Hanno Velti sõnul ei pea ATV-d oma krundil töötamiseks või põllul sõitmiseks arvele võtma ja inimesed kasutavad seda võimalust järjest enam. „ATV registreerimiseks on erinevaid võimalusi ja kategooriaid, näiteks maastikusõidukina arvele võetud masinaga ei või tavaliiklusesse minna, aga sel puhul ei pea ka kindlustust tegema. Praegu on ATV-de ja ratastraktorite osas ebaselgus, aga kuna tegemist on peamiselt töömasinaga, siis tundub nende maksustamine näiteks põllumeeste suhtes karm ja mõjutab omakorda põllumajandustootmise sisendhindasid,“ ütles Velt.

„Automaksu ebaselgus mõjutab masinate ostmist ja registreerimist. Kui valitsus tuli suvel esialgse maksuplaaniga välja, siis langes registreerimine juulis võrreldes varasema aastaga 42 protsenti. Tegelikult müük nii palju ei kukkunud, lihtsalt rohkem jäeti registreerimata. Kui varasemalt jäeti arvele võtmata hinnanguliselt 25 protsenti, siis nüüd juba kolmandik ATV-dest,“ kommenteeris Velt.

„Suures plaanis on ATV-de ja ratastraktorite müük Eestis viimased paar aastat samal tasemel püsinud. Kui mullu aasta esimeses pooles oli müük vaiksem, siis aasta lõpus tõusis oluliselt. Detsembris võeti arvele varasema aasta sama ajaga võrreldes 6,7 protsenti ning 2021. aastaga võrreldes 26 protsenti rohkem ATV-sid ning selles oli oma osa ka tõusval käibemaksul. Suure nõudluse tõttu tekkis kogu turul defitsiit, mis praeguseks on enam-vähem lahenenud. Eesti eelmise aasta enimmüüdud ATV-de tootja CFMOTO tehase analüüsi järgi ostetakse Eestis 1000 inimese kohta kõige rohkem ATV-sid kogu maailmas,“ lisas Velt.

"Mõnedes linnades nagu Pärnu, Tartu, Rakvere, Viljandi, Haapsalu, Paide, Jõhvi on võimalik sooritada sõidueksamit lausa täna-homme," ütles transpordiameti liiklusteenistuse sõidukite juhtimisõiguse osakonna juhataja Ave Smirnov.

"Pikad sõidueksamite ooteajad ja teemad selle ümber on olnud kahtlemata viimaste aastate eksamite maastiku põletavaim probleem, ent tänaseks on see probleem lahendatud," märkis ta.

Transpordiamet võttis 2023. aastal vastu kõikide kategooriate lõikes 44 687 sõidueksamit, 2022. aastal 46 088. B-kategooria sõidueksameid tehti 31 891 ning esimesel katsel läbis eksami 51,1 protsenti sooritajatest.

Smirnovi sõnul teeb enim muret juhikandidaatide suhtumine broneeritud sõidueksamite aega. "2023. aastal oli sõidueksamitele mitteilmunuid 989 isikut, kellest 67 isikut on jätnud korduvalt oma broneeritud sõidueksamile tulemata," lisas ta.

Vaideid esitati kokku 157 ehk 153 sõidueksami ja 4 teooriaeksami vaiet, neist rahuldati täielikult või osaliselt 26. Võrreldes 2022. aastaga on kahanenud ka vaiete arv, siis oli neid 201.

Kokku tehti 36 501 teooriaeksamit ning selle läbis esimesel katsel 76 protsenti sooritajatest. Võrreldes 2022. aastaga on kasv 3 protsenti, 2022. aastal läbis esimese korraga 73 protsenti. 26 935 teooriaeksamit toimus tehti eesti keeles, 11 092 vene keeles ja 805 inglise keeles.

"Meie jaoks on väga oluline ka klientide rahulolu meie 39 eksamineerijaga ning 73,5 protsenti osalejatest andis positiivse tagasiside," ütles Smirnov. 

Reidi eesmärk oli kontrollida õppesõidu toimumise aluseid ning õppesõidukite vastavust kehtestatud nõuetele. Puudused olid seotud sõidukite juhtimiseks vajalike dokumentide ning õppesõidukite nõuetekohase märgistamisega.

"Kuigi antud kontrolltegevuste raames piirdusime hoiatamisega ning tähelepanu juhtimistega, on siiski oluline märkida, et kindlasti jätkame taoliste kontrolltegevustega, mistõttu on tähtis viia õppesõit ning sinna juurde kuuluv kehtivate nõuetega kooskõlla," rõhutas transpordiameti liiklusteenistuse sõidukite juhtimisõiguse osakonna juhataja Ave Smirnov.  

