Kohalikud omavalitsused on tänavu esitanud haridus- ja teadusministeeriumile esitanud toetuse taotlused eestikeelset õppe korraldamiseks. Kose valla abivallavanem Kadri Tiis sai ministeeriumilt vastuse, et toetuse omavalitsusteni jõudmiseni võib kuluda veel ligi kuu aega.

„Ministeeriumi vastus oli nördima panev, sest öeldi, et taotluste menetlusotsusest kuni rahastuseni võib aega võtta veel kuni kuu. Kooliaasta viimane trimester on käes, kuid keeleõppe toetuseks mõeldud raha omavalitsusteni ja õpetajateni jõuavad ilmselt alles kooliaasta lõpus,“ ütles Tiis. Ta lisas, et eesti keelt uusimmigrantidele sealhulgas Ukraina lastele õpetavad õpetajad on alates jaanuarist töötanud tasuta.

Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektori Jan Trei sõnul tuleks muret tunda ministeeriumi viimase aja praktika pärast, kus õpetajate palkadeks mõeldud raha ja toetused kohalike omavalitsuste eelarvetesse laekuvad kõvasti pärast uue eelarveaasta algust.

„Leiame, et õigusaktide muudatused on ministeeriumi eestvedamisel olnud aeglased ning ei ole suudetud luua tõhusat taotluste menetlemise süsteemi, mis toimiks eesmärgipäraselt ja efektiivselt ning tagaks õpetajale töö eest õigeaegselt välja makstud palga, sealhulgas ka praegusel juhul uussisserändajatele eesti keele õpetamise eest,“ ütles Trei.

Sel aastal on reisikorraldaja Kon Tiki Reisid OÜ kaks Dominikaani pakettreisi ära jäänud – üks märtsi alguses ja teine aprilli alguses. Tulenevalt ärajäänud reisidest on TTJA juures asuvale tarbijavaidluste komisjonile esitatud 44 raha tagastamise nõuet.

Kui pakettreis jääb ära, on reisikorraldaja kohustatud tasutud reisitasud tagastama viivitamata, kuid hiljemalt 14 päeva jooksul. Kõikide Kon Tiki Reisid OÜ suhtes esitatud kaebuste sisu on üks – reisikorraldaja ei ole tagastanud ära jäänud reiside tasusid ja kui reisikorraldaja on reisijale lubanud ka hüvitist, siis ka lubatud hüvitist.

Reisikorraldaja on paljudele reisijatele nende poolt tasutud reisitasud tagastanud. Samas on TTJA-le järjest uusi kaebusi esitatud, sealhulgas reisijad, kes ootavad märtsis ära jäänud reisi tasu tagastamist.

Täna on ametil menetluses 18 kaebust. Amet alustas Kon Tiki Reisid OÜ suhtes ka järelevalvemenetluse, et hinnata ettevõtja võimet oma kohustusi täita. Praegu on amet osaliselt andmete ootel, lõplikku hinnangut veel anda ei ole võimalik.

TTJA soovitab kõigil enne Kon Tiki Reisid OÜ-lt reisi ostmist kaaluda võimalikke riske.

Lisaks palub TTJA kõikidel reisijatel, kelle pakettreis on ära jäänud ja kes ootavad reisitasude tagastamist, oma kaebusega TTJA poole pöörduda. Kaebuse juures tuleb esitada reisi ostmist ja selle eest tasumist tõendavad dokumendid ning kirjavahetus reisi ära jäämise ja reisitasude tagastamise ning võimaliku hüvitise ja muude kokkulepete kohta.

Uisuliit juhib tähelepanu, et sportlased ja nende vanemad on tänapäeval varasemast nõudlikumad spordi kui protsessi suhtes ning see seab uutmoodi nõudmised treeneritele.

Uisuliidu komisjon soovitab kõigil treeneritel vältida emotsionaalset ja kohati liiga kriitilist sõnakasutust, et vältida laste ja nende vanematega suhtlemisel konfliktseid situatsioone ja jääda mõistvaks.

