tähelepanekutest panga enda järeldustele.

Viimastel aastatel on Swedbank pidevalt täiustanud oma tugisüsteeme, protsesse ja meetodeid. Samuti on pank lõpetanud suhted klientidega, kes ei vasta kehtestatud reeglitele ega panga poliitikale.

Swedbank pühendub praegu tööle, et jätkuvalt tagada õigusaktidele vastavus tulevikus. Tänavu veebruaris kaasati rahvusvaheline advokaadibüroo Clifford Chance, et sisemiselt uurida ajalooliseid asjaolusid. Eelduslikult viiakse nimetatud uurimine lõpule 2020. aasta alguses. Clifford Chance annab ka soovitusi, et Swedbanki tegevus vastaks turu parimale praktikale ja regulatiivnõuetele. 

Aprillis lõi pank uue Anti Financial Crime (AFC) üksuse, mis muu hulgas tegeleb ajalooliste puudujääkide tuvastamisega ning finantsrikkumiste vastaste meetmete edasiarendamisega.

Järgmine, 23. oktoobril avaldatav kvartaliraport sisaldab täpsemat informatsiooni panga rahapesuvastase võitluse kohta.

Samuti teatas pank, et Swedbanki Rootsi nõukogu otsustas rahuldada Rootsi majanduspolitsei palve ning vabastas advokaat Erling Grimstadi kutsesaladuse hoidmise kohustusest.

Nõukogu määras Ingrid Harbo alaliseks vastavuskontrolli juhiks. Harbo on jätkuvalt kaasatud grupi juhtkonna töösse.

Rootsi ringhääling SVT kajastas veebruaris, et Swedbanki ja Taani panga Danske Bank Eesti filiaali kontode vahel liikus vähemalt 40 miljardit Rootsi krooni ehk umbes 3,8 miljardit eurot kahtlast raha.
]]>
karin@forefgfghfhgfhgfhgfstline.ee (Dmitri) Majandus ja äri Tue, 17 Sep 2019 09:37:17 +0300
Finantsettevõtted on autentimise uue direktiiviga kooskõlla viinud https://www.rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/finantsettev-tted-on-autentimise-uue-direktiiviga-koosk-lla-viinud https://www.rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/finantsettev-tted-on-autentimise-uue-direktiiviga-koosk-lla-viinud Finantsinspektsiooni juhatuse liige Andres Kurgpõld
Laupäeval jõustus Euroopa Liidu (EL) teine makseteenuste direktiiv (PSD2), mille eesmärk on arendada avatud pangandust, finantsinspektsiooni (FI) teatel on kõik Eestis tegutsevad makseteenuste pakkujad enda autentimisviisid uute määrustega kooskõlla viinud.

Finantsinspektsiooni juhatuse liige Andres Kurgpõld ütles pressiteate vahendusel, et finantsinspektsioon jälgib olukorra kujunemist uute nõuete rakendamisel. "Samas oleme tänulikud igasuguse info eest, mis viitavad rikkumistele või tõrgetele seoses uute kontoandmete ja tugeva autentimise nõuetega," lisas ta.

Laupäeval jõustus PSD2 alusel 27. novembril 2017 välja antud määrus, millega täpsustati makseteenuste direktiivis toodud kliendi tugeva autentimise ja turvalise teabevahetuse nõudeid.

Määruse kohaselt peavad pangad klientide nõusolekul jagama nende kontoandmeid vastavat litsentsi omavate ettevõtetega, kes soovivad samadele klientidele maksealgatuse ja kontoteabe teenuseid pakkuda.

Pangad tohivad klientide andmetele ligipääsu anda ainult sellistele ettevõtetele, kelle osas on klient oma nõusoleku andnud. Samuti peab neil ettevõttel olema Euroopa Liidus väljastatud vastav tegevusluba.