Igal aastal lisandub Eesti teedele ligikaudu ligi 20 000 uut mootorsõidukijuhti, kes on autokoolides omandanud teadmised, oskused ja hoiakud liikluses käitumiseks sõltuvalt valitud sõidukategooriast.

Eestis on palju mootorsõidukijuhtide koolitamisega tegelevaid autokoole ning enne valiku langetamist tasub igal juhikandidaadil kindlasti tutvuda ka transpordiameti statistika ning eksamite läbivusprotsentidega lehel https://www.transpordiamet.ee/autokoolide-statistika .

Kõigil 2+1 ja teatud 2+2 teede lõikudel jääb kiiruspiiranguna kehtima 100 km/h. Mujal on suurimaks lubatud sõidukiiruseks 90 km/h. Samas on transpordiametil õigus valgel ajal ja heade sõidutingimuste korral kehtestada muutuva teabega liiklusmärkidega teelõikudel suurim lubatud sõidukiirus kuni 110 km/h.

„Liiklejatel on oluline meeles pidada, et suurim lubatud piirkiirus ei ole alati ohutu kiirus. Kindlasti tuleb talvisel perioodil jälgida tee- ja sõiduolusid ning valida sellele vastav kiirus,“ ütles transpordiameti liiklusjuhtimiskeskuse juhataja Siim Vaikmaa. „Talviste teeolude korral tasub möödasõitu vältida, ent kui on vaja seda teha, siis tuleb arvestada, et möödasõit on võib võtta oluliselt rohkem aega.“

Vaikmaa lisas, et kuna 2+1 teedel on möödasõidurajad piiratud pikkusega, tuleks seda ohtlikku manöövrit vältida. Ka 2+2 teedel võib möödasõidu sooritamisel teekatte libedus erinevatel sõiduradadel olla erinev.

Talveks jääb kehtima piirkiirus kuni 110 km/h kokku 197,5 kilomeetril ja 100 km/h kokku 151,3 kilomeetril. Suurem kiirus kehtestatakse neis kohtades, kus liikluskeskkond on selleks valmis. Neil lõikudel, kus on suurem oht metsloomade ja jalakäijate õnnetusteks, jäetakse talveks kiirus 90 km/h. 

Tallinna–Narva maantee 2+2 lõigul alates Maardust kuni Aaspereni tänavu kiirust üle 90 km/h ohutuse kaalutlusel ei tõsteta. „Tallinna–Narva maanteel mõjutavad kiiruspiirangut mitmed asjaolud: valdavas osas ei ole takistatud metsloomade teele pääsemine, samuti on teel palju vasak- ja tagasipöördeid ning jalakäijad ületavad bussipeatuste piirkonnas teed,“ selgitas Vaikmaa. Lisaks avaldab mõju ka madalam liiklussagedus Lääne-Virumaal, mistõttu eriti teisel sõidurajal libedustõrje materjalid ei tööta nii efektiivselt kui suurema liiklussagedusega teelõikudel.

Kiirust tuleb alandada, sest temperatuuride langus toob kaasa suurema libeduseohu. Et ohutult sihtpunkti jõuda, tuleb sõidukijuhtidel valida teeoludele vastav sõidukiirus ning ohutu sõidustiil. Talviselt libe tee vajab sõidukijuhtidelt suuremat tähelepanu ja teiste liiklejatega arvestamist. Lisaks võimalikule libedusele muudab liiklemise ohtlikumaks ka suur pimeda aja osakaal.

Transpordiamet soovitab enne sõidu alustamist vaadata teeolusid portaalist www.tarktee.ee.

Enne talve tuleb sõidukijuhtidel üle vaadata oma auto ja selle varustus. Oluline on sõita tehniliselt korras ja talvehooajaks ettevalmistatud sõidukiga. Kontrollida, et pidurid, tuled ja kojamehed oleksid töökorras.

Lisaks tuletab transpordiamet meelde, et hiljemalt alates 1. detsembrist peavad kõikidel sõiduautodel all olema talverehvid. 

Igal aastal jätab eksamile ilmumata ligi 1000 eksamineeritavat, mistõttu lähevad need ajad kaotsi.

Oktoobrist on võimalik kokkulepitud eksamiaegu lisaks edasilükkamisele ka tühistada. Õigeaegne tühistamine võimaldab broneeritud aega kasutada teisel eksamineeritaval. Juhikandidaat saab tühistada oma eksamiaja kuni kolm tööpäeva enne eksamit.