"Uisuliit soovib olla toeks nii noortele sportlastele, nende lapsevanematele kui ka treeneritele. Selleks plaanime korraldada erinevaid koolitusi ja kindlasti küsime ka treeneritelt, mis laadi koolitusi valdkonnas nad veel vajaksid. Soovitame emotsioonide, psühholoogia ning spordi vaimse poolega seotud koolitustel osaleda ka lapsevanematel, sest treeningprotsessis peavad kõik osapooled arvestama lapse individuaalsete võimete, valmisoleku ja üldise heaoluga," ütles liidu president Maire Arm, kes komisjoni tööd juhtis.

Kaebused füüsilisest vägivallast ei leidnud komisjoni töö käigus kinnitust.

Vaimse vägivalla ja igas koostöös aeg-ajalt ette tulevate konfliktiolukordade tõlgendamise piir on väga individuaalne, kuid üks selline vastastikku teravaks muutunud sõnaline konflikt leidis tõendamist. Anna Levandi on seda omalt poolt tunnistanud, olukorda kahetsenud ja selle pärast vabandanud.

"Komisjonil on tekkinud paljude vestluste tulemusena veendumus, et Anna Levandile etteheidetav kriitika ja teravad väljendid on kantud tema soovist panna tippsportlaste programmis treenivad sportlased rohkem pingutama. Komisjon ei leidnud Levandi treeneritöös või tegutsemises pahatahtlikkust," lisas Arm.

Kõik etteheited puudutasid tippsportlaste ettevalmistamise ülimalt pingelist ja nõudlikku protsessi. Komisjon on oma uurimistööd tehes leidnud, et suur osa tõsikindlana esitletud etteheited on osutunud liialdusteks, ilmnes suuri vastuolusid ja osa etteheiteid langes ära, sest asjasse puutuvad inimesed ise ei kinnitanud seda. Komisjon märkis, et puuduvad kriitiliste olukordade salvestused, kuigi treeningud toimuvad gruppides ja on avatud ka vanematele.

"Suhtusime treeneri vastu esitatud kaebustesse äärmiselt tähelepanelikult ning kontrollisime kaebusi ja meieni jõudnud infot nii palju kui omalt poolt saime. Komisjoni töö jooksul ei laekunud meile uusi kaebusi. Võtsime ühendust kõigi meile teadaolevate inimestega, kes olid esitanud kaebuse või kelle me kirjeldatud olukordades ära tundsime, et nad ära kuulata. Samuti kuulasime ära pealtnägijate ja Anna Levandi selgitused, et saada võimalikult täielik pilt. Suhtlesime ka erinevate ekspertidega. Kokku vestles komisjon 10 inimesega ning käsitleti kuni 17 aasta taguseid episoode, mille osas mõistetavalt ei ole võimalik tõsikindlatele seisukohtadele asuda. Mõistame, et võib tekkida ootus, et komisjon on leidnud igas etteheite episoodis, kas siis selgelt seda kinnitavat või ümberlükkavat tõendusmaterjali, kuid kahjuks nii lihtne see ei ole olnud. Analüüsi raskendas, et mitmed kirjeldatud episoodid olid sõna-sõna vastu olukorrad. Lisaks muutsid mõned inimesed oma seisukohti," ütles Arm.

Uisuliit sai Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuselt väljavõtte kaebustest iluuisutamise treener Anna Levandi suhtes 16. jaanuaril.

31. jaanuaril otsustas liidu juhatus kaebuste käsitlemiseks moodustada komisjoni, kuhu kuulusid Maire Arm, Vadim Belobrovtsev, Jana Kuura ja Ere Lusti.