Kõik makseid töötlevad finantsettevõtted on alates määruse jõustumisest kohustatud tagama tugeva autentimise kõikidele maksetele. Tugev autentimine tähendab seda, kui makseteenuse kasutaja identiteeti kinnitatakse, kasutades selleks kahte või rohkemat elementi.

Nendeks võivad olla näiteks salasõna või PIN-kood ehk midagi, mida ainult konkreetne kasutaja teab, aga ka näiteks kiipkaart või PIN-kalkulaator ehk midagi, mida ainult see kasutaja omab. Lisaks on võimalik autentimisel kasutada näiteks sõrmejälge või häältuvastust ehk midagi, mis on omane ainult konkreetsele kasutajale.

FI teatel inimeste raha hoiustamises midagi ei muutu, hoiustamine toimub ka edaspidi pangas, kuid täienevad maksete teostamise viisid. Kontoinfopäringutega muutub tõenäoliselt mugavamaks nende inimeste elu, kellel on konto mitmes pangas, võimaldades koondada info ühte rakendusse.
]]>
karin@forefgfghfhgfhgfhgfstline.ee (Dmitri) Majandus ja äri Mon, 16 Sep 2019 10:15:29 +0300
Kreeka tahab IMF-ile võla ennetähtaegselt tagasi maksta https://www.rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/kreeka-tahab-imf-ile-v-la-ennetahtaegselt-tagasi-maksta https://www.rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/kreeka-tahab-imf-ile-v-la-ennetahtaegselt-tagasi-maksta Kreeka taotles reedel euroalalt luba Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) laenude ennetähtaegseks tagasimaksmiseks.

Kreeka uus paremtsentristist rahandusminister Christos Staikouras tegi palve oma esimesel euroala rahandusministrite kohtumisel.

"Ma tervitan säärast varast tagasimakset väga lihtsal põhjusel: see suurendab Kreeka riigivõla jätkusuutlikkust," sõnas Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) juht Klaus Regling.

Regling lisas, et kui esitatakse ametlik palve, siis võtab selle heakskiitmine umbes kaks kuud.

ESM, mille nõukokku kuuluvad 19 euroala riigi rahandusministrid, on Kreeka suurim võlausaldaja.

Kreeka liigsed kulutused viisid kümme aastat tagasi suure euroala kriisini, mis ähvardas rahaliidu hävitada.

Sestsaadik on Ateena läbi viinud valusaid reforme vastutasuks 289 miljardi euro suurusele võlaabile Euroopa Liidu, Euroopa Keskpanga (ECB) ja IMF-i poolt.

Kreeka viimane rahvusvaheline abiprogramm sai läbi 2018. aasta augustis.

Kreeka riigivõlg on aga endiselt kõrge. Praegu on see umbes 335 miljardit eurot ehk 180 protsenti riigi mullusest sisemajanduse koguproduktist (SKP).

Bloomberg kirjutas, et Kreeka valitsus loodab IMF-ile tagasi maksta 2,9 miljardit eurot. Kokku võlgneb riik Washingtonis baseeruvale organisatsioonile 8,8 miljardit eurot.
]]>
karin@forefgfghfhgfhgfhgfstline.ee (Dmitri) Majandus ja äri Mon, 16 Sep 2019 10:14:43 +0300
Sven Sester: lähiaastatel maksud ei suurene https://www.rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/sven-sester-lahiaastatel-maksud-ei-suurene https://www.rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/sven-sester-lahiaastatel-maksud-ei-suurene Sven Sester: lähiaastatel maksud ei suurene
Riigikogu majanduskomisjoni esimees ja endine rahandusminister Sven Sester ütles 12. septembril toimunud Tallinna ärifoorumil, et praegune valitsus ei kavatse maksumäärasid tõsta.

Sesteri sõnul peaks riik ettevõtlusesse võimalikult vähe sekkuma ja maksude keskkond peaks olema stabiilne.

Oma ettekandes käsitles ta maksude struktuuri ja märkis, et uuringuid läbi viiva organisatsiooni Tax Foundation andmeil on Eesti juba viiendat aastat järjest maksusüsteemi konkurentsivõime edetabelis esikohal.