Määrusega muudetakse ka õppekavade mahtusid ning täpsustatakse õpiväljundeid. Mopeedijuhi teooriaõppe mahtu suurendatakse seniselt 12 tunnilt 24 tunnile, samas D-kategooria ning D1-alamkategooria teooriaõppe mahtu vähendatakse 40 tunnilt 20 tunnile. 

B-kategooria ja B1-alamkategooria õppekavva lisatakse riiklikku sõidueksamit jäljendav sõidutund. Selle läbiviimine autokoolis annab koolitusel osalejale aimu, mis ootab ees riiklikul eksamil ja aitab seeläbi vähendada eksamiärevust.

Muudatustega täpsustati ka nõudeid õppesõiduga alustamisele – edaspidi ei tohi esimesi sõidutunde viia läbi suure liiklussagedusega teedel. Lisaks ajakohastatakse määrusega nõudeid trammijuhi ja mootorsõidukijuhi ettevalmistamisega seotud õppematerjalidele.

"Politsei- ja piirivalveamet (PPA) saab väljastada vajaliku tõendi sõiduki kustutamiseks liiklusregistrist ainult siis, kui sõiduk on varastatud, tagaotsitav või hävinenud, näiteks tulekahjus, ja politsei on käinud sündmuskohal," kirjutab Ida prefektuur sotsiaalmeedias. 

Saades PPA-st sellekohase tõendi, tuleb see registrist kustutamiseks esitada transpordiametile. "Sõidukeid saab liiklusregistrist kustutada ainult transpordiamet," märkis politsei. 

Eestis on liiklusregistris tuhandeid selliseid sõidukeid, mida reaalselt enam olemas ei ole, samas puuduvad sõiduki omanikel nende kohta lammutustõendid. 

Õhutemperatuuri ööpäevase keskmise jõudmine plusskraadidesse tähendab, et autojuhid peaksid hakkama mõtlema talvistes teeoludes kasutamiseks mõeldud naastrehvide vahetamisele suverehvide vastu.

Samas võib aprilli öö- ja hommikutundidel esineda veel miinustemperatuure, mis muudavad teed libedaks. "Seepärast soovitame arvestada, kui palju, mis ajal ja millistel teedel sõidetakse. Kui tuleb sõita pikki vahemaid erinevat liiki teedel, sageli varahommikul või hilistel öötundidel, siis tasub rehvivahetusega veel pisut oodata," selgitas transpordiameti maismaasõidukite üksuse juhataja Jürgo Vahtra. 

Kui liigeldakse päevasel ajal ja peamiselt linnades või suurtel maanteedel, siis ei tasu rehvivahetusega ka liigselt venitada.

Naastrehve võib sõidukil kasutada alates 15. oktoobrist kuni 31. märtsini. Erandina võib talviste tee- ja ilmastikuolude esinemise korral naastrehve kasutada 1. oktoobrist kuni 30. aprillini.

Transpordiamet soovitab jälgida ilmaprognoose, arvestada oma sõiduvajadusi ning planeerida selle põhjal rehvivahetus. Enne rehvivahetust tuleb üle vaadata suverehvide mustrisügavus. Kui mustrisügavust on jäänud alla kolme millimeetri, siis tuleks juba mõtlema hakata uute suverehvide peale.

Maanteede korrashoiuks kasutatakse kõiki olemasolevaid ressursse, kuid teede nõutav seisunditase ei ole kõikjal tagatud. Suure tõenäosusega põhjustab juba alanud ning päeval jätkuv lumesadu osade riigiteede, eelkõige väiksemate kõrvalmaanteede, muutumise läbimatuteks või väga raskesti läbitavateks.

Transpordiamet soovitab inimestel võimalusel täna koju jääda ja liiklusesse mitte minna. Kui siiski liiklemist edasi lükata pole võimalik, tuleb kindlasti sihtkohta jõudmiseks varuda tavapärasest rohkem aega, valida turvaline sõidukiirus, hoiduda ohtlikest manöövritest ning arvestada kaasliiklejatega.

Keskkonnaagentuuri hoiatuse kohaselt on täna hommikuks tugevnenud kirdetuul puhanguti 15-21 m/s, saartel ja rannikul kuni 26 m/s. Lumesadu ja tuisk levib Kagu-Eestist hommikuks üle maa, päeval läheb sadu intensiivsemaks. Nähtavus on halb. Lund lisandub 10, kohati kuni 20 cm.

Transpordiamet prognoosib lumesaju taandumisel tagada teedel nõutav seisunditase homme hommikul kella 8.00-ks. Vajadusel pikendatakse erilist hoolderežiimi ning sellest teavitatakse täiendavalt.