Hengyuan Dongli New Energy president Xian Xiaoli allkirjastab lepingu ülemaailmsel tulevikuenergia tippkohtumisel Abu Dhabis

Gansu provintsi juht ja Jiuquani linnapea osalesid allkirjastamise tseremoonial Dubais. Gansu Hengyuan Dongli New Energy president Xian Xiaoli ütles allakirjutamistseremoonial: Gansu Hengyuan Dongli New Energy Limited Company arengueesmärk on "roheline ja jõukus koos" ning "tehnoloogia prioriteet ja kvaliteet esikohal" on standard, mida Hengyuan Dongli järgib kodumaiste ja rahvusvaheliste turgude uurimisel.

Gansu Hengyuan Dongli New Energy Limited Company on vastanud Hiina strateegilisele üleskutsele "heitkoguste tipp ja neutraalsus". Jiuquani linnas investeeritud 6GW fotogalvaaniliste moodulite baasprojekt hõlmab 152 mu suurust ala, mille investeeringu suurus on umbes 4 miljardit jüaani RMB (umbes 553 miljonit USA dollarit), millest 2,4GW tootmisliin on valmis ja kasutusele võetud. Ülejäänud tootmisliinid on ehitamisel. Ettevõte kavatseb investeerida täiendavasse 5 gigavatise võimsusega kõrgtehnoloogilise aku baasprojekti, mille pindala on umbes 240 mu ja mille investeeringud on umbes 4 miljardit jüaani RMB (umbes 553 miljonit USA dollarit). Selleks et moodustada täielikult suletud Hengyuani uute energiaseadmete tootmisahel ja ehitada uute energiaseadmete tootmise tutvustuspark, plaanib ettevõte hilisemas etapis ehitada inverteritehase, fotogalvaaniliste kronsteinide tehase ning traat- ja kaablitehase, mis hõlmab umbes 160 mu suurust ala ja investeerib umbes 2 miljardit jüaani.

Hengyuani fotogalvaaniline moodul keskendub suurele võimsusele ja äärmisele usaldusväärsusele ning on pühendunud süsteemi üldkulude vähendamisele ja investorite sissetuleku parandamisele. See võtab kasutusele uusimaid kõrgtehnoloogilisi nutikaid tootmisliiniseadmeid, et vastata erinevate toodete spetsifikatsioonidele, nagu 182 ja 210. Ettevõte on teinud põhjalikku koostööd paljude tuntud ettevõtetega kodus ja välismaal, et ühiselt edendada teadus- ja arendustegevust ning uute energiatehnoloogiate rakendamist. Lisaks sellele on ettevõte asutanud Gansu provintsis Jiuquanis uue energiatehnoloogia uurimisinstituudi, mida juhib Hiina riiklike ekspertide ja akadeemikute meeskond, kes keskendub investeeringutele uute energiatehnoloogiate teadus- ja arendustegevuse valdkonnas. See tagab ettevõtte tööstustehnoloogiate pideva ajakohastamise ja täiustamise ning uute energiatööstuste kiire arengu edendamise kohalikes ja isegi läänepoolsetes piirkondades, kus pakutakse teenuseid.

Hengyuan Dongli uue energia tootmisliin Jiuquani linnas, Hiina

See on Gansu Hengyuan Dongli New Energy Limited Company arenguvisiooni tulemus fotogalvaanilise uue energia valdkonnas, mis põhineb Hiina lääneosas, teenindab kogu riiki ja seisab silmitsi Kesk-Aasia ja isegi maailmaturuga.

Ettevõte: Gansu Hengyuan Dongli New Energy Limited Company

Kontakt: Meng Lu
E-post: [email protected]
Veebileht: www.hengyuannewenergy.com
YouTube：https://www.youtube.com/watch?v=gzeTRyUS3sk
Tel: +86156 2023 3138
Aadress: Jiuquan uue energia tervikliku kasutamise tööstuspark, Hengyuan tee, Suzhou rajoon, Jiuquani linn, Gansu provintsi, Hiina

Toimetus avaldab teksti muutmata kujul.