„Lähiaastatel olemasolevaid maksumäärasid ei suurendata ja uut riigimaksu ei kehtestata. Maksusüsteem peaks olema lihtne ja läbipaistev, minimaalsete eranditega,“ kinnitas Sester.

]]>
karin@forefgfghfhgfhgfhgfstline.ee (Dmitri) Majandus ja äri Fri, 13 Sep 2019 12:53:21 +0300
Helme pole diislikütuse aktsiisi langetamise plaani maha matnud https://www.rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/helme-pole-diislikutuse-aktsiisi-langetamise-plaani-maha-matnud https://www.rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/helme-pole-diislikutuse-aktsiisi-langetamise-plaani-maha-matnud Helme pole diislikütuse aktsiisi langetamise plaani maha matnud
Rahandusminister Martin Helme ütles neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil, et kuigi praegu käimas olevate järgmise aasta riigieelarve läbirääkimiste käigus valitsus diislikütuse aktsiisi muutmist ei käsitle, siis võib aktsiisilangetuse küsimus vastava uuringu valmides hiljem siiski valitsusse jõuda.

"Me oleme suvest saadik teinud rahandusministeeriumis analüüse, kogunud erinevaid andmeid, rääkinud erinevate turuosalistega – nii vedajate kui ka kütusemüüjatega. Võiks tõdeda, et saame väga erinevaid arvutusi kogu aeg," ütles Helme.

Ta lisas, et pessimistlike arvutuste kohaselt tähendaks diislikütuse hinna Lätiga samale tasemele langetamine eelarvest 40 miljoni euro kadumist, samas kui optimistlikud arvutused prognoosivad hoopis eelarvesse 20 miljoni euro lisandumist. Ministri sõnul tuleb suur vahe arvutustes sellest, et on raske ennustada, kas Eesti vedajad tulevad tankima Eesti turule või jätkavad tankimist välismaal.

Helme rääkis, et praegu ongi käimas konjunktuuriinstituudi uuring, et sellele küsimusele vastust saada. "Kui me sealt saame mingi sisendi kätte, on meil julgust edasi minna," märkis ta.

Rahandusminister rääkis, et praeguste eelarve läbirääkimiste käigus valitsus diislikütuse aktsiisi muutmist ei käsitle. "See ei tähenda, et kui me saame õiged numbrid saame kätte, et siis me sellega siiski valitsusse ei võiks tulla. Eeldus on, et see ei ole eelarvele mitte kuluga, vaid tuluga, või vähemalt eelarveneutraalne tegevus. Mina ei ole seda plaani maha matnud," ütles Helme.
]]>
karin@forefgfghfhgfhgfhgfstline.ee (Dmitri) Majandus ja äri Fri, 13 Sep 2019 11:33:03 +0300
Eesti tarbijate usaldus kodumaiste e-poodide vastu kasvab https://www.rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/eesti-tarbijate-usaldus-kodumaiste-e-poodide-vastu-kasvab https://www.rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/eesti-tarbijate-usaldus-kodumaiste-e-poodide-vastu-kasvab Kantar Emori e-kaubanduse trendiuuringu kohaselt teeb 38 protsenti 25–34–aastastest Eesti elanikest veebist sisseoste vähemalt 2–3 korda kuus, seejuures eelistatakse üha enam Eesti e-poode.

Nooremas vanuserühmas ehk 15–24–aastaste hulgas on sagedasi veebiostlejaid veidi vähem ning 65–74–aastaste seas vaid 4 protsenti. Keskmiselt 85 protsenti peab e-poodide peamiseks puuduseks seda, et kaupa ei saa enne ostmist proovida ega katsuda, teatas Kandar Emor.