Transpordiamet ootab liiklejatelt infot teeolude kohta telefonil 1247. Lisainfot teeolude ja liikluspiirangute kohta tasub enne teele asumist vaadata portaalist http://tarktee.ee.

Seniks paigaldab transpordiamet maikuu jooksul teeäärsetesse valitud parklatesse uued prügikastid. Varasemalt on amet kolmel korral parklatesse prügikaste- ja konteinereid paigaldanud ja seejärel jälle eemaldanud, sest prügikastide kõrvale tuuakse kõikvõimalikke jäätmeid, sealhulgas aknaraame, wc-potte ning kilekotte vanade riietega, selgitas amet kirjas Eesti Linnade ja Valdade Liidule.

Uute prügikastide suurused saavad varieeruma vahemikus 140-660 liitrit ning on sõltuvuses sellest, kui tihti saab jäätmeveo ettevõte tühjendamist konkreetses asukohas pakkuda. Transpordiamet ei ole veel otsustanud mis perioodiks prügikastid parklatesse jäävad ehk kas need on aastaringsed või hooajalised. 

Teedeäärsed prügikastid kerkisid avalikuses teemaks eelmise aasta novembri lõpus, kui sai teatavaks, et valitsuse poolt ette nähtud riigiasutuste eelarvekärbete tõttu kaovad riigiteede äärest tualetid ja prügikastid, millega hoitakse kokku ligikaudu 700 000 eurot. 

Transpordiameti juht Kaido Padar ütles detsembris, et ameti majandamiskulude kärpega eemaldatakse maanteede kõrvalistest prügikonteineritest 63 ehk 10 protsenti, alles jäetakse 550. 

"Tahan kindlasti rõhutada, et me ei saa investeeringute raha, mis on ette nähtud näiteks tee-ehituseks või IT arendusteks, kasutada millekski muuks kui investeeringuteks. Kokkuhoid peab tulema just tegevuskuludelt," ütles transpordiameti peadirektor Kaido Padar pressiteate vahendusel. 

Kõige suurem kärbe tuleb teehoolduskulude pealt, kuid puutumata ei jää hoonete remondi ja autopargiga seonduv, ennetustöö, koolitused ja kampaaniad ning ka tööjõukulud.

"Juhtkonnaga oleme kõik kuluread üle vaadanud sõna otseses mõttes tuhande euro kaupa, et kärpeplaani kokku saada. Kõigile osapooltele kõige raskem otsus on loomulikult seotud töökohtade vähendamisega, kuid näeme, et ametite ühinemise tulemusena oleme suutnud oma tööprotsesse efektiivsemaks muuta ja täna on selline kärbe võimalik teenuste kvaliteedis järeleandmisi tegemata," rääkis Padar.

Praegused kärped võimaldavad tema sõnul tõsta transpordiametis strateegiliste teenistuskohtade töötasusid järgmisel aastal, et püsida tööjõuturul konkurentsivõimeline. 

Teenuste ülevaatamine jätkub Padari kinnitusel ka 2022. aastal. "Järgmisel aastal oleme seadnud sihiks kümne teenuse protsessides vähendada klientide ajakulu teenuse kasutamisel vähemalt 25 protsendi võrra ehk liigume selles suunas, et me teenused oleksid eelkõige kliendikesksed ja võimalikult efektiivsed," selgitas ta.

Kõik transpordiameti teenistused vähendavad veel sel aastal teenistujate arvu ligikaudu 5 protsendi võrra, avalike suhete teenistus 10 protsendi võrra. Sellel aastal on transpordiamet vähendanud oma koosseisu juba 15 inimese võrra ning 30. novembril koondatakse veel 23 ametikohta.

Reaalselt peab töölt lahkuma 18 inimest, viis ametikohta ei kuulu seoses lapsehooldupuhkusele minevate töötajate lahkumise või töö ümberjagamise tõttu täitmisele. Lahkuvatele töötajatele pakub amet soovi korral eraldi nõustamist, et inimene leiaks endale võimalikult kiiresti sobiliku koha tööturul. 

Transpordiamet on 2021. aasta 1. jaanuaril kolme ameti – maanteeameti, veeteede ameti ja lennuameti – ühinemisel loodud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mille tegevusvaldkond on inimeste ning vee-, õhu- ja maismaasõidukite liikuvuse kavandamine ning ohutu ja keskkonda säästva taristu tagamine. Tänavu 1. novembri seisuga töötab transpordiametis 779 inimest.