Kehtiva seaduse järgi ei saa hambaravihüvitist kasutada proteesimistööde eest tasumisel, seda ka sellisel juhul, kui inimesel muu hambaravivajadus puudub.

Kavandatava muudatusega luuakse võimalus kasutada hambaravihüvitist vastavalt inimese suutervise vajadustele, olgu selleks hambaravi või proteesimistööd.

2024. aastal suurendati täiskasvanute hambaravihüvitisi 60 euroni ja haavatavamal sihtrühmal 105 euroni aastas. Alates 2018. aastast pakub riik ka 260 euro suurust proteesihüvitist, mida saab kasutada kolme aasta jooksul. Hüvitist saavad kasutada vanadus- või töövõimetuspensionärid, üle 63-aastased ning osalise või puuduva töövõimega inimesed. Kavandatav muudatus võimaldaks kombineerida neid kahte hüvitist ja toetada majanduslikult haavatavamas olukorras olevaid inimesi, kes vajavad hambaproteese.

Arvestades, et kehtiva korra järgi on hüvistel erinev limiidiperiood – hambaravihüvitisel üks aasta ja proteesihüvitisel kolm aastat, siis toimub hambaravihüvitise laiendamine kolmeaastase kehtivusega proteesihüvitisele järkjärgult. Kavandatav muudatus võimaldaks järgmisel aastal kasutada hambaproteesitööde eest tasumisel lisaks 260 euro suurusele proteesihüvitisele ka 2025. kalendriaasta hambaravihüvitist 105 euro ulatuses. Inimesel, kes pole hüvitisi kasutanud, avaneb 2026. aastal võimalus kasutada juba 2026. aasta ja ka 2025. aasta hambaravihüvitist ehk 210 eurot.

Nii saab näiteks 2027. aastal hambaproteesimise teenust vajav inimene, kes pole kasutanud ei proteesihüvitist ega hambaravihüvitist, kasutada raviarve tasumisel 260 euro suurust hambaproteesihüvitist ning lisaks sama aasta ja kahe eelneva aasta hambaravihüvitist 315 eurot. Kokku on tal seega võimalik kasutada hambaproteesitöödeks 575 eurot. 

„Omaosaluskoormus tervishoius on suur ja hambaproteesimine on üks kallimatest teenustest. Vanemaealised ja pensionärid peavad tegema tihti raskeid valikud, näiteks kas osta välja retseptiravimid või tasuda hambaravi eest,“ ütles terviseminister Riina Sikkut. „Pensioniealistel on tervisekulusid aastas keskmiselt 850 eurot ehk rohkem kui kuu pension. Loodame hambaravihüvitise laiendamisega seda olukorda nende jaoks leevendada,“ lisas minister.

Tervisekassa andmetel kasutas hambaproteesihüvitist 2023. aastal ligi 39 000 inimest, hüvitise kasutus oli suurim vanaduspensionäride seas ja väikseim töövõimetuspensionäride seas. 

Muudatuse kulu tervisekassa eelarvele on 5,9 miljonit eurot aastas. Sotsiaalministeerium ootab eelnõule tagasisidet ja kooskõlastusi hiljemalt 10. maiks.

„Geopoliitiline olukord on küberohu riske oluliselt suurendanud ja finantssektor langeb küberrünnakute sihtmärgiks kolm korda tõenäolisemalt kui mõni muu sektor. Finantsteenuste toimimisel on tehnoloogial võtmeroll ja võimalike rünnakute ennetamine seda vajalikum,“ selgitas rahandusminister Mart Võrklaev. Ta lisas, et rünnete ja häirete esinemise korral peaks ettevõttel olema tegevusplaan, tagamaks, et teenuste osutamist on võimalik kiiresti jätkata, ja klientide andmed on kaitstud.

2022. aasta lõpus lepiti Euroopa Liidus kokku, et finantssektori digitaalse tegevuskerksuse nõudeid on vaja ühtlustada ja tõhustada. Selleks võeti vastu nn DORA määrus [Digital Operational Resilience Act] koos direktiiviga, millega muudetakse mitmeid finantssektori õigusakte.