"Rohkem kui kaks korda vähem inimesi ehk vaid 36 protsenti kurdab kaupade küsitava kvaliteedi üle ning 30 protsendile ei meeldi tarneaeg. Nägemise ja proovimise võimaluse puudumine võib jääda iseäranis rõivaste ja jalatsite puhul ostmist pärssivaks probleemiks veel mõneks ajaks, kui just virtuaalreaalsuse võlurid midagi revolutsioonilist välja ei mõtle," ütles Kantar Emori uuringuekspert Kersten Jõgi.

Jõgi sõnul näitavad uuringu tulemused ka usalduse kasvu kodumaiste e-poodide vastu. Kui veel eelmisel aastal kinnitas pea iga teine veebist riideid, jalatseid ja spordikaupu ostnu, et eelistab pigem välismaiseid veebipoode, siis tänavu oli välismaise eelistajaid üle kahe korra vähem ning kohalike osatähtsus kasvas.

"Kodumaiste e-poodide peamine eelis välismaiste ees on kiirema tarne pakkumine," märkis Jõgi. "Kui suudetakse pakkuda tarbija vajadustele sobivat kaubavalikut sobiva hinna ja kättetoimetamiskiirusega, langeb kaalukauss selgelt kohaliku pakkuja kasuks."

E-kaubanduse trendiuuringus olid vaatluse all inimeste veebist ostmise kogemused, milliseid kaupu veebist ostetakse, kodu- ja välismaiste e-poodide osakaalud, erinevate tehniliste seadmete kasutamine ostlemisel ning kaupade tagastamismugavus.

Kantar Emor küsitles tänavuses e-kaubanduse trendiuuringus üle Eesti kokku ligi 1600 inimest vanuses 15–74 aastat. Kantar Emor on 1990. aastal loodud teabe- ja uuringuteenuste pakkuja. Ettevõte kuulub üleilmsesse turundusteabe kontserni Kantar, mis on maailmas suuruselt teine teabeteenuste kontsern.
]]>
karin@forefgfghfhgfhgfhgfstline.ee (Dmitri) Majandus ja äri Wed, 11 Sep 2019 10:02:51 +0300
Rahapesuhirmus pangad piiravad investorite Eestisse tulekut https://www.rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/rahapesuhirmus-pangad-piiravad-investorite-eestisse-tulekut https://www.rup.ee/uudised/majandus-ja-ari/rahapesuhirmus-pangad-piiravad-investorite-eestisse-tulekut 1Partner: rahapesuhirmus pangad piiravad investorite Eestisse tulekut
1Partner Kommertskinnisvara juhi Kirill Viguli sõnul on pangad rahapesuvastase võitlusega üle piiri läinud ja takistavad seeläbi korralike välisinvestorite Eestisse tulekut.

"Ka suurtel ja väga usaldusväärse taustaga välisfirmadel on siin äri avamisega probleeme. Juba on sõlmitud vajalikud kokkulepped ja üürilepingud, aga kui pangakonto avamine osutub praktiliselt võimatuks, siis sellega ei oska ettevõtted arvestada," ütles Vigul pressiteate vahendusel.

Ta rääkis, et peamise takistusena võib ettevõtte pangakonto avamine võtta kuid ning vahel ei olegi seda võimalik teha. Probleeme tekib tema sõnul ka ettevõtetel, millele näiteks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus on juba andnud miljonilise investeeringutoetuse. 

"Sisuliselt on mõistetav, et pangad kardavad rahapesuskandaali kordumist, aga kui riik ise on juba taustakontrolli ära teinud ja nõus ettevõtte Eestisse kolimist toetama, siis võiks koostöö veidi lihtsam olla," tõdes 1Partner Kommertskinnisvara juht.

Viguli sõnul on tõhus taustakontroll küll vajalik, kuid samas peab äritegevus ja asjaajamine jääma lihtsaks, sest investor peab tundma, et ta on siin oodatud ja riigile vajalik.
]]>
karin@forefgfghfhgfhgfhgfstline.ee (Dmitri) Majandus ja äri Wed, 11 Sep 2019 10:02:39 +0300