Määrusest tulenevalt peavad finantsettevõtted kehtestama info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud riskide juhtimisraamistiku. Selle raames tuleb näiteks välja töötada infoturbe poliitika, et määrata kindlaks reeglid andmete, teabevara ja info- ja võrgusüsteemide kaitseks.

Lisaks peavad ettevõtetel olema mehhanismid, et koheselt avastada nii küberründeid kui ka tehnoloogiaga seotud probleeme ja tõrkeid, mis võivad viia katkestusteni. Kui ettevõte siiski on tuvastanud intsidendi, tuleb sellele koheselt reageerida, haavatavad kohad võimalikult kiiresti kindlaks teha ja käivitada meetmed, et kahju ei suureneks. Samuti on juhtimisraamistiku osaks kestev õppimine, alustades kogu personali küberhügieenist ja lõpetades ettevõtte võimekusega õppida toimunud intsidentidest.

Finantsettevõtted peavad hakkama teavitama nii finantsinspektsiooni kui ka Riigi Infosüsteemi Ametit tõsistest info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidentidest. Teavitada tuleb ka kliente, kui intsident mõjutab nende finantshuve.

Samuti peavad ettevõtted oma digitaalset tegevuskerksust pidevalt testima, et hinnata valmisolekut intsidentide käsitlemiseks, tuvastada nõrgad kohad ja puudused ning need parandada. Suuremad ja süsteemselt olulisemad finantsettevõtted peavad iga kolme aasta tagant läbi viima ka ohuteabel põhineva testimise.

Digitaalse tegevuskerksuse tagamisel on olulised ka finantsettevõtte partnerid, kes neile info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud teenuseid osutavad, mistõttu nähakse ette ka reeglid selliste teenuste edasiandmisele.

Eelnõu mõjutab teatud eranditega kogu finantssektorit: pangad, kindlustusandjad, makseasutused, investeerimisühingud jne. Samas on arvestatud ka proportsionaalsuse põhimõtetega ja osa ettevõtetele kohaldub n-ö leebem regulatsioon. Lisaks on määruses jooksvalt ette nähtud erandid mikroettevõtetele, kus töötab vähem kui 10 inimest ning kelle aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot. 

DORA määrus ja direktiiv tuleb riigisisesesse õigusesse üle võtta 2025. aasta 17. jaanuariks.

„Tervisekassa järjepidev kontroll on suurendanud partnerite teadlikkust raviarvete täitmisel ja vähendanud põhjendamatute arvete esitamist. Seega näeme positiivset trendi raviasutuste arvete täitmise praktikas,” ütles tervisekassa järelevalve osakonna juht Jelena Kont.

Tervisekassa järelevalve osakond teeb regulaarselt raviarvete andmekogus (standard)päringuid ja andmeanalüüse, et hinnata raviarvetel esitatud andmete õigsust ja põhjendatust ning leida kõrvalekaldeid. Selliselt kontrollitakse, kas tasutud tervishoiuteenuste arved, hüvitatavad soodusretseptid ja töövõimetuslehed on põhjendatult esitatud. 

Standardpäringute alusel kontrolliti mullu ligi 32 500 arvet, millest põhjendamatuid arveid oli 3198 summas 170 305 eurot. Tervisekassa viimastel aastatel juurutatud praktika, kus raviasutus saab krediteerida ebaõigesti esitatud jooksva aasta raviarveid ja saab sel moel vabanenud raha kasutada patsientide raviks, on tõhustanud nii Tervisekassa kui ka raviasutuste tööd. 

Eelmisel aastal edastati järelevalvele 213 pöördumist ja kaebust. Nende alusel kontrolliti ravikindlustushüvitiste õigsust ja põhjendatust 226 korral, seejuures oli osadel juhtudel vaja kontrollida mitme raviasutuse tööd.

Oluliselt on kasvanud pöördumised seoses töövõimetuslehtede väljaandmise õigsuse ja põhjendatuse kontrollimisega. Kokku kontrolliti 91 kaebuse alusel 252 töövõimetuslehe väljastamise õigsust, mille tulemusel esitati nõuded 72 töövõimetuslehe kohta summas 19 989 eurot. 

Terviseportaali kaudu esitatud raviarvete vaidlusi menetleti 90 korral ja ravimiameti pöördumiste alusel kontrolliti partnerite tegevust kümnel korral, peamiselt retseptide väljakirjutamise õigsuse asjus. Nõudeid esitati 4276 euro eest.

Sihtvalikuga tehti kümme teemapõhist kontrolli, mille käigus võrreldi raviarve vastavust patsiendi haigusloole. Seejuures vaadati, kas raviarvel kajastuvad teenused, mida patsiendile ravidokumendi alusel osutati ja kas osutatud raviteenused olid meditsiiniliselt põhjendatud. 

„Kokkuvõttes võib öelda, et järelevalve tulemusel paraneb raviasutuste osutatud teenuste dokumenteerimise kvaliteet ja tervisekassa hüvitiste väljamaksmise aluseks olevate dokumentide õigsus. On märgata, et paljud tagasinõuded tulenevad sageli raviasutuste tahtmatutest eksimustest, nagu teenuste kodeerimisvead arvetel või teenuste ebatäpne kajastamine. Kui aga tuvastatakse süsteemne ja tahtlik pettus, tehakse leppetrahv, lõpetatakse leping ja vajadusel pöördutakse politsei poole,” kinnitas Kont.

Eelnõu kohaselt võib lühiajaliselt Eestis töötada välismaalane, kelle töötamine on enne tööle asumist politsei- ja piirivalveametis registreeritud ja kellele on antud pikaajaline viisa ehk D-viisa. 

Praegu kehtiva välismaalaste seaduse kohaselt võivad lühiajaliselt Eestis töötada kõik välismaalased, kes viibivad Eestis ajutiselt viisa või viisavabaduse alusel ja kelle lühiajaline Eestis töötamine on registreeritud. Seega muudatuse jõustumisel ei tohi Eestis töötada välismaalane, kes on saanud lühiajalise viisa, kellel on mõne muu Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse antud D-viisa, mis võimaldab Eestis viibida seaduslikult 90 päeva 180 päeva jooksul või kes külastab Eestit viisavabastuslepingu alusel.

Põllumajandus-kaubanduskoja ettepanek on jätta muutmata kolmandate riikide kodanikele kehtiv lühiajalise töötamise kord hooajatöötajatele, kuna muudatus tähendab mitme toidutootmisega tegeleva sektorile suuri kahjusid.

„Eriti suur mõju on aiandussektorile, kes suvisel hooajal sõltub suurel määral just võõrtööjõust Lisaks tasub kaaluda majanduslikke tagajärgi, mida muudatus endaga kaasa toob. Kodumaine marja-, köögi- ja puuviljakasvatus on oluliselt alla isevarustatuse taseme ning muudatus nõrgendab Eesti toidujulgeolekut veelgi. Ilma võõrtööjõuta on kodumaise köögi- ja puuvilja hind oluliselt kõrgem peamiselt kõrgemate tööjõukulude tõttu,” põhjendas põllumajandus-kaubanduskoja  põllumajandusvaldkonna juht Ragnar Viikoja.

Muudatus pikendab põllumajandus-kaubanduskoja hinnangul oluliselt võõramaalasest tööjõu lubade menetlemise protsessi. Lisaks suurenevad tööandja ja töötaja enda kulud. „Välismaalane peab reisima Eestisse teadmata, kas tema viisa rahuldatakse, sest tihti ei ole võimalik töötaja elukohas D-viisat taotleda,” lisas Viikoja.

Pakendamist tuleb vähendada 2030. aastaks viis protsenti, 2035. aastaks kümme protsenti ja 2040. aastaks 15 protsenti. Eelkõige peavad liikmesriigid vähendama plastpakenditest tekkivat prügi. Kahandamaks tarbetut pakendamist, tohib rühma-, veo- ja e-kaubanduse pakendis tühja ruumi olla maksimaalselt 50 protsenti. Samuti peavad kaupade tootjad ja importijad kasutama võimalikult väikest ja kerget pakendit.

Alates 1. jaanuarist 2030 keelatakse osa ühekordseid plastpakendeid. Nende hulka kuuluvad töötlemata värske puu- ja köögivilja pakendid, toidu ja joogi pakendid, mis täidetakse kohvikus või restoranis ja mille sisu süüakse ja juuakse kohapeal ära, üksikute portsjonite pakendid, näiteks maitseainete, kastmete, kohvikoore ja suhkru puhul, samuti hotelli tualett-tarvete minipakendid ning eriti õhukesed plastkotid.

Inimeste tervise kaitseks kehtestatakse määrusega piirangud niinimetatud igaveste kemikaalide ehk per- ja polüfluoritud alküülühendite sisaldusele toiduainete pakendites.

Määrusega pannakse paika ka sihid, kui paljud alkohoolsete ja mittealkohoolsete jookide pakendid ning veo-, müügi- ja rühmapakendid peavad 2030. aastaks olema korduskasutatavad. Nendest nõuetest võivad liikmesriigid teatud tingimustel erandeid teha.

Poed ja toitlustusasutused peavad pakkuma võimalust osta kaasamüüdavat toitu ja jooki oma nõusse. Samuti peavad nad juhinduma eesmärgist, et 2030. aastaks saaks 10 protsenti müüdavatest kaupadest osta korduskasutatavas pakendis.

Uute reeglite järgi peavad pakendid olema ringlussevõetavad ja vastama rangetele nõuetele. Erandiks on kergpuidust, korgist, tekstiilist, kummist, portselanist, vahast ja keraamilised pakendid.

Määrusega nähakse ette ka miinimumeesmärgid ringlussevõetavate plastpakendite kogumisele ja taaskasutatud materjali kohustuslik osakaal plastpakendites. Näiteks tuleb 2029. aastaks kuni kolmeliitristest ühekordselt kasutatavatest joogipakenditest eraldi koguda 90 protsenti. Selleks võib sisse seada pandisüsteemi või kasutada mõnda muud võimalust.

Raportöör Frédérique Ries Belgiast ütles, et EL on vastu võtnud esimese keskkonnaseaduse, mille eesmärk on vähendada igasugust pakendamist. "Uued reeglid soodustavad innovatsiooni ja kaitsevad mikroettevõtteid. Lisaks keelustavad need igaveste kemikaalide kasutamise toiduainete pakendites, mis on eurooplaste tervise huvides. Nüüd on pall tootjate, liikmesriikide ja tarbijate käes. Nüüd peavad pakendite hulka hakkama vähendama nemad.“

Määrus võeti vastu 476 poolthäälega, vastu oli 129 ja erapooletuks jäi 24 parlamendiliiget. See jõustub siis, kui ka nõukogu on määrusele ametliku heakskiidu andnud.

Pakenditööstuse käive oli EL-is 2018. aastal 355 miljardit eurot ning sektor toodab üha enam prügi. 2009. aastal tekkis EL-is 66 miljonit tonni pakendijäätmeid, ent 2021. aastal juba 84 miljonit tonni ehk 188,7 kilo elaniku kohta. 2030. aastal tõuseb see näitaja eeldatavasti 209 kiloni elaniku kohta.

Parlament kiitis heaks ettevõtete kestlikkusalast hoolsuskohustust käsitleva direktiivi, milles on nõukoguga juba kokku lepitud. Direktiivi kohaselt peavad ettevõtted ja nende partnerid ennetama oma tegevuse kahjulikku mõju inimestele ja keskkonnale ning lõpetama kahjustava tegevuse või leevendama selle tagajärgi.

Uued reeglid peaksid aitama hoida ära orjust, lapstööjõu kasutamist, inimeste tööalast ärakasutamist, elurikkuse vähenemist, saastamist ja looduspärandi hävitamist.

Reeglid hakkavad kehtima ELi ettevõtetele ning emaettevõtetele, kus töötab üle 1000 inimese ja mille ülemaailmne käive on üle 450 miljoni euro. Samuti puudutavad reeglid frantsiise, mille käive on üle 80 miljoni euro, juhul kui vähemalt 22,5 miljonit sellest on saadud litsentsitasudest. Lisaks peavad reegleid täitma hakkama kolmandate riikide ettevõtted, emaettevõtted ja frantsiisid, mille käive ELis ületab sama määra.

Ettevõtetel tuleb juhinduda oma tegevuses hoolsuspõhimõttest, kindlustada lepingutega, et ka nende partnerid järgivad sama põhimõtet, ning toetada väikese ja keskmise suurusega äripartnereid hoolsuskohustuse täitmisel. Samuti peavad ettevõtted koostama üleminekukava, et viia oma ärimudel kooskõlla Pariisi kliimakokkuleppega, mille eesmärk on hoida kliimasoojenemine 1,5 kraadi piires.

Liikmesriigid peavad esitama ettevõtetele uute nõuete kohta üksikasjaliku teabe. Teave tuleb avaldada selleks ette nähtud veebiportaalis, kust leiab ka komisjoni suunised. Samuti peavad liikmesriigid määrama järelevalveasutuse, kes jälgib reeglite täitmist ja määrab rikkujatele karistuse.

Näiteks võidakse reegleid eiranud ettevõtte nimi avalikustada ja määrata talle trahv, mille suurus on vähemalt 5 protsenti ettevõtte ülemaailmsest käibest. Lisaks vastutab ettevõte hoolsuskohustuse rikkumisest tuleneva kahju eest ning peab selle täielikult hüvitama. Euroopa Komisjon loob ka järelevalveasutuste võrgustiku, mis aitab liikmesriikidel tõhustada koostööd ja vahetada parimaid tavasid.

Pärast täiskogu istungit ütles raportöör Lara Wolters (S&D, Madalmaad), et see seadus muudab ettevõtete tegevuspõhimõtteid ja sunnib suurfirmasid piirama inimestele ja keskkonnale põhjustatavat kahju.

"Nende reeglite üle vaieldi põhjalikult ja kaua. Olen nende vastuvõtmise üle uhke ja tänan ka oma edumeelseid toetajaid. Võitleme parlamendi järgmisel ametiajal jätkuvalt selle nimel, et uusi reegleid hakataks kiirelt täitma ning Euroopa majandus muutuks veelgi jätkusuutlikumaks," märkis ta.

Õigusakti poolt hääletas 374 ja vastu 235 parlamendiliiget, erapooletuid oli 19. Nüüd peab ka nõukogu direktiivi ametlikult heaks kiitma. Direktiiv jõustub 20 päeva pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Euroopa Parlament on nõudnud ettevõtete vastutuse suurendamist ja neile hoolsuskohustuse kehtestamist ka varem. Euroopa Komisjon esitas sellekohase õigusakti ettepaneku 23. veebruaril 2022. See on kooskõlas muude juba vastu võetud ja kavandatavate õigusaktidega, näiteks metsade raadamist, konfliktipiirkonnast pärit mineraale ja sunniviisilise töö tulemusena valminud tooteid käsitlevate määrustega.

Kavandatav õigusakt toetab kestlikku tarbimist, eetilist kaubandust ja jätkusuutlikku majanduskasvu, nagu on soovitud Euroopa Tuleviku Konverentsi lõpparuande 5. ettepaneku meetmes 13, 11. ettepankeu meetmetes 1 ja 8 ning 19. ettepaneku meetmetes 2 ja 3.